põhilised transkriptsioonifaktorid (ingl. Basal transcription factors)
Eukarüootide geenide transkriptsiooni initsiatsiooniks (alustamiseks) vajalikud valgud.
Eukarüootide geenide transkriptsiooni initsiatsiooniks (alustamiseks) vajalikud valgud.
Põhilise tähtsusega operoni või geeni operaatorpiirkond.
Sisaldab replikatsiooni alguspunkti ja replikatsiooni initsiatsiooni kontrollivaid järjestusi.
Alleeli eeldatust sagedam olemasolu, sest ta on aheldunud teise geeni alleeliga, mis suurendab indiviidi kohastumuslikkust selles populatsioonis.
Vt. blastula.
Jaotuse eripärast tulenevalt määratakse korrektuurifaktor valkude evolutsioonilise muutumise kiiruse kindlakstegemise täpsustamiseks. Nt. aminohappe punktis n toimuvate muutuste tõenäosus.
Loomade oogeneesis (meioosis) moodustuvad väikesed rakud, millest ei arene munarakku (neid nimetatakse heitrakud, polotsüüdid, reduktsioonkehad). Esimene polaarkeha (polaarkeha I) moodustub meioosi I jagunemisel ega pruugi… Read More »polaarkehad e. polaarkehakesed (ingl. Polar bodies)
Mutatsioon, mis mõjutab selliste geenide funktsioneerimist, mis paiknevad samas transkribeeritavas üksuses, kuid temast edasi (allavoolu).
Esmavastus infektsioonile (või kiiritusele). Avaldub punetuse, temperatuuri tõusu, paistetuse ja valulisusega. Põletikuga kaasneb verevarustuse intensiivistumine ja fagotsütoos ning keemiliste kaitseühendite süntees.
Koodoni CAG korduste arvu suurenemine. Valgusünteesil kodeeritakse CAG-fragmendid polüglutamiiniks (polü-Q). Sellest tuleb vastavate haiguste nimetus.
Ensüüm, mis lisab polü(A)-saba eukarüootse geeni transkripti (RNA) 3´-otsa.
20–200 nukleotiidi pikkune polüadenosiini lõik, mis on posttranskriptsiooniliselt lisatud enamiku eukarüootsete mRNA-de 3´-otsa.
Polü(A)-saba lisamine eukarüootse geeni transkriptidele (mRNA-le).
Makromolekulide (DNA ja valgud) eraldamine elektrivälja toimel polüakrüülamiidgeelis sõltuvalt molekuli laengust.
Suurem arv sõrmi või varbaid, kui liigile on normaalselt iseloomulik.
Üks paljudest geenidest, mis osaleb kvantitatiivse tunnuse määramisel (avaldumisel).
Vt. polülinker.
DNA-segment, mis sisaldab rea unikaalseid restriktaaside lõikesaite.
Reast alaüksustest polümerisatsiooniprotsessis tekkinud ühend.
Ensüüm, mis katalüüsib DNA- ja RNA-sünteesi.
Kindla DNA-järjestuse amplifikatsioon in vitro tingimustes, mis toimub paljukordse denaturatsiooni, oligonukleotiidsete praimerite hübridatsiooni ja polünukleotiidi sünteesi tsüklite tulemusel.
Kahe või rohkema samatüübilise keemilise produkti (monomeeri) ühinemine ning uue ühendi moodustumine, milles on samad elemendid samades proportsioonides, kuid mille molekulmass on suurem ning füüsikalised… Read More »polümerisatsioon (ingl. Polymerization)
Kahe või enama geneetilise variandi olemasolu populatsiooni isendite hulgas, kusjuures vähemalt kahe variandi sagedus on suurem kui 1%.
Erinevates alleelsetes vormides esinev geen. Vt. polümorfism.
Valgud, millel on populatsioonis teisendvormid.
Paljuniidilised kromosoomid. Vt. polüteenkromosoomid.
Ühinenud nukleotiidide lineaarne järjestus DNA-s ja RNA-s.
Erinevalt eukarüootidest on bakteritel vaid 3´→5´ suunas mRNA-d lagundavaid eksonukleaase. Neist põhilised on polünukleotiidfosforülaas (PNPaas) ja RNaas II.
Paljudest aminohappejääkidest koosnev lineaarne makromolekul. Lühikesi polüpeptiide nimetatakse oligopeptiidideks, vastavalt ühinenud aminohapete arvule dipeptiidiks, tripeptiidiks jne. Vt. oligopeptiidid.
Üle kahe kromosoomikomplekti organismi rakkudes (diploidne kromosoomistik e. 2n, üks komplekt homoloogsetest kromosoomidest pärineb emalt, teine isalt): triploid (3n), tetraploid (4n), pentaploid (5n), heksaploid (6n),… Read More »polüploidsus (ingl. Polyploidy)
Antigeense spetsiifilisusega karbohüdraatne kapsel, mis ümbritseb kapsliga baktereid.
Tsütoplasmas moodustuvad ühe mRNA-molekuliga seotud ribosoomide kogumikud, kus iga ribosoom sünteesib sama valku.
Hiidkromosoomid, mis koosnevad paljukordselt replitseerunud identsetest kromatiinniitidest. Pärast DNA jagunemist ei lahkne aga kromosoomid eri rakkude vahel ning kromatiinniidid jäävad kaablikujuliselt – külg külje kõrvale… Read More »polüteenkromosoomid (ingl. Polytene chromosomes)
Operonilt sünteesitud RNA-molekul.
Haigusjuht, mille puhul neerudes areneb tsüstjas struktuur.
Koe ebanormaalsel kasvul tekkinud healoomulised kasvajad – näsad.
Haploidsete ja diploidsete või suguliselt ja sugutult sigivate organismide vaheldumine taimede ja osa loomade elutsüklis.
Äädikakärbse kehaosade arengut määravate Polycomb-gruppi kuuluvate geenide valgud reguleerivad geenide transkriptsioonifaktorite avaldumist. Sellega määratakse omakorda äädikakärbse arengu muster.
Vt. intermediaarsus.
Rakujagunemise viis prokarüootidel, kus emaraku geneetiline materjal esmalt duplitseerub ning jaotub järgnevalt kahe tütarraku vahel.
DNA replikatsiooni mehhanism, kus vanem-DNA-ahelad jäävad intaktseks ning neid kasutatakse matriitsidena uute komplementaarsete ahelate sünteesil ja nad lähevad tütarmolekulide koostisse.
Grupp Drosophila embrüo tagaosa rakke, mis on täiskasvanud äädikakärbsel sugurakkude eellasrakkudeks.
Geneetilise uurimise viis, mispuhul kasutatakse geeni nukleotiidseid järjestusi selleks, et saada selles geenis kindlaid mutatsioone või kõrvaldada geeni ekspressiooni; geeni produkti ja selle fenotüübilise efekti… Read More »pöördgeneeetika (ingl. Reverse genetics)
Bakterite geenidevahelistel aladel tugevalt konserveerunud järjestused: E. coli genoomis on neid 25%-l mRNA-dest, kokku 500–1000 koopiat (1% genoomist). Nad moodustavad juuksenõelastruktuure.
Geeni samas mutantses punktis (saidis) toimuv teine mutatsioon, millega taastatakse algne metsiktüüpi geeni nukleotiidne järjestus.
Ensüüm, mis katalüüsib DNA-sünteesi RNA-matriitsilt.
Geneetilise informatsiooni ülekanne RNA-lt DNA-le – DNA-süntees RNA järgi; tekib cDNA.
Üksteisega ristuvate organismide kogum, kes kuuluvad ühte taimede või loomade gruppi ning kes elavad ühes geograafilises elupaigas.
Populatsiooni geneetiline erisus. Vastand populatsiooni homosügootsusele. Vt. heterosügootsus.
Vastand populatsiooni heterosügootsusele. Populatsiooni geneetiline ühtlikkus.
Geneetika haru, mis uurib ristuvas populatsioonis alleelide ja genotüüpide sagedusi ja nende muutumise tegureid ning mehhanisme.
Mehhanism transkriptsiooni kontrollis, kus vajatakse regulatiivseid valke, et geen sisse lülitada.
Selektsioon, mis viib uue tunnuse tekkeni; uue mutatsiooni kinnistumisele populatsioonis.
Kaksikheeliksi paremasuunalisel keerdumisel tekib struktuur, kus DNA-ahelad on üksteise suhtes ülekeerdunud.
Asendiinformatsiooniga molekulid. Vt. morfogeen.
Genoomis kindlas asendis (positsioonis) oleva geeni või muu DNA-järjestusega klooni isoleerimine (tavaliselt läbi kloonimise bakteris).
Tagumine osa e. piirkond.