Geneetika sõnastik

DNA-sünteesil DNA-viivisahelal sünteesitud fragment (prokarüootidel 1000–2000 ja eukarüootidel 100–200 bp), mis koosneb lühikesest RNA praimerist ja järgnevast DNA-polünukleotiidist.

Vt. geograafiline isolatsioon.

Kindlate omadustega organismid või populatsioonid, mis on adapteerunud mingi loodusliku asukohaga (ökonišiga).

Igasugune elusorganismi patogeenne muutus, mis on tekkinud vastuseks keskkonna tsütotoksilistele oksüdantidele ja vabadele radikaalidele.

Konserveerunud nukleotiidijärjestus eukarüootsetes promootorites, mis osaleb transkriptsiooni initsiatsioonil.

Vt. opiinid.

Rakk või organism, mille kõigi rakkude tuumas on 8 haploidset genoomi või kromosoomikomplekti (kromosoomiarv 8n).

Populatsiooni isendite vaheline võitlus ellujäämise ja järglaste andmise nimel.

Tavaliselt 5–60 nukleotiidist koosnev sünteetiline üheahelaline DNA või RNA, mida kasutatakse näiteks sondina nukleiinhapete hübriidimisel (in situ hübridatsioon).

Metoodika, kus asendatakse kindel geenijärjestus teise eelnevalt kindlaksmääratud järjestusega.

Lühikesed peptiidid. Näiteks määravad 7–9 aminohappest koosnevad peptiidid grampositiivsetel bakteritel kvoorumitundlikkust.

Vt. AIDS.

Kaua aega eksisteerinud ekslik hüpotees isendi eluajal omandatud muutuste pärandumisest.

Geen, mis soodustab ja kontrollib rakkude jagunemist, aga võib põhjustada loomarakkude kasvu täieliku peatamise või ka vohamise (kasvajaliste rakkude kasvu e. transformatsiooni) koekultuuris ja kasvajate… Read More »onkogeen (ingl. Oncogene)

Vt. kartsinogenees.

Onkogeeni poolt määratav valk.

Oogoonist (2n) meioosi käigus küpse munaraku (n) moodustumine.

Emasloomade sugurakkude eellasrakud (2n) enne meioosi toimumist.

Genoomitasandilised genoomi valkude ja metabolismi, struktuuri ja funktsiooni uurimisele pühendunud distsipliinid.

Vt. tsirkadiaanrütm.

Tsüanobakterite bioloogilise kella toimimise mudel, mis põhineb keskkonnainformatsiooni (valgus ja temperatuur) signaali ülekandel sellelt histidiinikinaasilt väljundahela sensorile. Vt. tsüanobakterite adaptiivne sensor.

Rakk, mis läbib kaks meiootilist jagunemist (oogenees), moodustab munaraku. Primaarne ootsüüt on rakk pärast meioosi esimest jagunemist ja sekundaarne ootsüüt kas meioosi II jagunemise mingis… Read More »ootsüüt (ingl. Oocyte)

Operoni osa, mis kontrollib ühe või mitme struktuurgeeni avaldumist, olles seondumissaidiks ühele või mitmele regulaatorvalgule.

Mutatsioonid, mis põhjustavad operoni või geeni konstitutiivset ekspressiooni. Mutatsioon toimib vaid cis-asendis, sest siin pole tegemist difuusse valguga, vaid orienteeritud DNA-järjestustega.

Tegevus või protseduur, millega määratletakse või piiritletakse millegi toimumist.

Grupp geene, mis moodustavad ühtse regulatoorse või kontrollüksuse. Üksus koosneb operaatorist, promootorist ja struktuurgeenidest. Omased prokarüootidele.

Negatiivne regulatsioonimehhanism rühma struktuurgeenide kotranskriptsiooni koordineeritud regulatsiooniks. Mehhanismis osaleb regulaatorgeeni poolt kodeeritud repressor, mis kontrollib rühma struktuurgeenide transkriptsiooni selliselt, et seondudes operaatori piirkonnaga blokeerib ta… Read More »operoni mudel (ingl. Operon model)

Agrobacterium tumefaciens’e Ti-plasmiidiga nakatatud taimed hakkavad tootma arginiini derivaate opiine. Sõltuvalt bakteritüvest sünteesitakse kas nopaliini või oktapiini, mille bakteriaalsest katabolismist vabanenud energiat kasutavad bakterid energiaallikana.

Graafiku vertikaalne e. y-telg. Vt. abstsiss e. x-telg.

Rakus kindla funktsiooniga spetsialiseerunud struktuurid. Näiteks ripsloomade ripsmed, raku tuum, raku mitokondrid jt.

Patsienti koos vektoriga viidud geeni konstrukt, kui patsiendi kromosoomides see geen puudub või on defektne.

Patsiendilt rakkude eraldamine, nende koekultuuris kasvatamine, nendesse funktsionaalse geeni sisseviimine ning geneetiliselt muudetud rakkude tagasiviimine samasse organismi.

Vt. replikatsiooni alguspunkt.

Erinevatel liikidel esinevad homoloogsed geenid. Vt. homoloogsed geenid.

DNA-partiklite taime- või loomarakku viimine suruõhuga või kasutades kõrgpingevoolu. Vt. geenipüss.

Osaline diploid sisaldab F´-plasmiidi koosseisus ühte geenivarianti plasmiidist, teist kromosoomist.

Emashormoon, innatekitaja steroidhormoon. Selle hormooni toimel areneb naiselik kehaehitus ja käitumine. Reguleerib menstruatsioonitsüklit, tsüklilisi muutusi organismis, raseduse ajal rindade ja emaka arengut, muutusi hormonaalsüsteemis, mõjutab… Read More »östrogeen (ingl. Estrogen)

Uuritakse tunnuste ja fenotüübi tekke geneetilisi põhjuseid.

IS-elemendi insertsioonil märklaud-DNA-s tekkivad 2–13-nukleotiidiliste järjestuste samasuunalised kordusjärjestused.

Algsest geeni metsiktüüpi alleelist mutantse alleeli teke.

DNA reparatsioonil DNA-kahjustuse kõrvaldamine (algse oleku taastumine), näiteks T-T-dimeeride kõrvaldamine fotoreaktivatsioonil.

Kordusjärjestused nukleiinhappemolekuli otstes.

Inverteeritud kordusjärjestused on pöördsuunalised ja palindroomse struktuuriga. Nad on IS-elementide otstes.

Sama perekonna kahe indiviidi (õed-vennad e. õved) omavaheline ristamine. Õdede-vendadevaheline ristumine.

Emasorganismide menstruatsioonitsükli osa, mil toimub munaraku vabanemine munasarja Graafi folliikulist ja liikumine munajuhasse.