paardumisfaktorid (ingl. Mating factors)
Pärmseente poolt sünteesitavad ristumiseks vajalikud oligopeptiidsed feromoonid.
Pärmseente poolt sünteesitavad ristumiseks vajalikud oligopeptiidsed feromoonid.
Pagaripärmi (ja mõnede teiste seente) sugulisel sigimisel rakkude eristumine erinevateks omavahel ristuvateks (rakkude ühinemisega) sugupoolteks, näiteks paardumistüüpideks a ja α.
Pärmseente pungumisel toimub emasraku järglaskonnas paardumistüüpide a ja α ümberlülitumisel MAT-lookuses DNA asendamine flankeeruva (kõrvaleasetatava) DNA-ga kassetist HMLα või HMRa. Vt. paardumistüüp.
Drosophila kehasegmentide teket põhjustav geen.
PAC-vektorid on BAC ja faagi P1 vektorite hübriidsüsteem. PAC-vektorid on konstrueeritud selliselt, et toimub negatiivne selektsioon võõr-DNA insertsiooni mittesisaldavate ja positiivne selektsioon rekombinantseid vektoreid sisaldavate… Read More »PAC-vektorid (ingl. PAC vectors)
Kasvajad, mille rakukogumiku kasv on piiramatu ja kontrollimatult paljunevad kasvajarakkud võivad edasi kanduda ümbritsevatesse kudedesse.
Meioosi I jagunemise profaasi keskmine staadium viiest, järgneb kohe tsügoteenile ja läheb üle diploteeniks. Kromosoomid on mikroskoopiliselt nähtavad pikkade paardunud niitidena.
DNA-lõik, kus kesksest sümmeetriateljest lähtudes, lugedes erinevatelt DNA-ahelatelt mõlemas suunas aluspaaride järjestusi, saame sama geneetilise lause e. info.
Infektsioosne haigus, mis levib populatsiooni levila suurel alal (kuni ülemaailmne levik).
Üksikahelalist DNA-d lagundav ensüüm.
Juhuslik ristumine populatsioonis.
Populatsioon, kus ristumised toimuvad genotüüpide vahel juhuslikult.
Homoloogsed geenid, mis esinevad sama liigi eri isenditel. Vt. homoloogsed geenid.
Väärtus või konstant, mis on väljendatud kogu populatsiooni kohta.
Segmentide muster kahetiivalistel on arenevas embrüos määratud transkriptsioonifaktorite geenide poolt.
Suunatud geneetilise informatsiooni osaline ülekanne bakteritel ja eripärane suguline protsess seentel.
Väga sage vähkkasvaja, mida põhjustava geeni penetrantsus erinevate kasvajatüüpide korral on vahemikus 60–80%. Vt käärsoole-pärasoole polüüpne vähk; pärilik mittepolüüpne käärsoole-pärasoolevähk.
Inversioon, mis on täielikult ühes kromosoomiõlas ning mis ei haara endasse tsentromeeri. Vt. peritsentriline inversioon.
Vt. reproduktiivne (päranduv) geeniteraapia.
Mitokondriaalne pärilik haigus (südamelihasehaigus). Pärandub edasi emalt nii tütardele kui poegadele, kuid ei pärandu isalt tema järglastele.
HNPCC e. Lynchi sündroomi korral on mutatsiooni tagajärjel inaktiveerunud geen hMSH2. Valk hMSH2 osaleb DNA valepaardumisega reparatsioonil. Pärandub populatsioonis autosoomdominantselt ülikõrge sagedusega, 1 juht 500… Read More »pärilik mittepolüüpne käärsoole-pärasoolevähk (ingl. Hereditary nonpolyposis colorectal cancer, HNPCC)
Järglaste sarnasus vanematega. Tunnuste ülekanne vanematelt järglastele.
Teooria, mille kohaselt kromosoomid kannavad geneetilist informatsiooni ning nende liikumine meioosis annab füüsilise aluse geenide segregeerumiseks (ristsiire) ja sõltumatuks ümberkombineerumiseks.
Määr, millega on määratletud vaadeldava tunnuse pärilik muutlikkus. Geneetilise muutlikkuse suhtosa tunnuse üldisest (fenotüübilisest) muutlikkusest populatsioonis. Vt. päritavus kitsas tähenduses; päritavus laias tähenduses.
Kvantitatiivses geneetikas fenotüübilise muutlikkuse osa populatsioonis, mis on tingitud eri geenide alleelide aditiivsest toimest.
Kvantitatiivses geneetikas fenotüübi koguhajuvuse osa, mis on põhjustatud isendite geneetilistest erinevustest .
Koefitsient, mis iseloomustab tunnuse päritavust populatsioonis.
Vt. geneetiline konsultatsioon.
Valk-valk-interaktsioonid annavad võimaluse otsida cDNA-klonoteekides aktivaatorvalkude või nendega kompleksis olevate valkude geene, mille produktid seonduvad vastavate spetsiifiliste valgukompleksidega.
YAC on lineaarne pärmi minikromosoom, millel on kolm olulist funktsionaalset järjestust: autonoomne replikatsiooni alguspunkt (ARS), tsentromeer (CEN) ja kaks telomeeri (TEL).
Ensüümi süntees pärsitakse regulaatormolekuliga.
Vt. geenipidurdamine.
Uue isendi sündimine viljastamata munarakust (nt. lehetäide paljunemine).
Inimese 13. kromosoomi trisoomiast tingitud haigusnähud.
Organism, mis põhjustab peremeesorganismil haiguse teket.