Geneetika sõnastik

Polüpeptiidi aminoterminus.

Valkude denatureerimiseks kasutatav detergent.

Organismi morfoloogiat või käitumist muutvad mutatsioonid.

Antibiootikum, mis toimib DNA güraasi α-üksusesse.

Neandertallase geneetilised erinevused kaasaegse inimese evolutsioonilisest ühiseellasest on eeldatust suuremad.

Geeni või koordinatiivselt reguleeritavate geeniklastrite avaldumise pidurdamine lõpp-produkti või protsessis osaleva ühe kindla geeni produkti poolt.

Mehhanism, kus vajatakse ühte regulaatorvalku või erinevaid valke geenide avaldumise väljalülitamiseks.

Selektsioon tunnuse kaotamise suunas.

Spiraalse tertsiaarse struktuuri moodustumine lahtikeerdunud kaksikahelalise DNA lõigus, kus DNA-otsad on fikseeritud (neil pole vabadust roteeruda).

B- ja T-lümfotsüüdid, mis pole kokku puutunud konkreetse kehavõõra antigeeniga. Pärast kokkupuudet antigeeniga diferentseeruvad need aktiveeritud B- ja T-rakkudeks ning hiljem ka mälurakkudeks.

Samu DNA-järjestusi äratundvad restriktsiooniensüümid, mis võivad lõigata DNA-d mitmetest kohtadest.

Gripiviiruse pinnal asetsev antigeenne glükoproteiinne ensüüm, mis soodustab vastava retseptori eemaldamist nakatatud rakkude pinnalt ja seetõttu moodustuvate viiruspartiklite vabanemist nakatatud rakust.

Geeni kahjustus inimese 17. (NF1) või 22. kromosoomis (NF2), mis põhjustab neurofibroomide e. närvi- ja sidekoekasvajate teket. On autosoomdominantne haigus.

Evolutsiooniteooria, mis kontsentreerub mutatsioonide tekkele, puhastuslikule selektsioonile ja geenitriivile.

Pärmseene mutandid, mis ei ole ise võimelised metsiktüübiga ristamisel fenotüübilist tunnust järglastele üle kandma. Kõik järglased moodustavad suuri kolooniaid ja neutraalne kääbusmutatsioon kaob.

Mutatsioon, mis muudab geeni nukleotiidset järjestust, kuid millel pole mittemingisugust mõju organismi kohastumuslikkusele keskkonnatingimustega.

Neutraalse evolutsiooniteooria pooldajad.

Cos-järjestused tuntakse ära faagi lambda DNA-pakkimisaparaadi poolt, sest restriktaasiga lõikamisel tekivad cos-saidist 12 b pikkused üksikahelalised (ssDNA) kleepuvad otsad.

Vt. USA Rahvuslik Terviseinstituut.

Lämmastikushape (HNO2) põhjustab A, G ja C aminorühmade oksüdatiivset desamiinimist (aminorühmad muudetakse ketorühmadeks), mis muudab N-aluste H-sidemete moodustamise potentsiaali.

Geeni funktsiooni täielikult kõrvaldav suunatud mutatsioon.

Geeni DNA-järjestuse muutus, mille tõttu tekib enneaegne stoppkoodon ning funktsionaalset geeniprodukti ei sünteesita.

Vt. opiinid.

Kvantitatiivse tunnuse väärtuste jaotust populatsioonis iseloomustav kõver on keskmise väärtuse suhtes sümmeetriline. Populatsiooni keskmine ja modaalklass langevad kokku.

RNA-molekulide ülekanne kapillaarjõudude (imavuse) toimel elektroforeesigeelilt tselluloos- või nailonfiltrile.

Täismoondega arenevate putukate arengu vahevorm (moodustub vastsest), millest tekivad täiskasvanud isendid.

Ensüüm, mis katalüüsib nukleiinhapete degradatsiooni.

Makromolekul, mis koosneb fosforhappe jäägist, pentoossuhkrust ja orgaanilistest N-alustest. Nukleiinhapeteks on DNA ja RNA.

Oligonukleotiidsete nukleiinhappefragmentide kasutamine nende hübriidimisel homoloogsete nukleiinhappemolekulide avastamiseks. Näiteks mingi konkreetse geeni leidmine genoomiraamatukogu klonoteegist.

Nukleotiidide järjestus DNA-s ja RNA-s.

Kahe polünukleotiidahela komplementaarsel paardumisel moodustuv kaksikheeliks.

Tekib rakus DNA (ka RNA) assotsieerumisel valkudega, mille tulemusel on DNA kaksikheeliks volditud ja painutatud kolmemõõtmelisse struktuuri.

Prokarüootse raku sisepiirkond, kuhu on koondunud DNA.

Konjugeerunud valk, mis koosneb valgust ja nukleiinhappest. Materjal, millest moodustuvad kromosoomid.

Orgaaniline ühend (glükoosamiin), mis koosneb desoksüriboosi või riboosiga kovalentselt seotud N-alusest (adenosiin, guanosiin, tümidiin, uridiin või tsüstidiin).

Eukarüootse kromatiini sfäärilised üksused, mis koosnevad põhipartiklist (histoonide oktameer) ja selle ümber keerdunud 146-st DNA nukleotiidipaarist.

Oktameerne histoonvalkude kogum, kus on kaks molekuli histoone H2a, H2b, H3 ja H4. Nukleosoomi diameeter on 11 nm. DNA on nukleosoomis negatiivselt superspiraliseerunud ja keritud… Read More »nukleosoomi südamik (ingl. Nucleosome core)

Modifitseeritud histoonidega nukleosoomi nihkumine DNA suhtes. Vt. histoonide remodelleerimine e. ümberkujundamine.

DNA- ja RNA-molekuli alaüksus, mis koosneb fosfaatgrupist, suhkrust ja lämmastikku sisaldavast orgaanilisest alusest.

Suhteliselt suurte DNA-kahjustuste (nt. tümiini dimeerid) kõrvaldamine. Kahjustatud piirkond lõigatakse DNA-st välja ning tühik sünteesitakse täis DNA polümeraasiga, kasutades komplementaarset DNA-ahelat matriitsina.

Vt. nukleotiidi ekstsisioonreparatsioon.

Geeni mutantne vorm, mis ei tooda geeni produkti või moodustuv produkt on totaalselt mittefunktsionaalne.

Muidu diploidne rakk või organism, millel puuduvad ühe kromosoomipaari mõlemad kromosoomid (kromosoomivalem 2n – 2).

Mutatsioon, mis kaotab geeni avaldumise. Vt. amorfne alleel.

Ilma X-kromosoomita munarakk.

X-kromosoomi geenid, mis mõjutavad oma valkudega X : A suhte loendajat.

Erinevates kudedes leiduvad spetsiifilised immuunsüsteemi rakud, mille pinnal on membraaniseoselised IgE-molekulid. Antigeenide seondumine nuumrakkude pinnal olevate retseptoritega vallandab histamiini jt. amiinide sekreteerimise, mis põhjustab allergilisi… Read More »nuumrakud (ingl. Mast cells; Mastocytes; Labrocytes)