P (ingl. P)
Homosügootsete vanemate või vanempõlvkonna sümbol. P-põlvkond.
Homosügootsete vanemate või vanempõlvkonna sümbol. P-põlvkond.
Pärmseente a-paardumistüübi rakkudes ülesvoolu asuv regulatoorne järjestusala, mis seotakse regulaatorvalguga ja millega aktiveeritakse a-spetsiifiliste geenide transkriptsioon.
Drosophila transposoonne element, mis põhjustab aktiveerumisel hübriidi arenguhäire.
Pärmseente poolt sünteesitavad ristumiseks vajalikud oligopeptiidsed feromoonid.
Pagaripärmi (ja mõnede teiste seente) sugulisel sigimisel rakkude eristumine erinevateks omavahel ristuvateks (rakkude ühinemisega) sugupoolteks, näiteks paardumistüüpideks a ja α.
Pärmseente pungumisel toimub emasraku järglaskonnas paardumistüüpide a ja α ümberlülitumisel MAT-lookuses DNA asendamine flankeeruva (kõrvaleasetatava) DNA-ga kassetist HMLα või HMRa. Vt. paardumistüüp.
Drosophila kehasegmentide teket põhjustav geen.
PAC-vektorid on BAC ja faagi P1 vektorite hübriidsüsteem. PAC-vektorid on konstrueeritud selliselt, et toimub negatiivne selektsioon võõr-DNA insertsiooni mittesisaldavate ja positiivne selektsioon rekombinantseid vektoreid sisaldavate… Read More »PAC-vektorid (ingl. PAC vectors)
Kasvajad, mille rakukogumiku kasv on piiramatu ja kontrollimatult paljunevad kasvajarakkud võivad edasi kanduda ümbritsevatesse kudedesse.
Meioosi I jagunemise profaasi keskmine staadium viiest, järgneb kohe tsügoteenile ja läheb üle diploteeniks. Kromosoomid on mikroskoopiliselt nähtavad pikkade paardunud niitidena.
DNA-lõik, kus kesksest sümmeetriateljest lähtudes, lugedes erinevatelt DNA-ahelatelt mõlemas suunas aluspaaride järjestusi, saame sama geneetilise lause e. info.
Infektsioosne haigus, mis levib populatsiooni levila suurel alal (kuni ülemaailmne levik).
Üksikahelalist DNA-d lagundav ensüüm.
Juhuslik ristumine populatsioonis.
Populatsioon, kus ristumised toimuvad genotüüpide vahel juhuslikult.
Homoloogsed geenid, mis esinevad sama liigi eri isenditel. Vt. homoloogsed geenid.
Väärtus või konstant, mis on väljendatud kogu populatsiooni kohta.
Segmentide muster kahetiivalistel on arenevas embrüos määratud transkriptsioonifaktorite geenide poolt.
Suunatud geneetilise informatsiooni osaline ülekanne bakteritel ja eripärane suguline protsess seentel.
Väga sage vähkkasvaja, mida põhjustava geeni penetrantsus erinevate kasvajatüüpide korral on vahemikus 60–80%. Vt käärsoole-pärasoole polüüpne vähk; pärilik mittepolüüpne käärsoole-pärasoolevähk.
Inversioon, mis on täielikult ühes kromosoomiõlas ning mis ei haara endasse tsentromeeri. Vt. peritsentriline inversioon.
Vt. reproduktiivne (päranduv) geeniteraapia.
Mitokondriaalne pärilik haigus (südamelihasehaigus). Pärandub edasi emalt nii tütardele kui poegadele, kuid ei pärandu isalt tema järglastele.
HNPCC e. Lynchi sündroomi korral on mutatsiooni tagajärjel inaktiveerunud geen hMSH2. Valk hMSH2 osaleb DNA valepaardumisega reparatsioonil. Pärandub populatsioonis autosoomdominantselt ülikõrge sagedusega, 1 juht 500… Read More »pärilik mittepolüüpne käärsoole-pärasoolevähk (ingl. Hereditary nonpolyposis colorectal cancer, HNPCC)
Järglaste sarnasus vanematega. Tunnuste ülekanne vanematelt järglastele.
Teooria, mille kohaselt kromosoomid kannavad geneetilist informatsiooni ning nende liikumine meioosis annab füüsilise aluse geenide segregeerumiseks (ristsiire) ja sõltumatuks ümberkombineerumiseks.
Määr, millega on määratletud vaadeldava tunnuse pärilik muutlikkus. Geneetilise muutlikkuse suhtosa tunnuse üldisest (fenotüübilisest) muutlikkusest populatsioonis. Vt. päritavus kitsas tähenduses; päritavus laias tähenduses.
Kvantitatiivses geneetikas fenotüübilise muutlikkuse osa populatsioonis, mis on tingitud eri geenide alleelide aditiivsest toimest.
Kvantitatiivses geneetikas fenotüübi koguhajuvuse osa, mis on põhjustatud isendite geneetilistest erinevustest .
Koefitsient, mis iseloomustab tunnuse päritavust populatsioonis.
Vt. geneetiline konsultatsioon.
Valk-valk-interaktsioonid annavad võimaluse otsida cDNA-klonoteekides aktivaatorvalkude või nendega kompleksis olevate valkude geene, mille produktid seonduvad vastavate spetsiifiliste valgukompleksidega.
YAC on lineaarne pärmi minikromosoom, millel on kolm olulist funktsionaalset järjestust: autonoomne replikatsiooni alguspunkt (ARS), tsentromeer (CEN) ja kaks telomeeri (TEL).
Ensüümi süntees pärsitakse regulaatormolekuliga.
Vt. geenipidurdamine.
Uue isendi sündimine viljastamata munarakust (nt. lehetäide paljunemine).
Inimese 13. kromosoomi trisoomiast tingitud haigusnähud.
Organism, mis põhjustab peremeesorganismil haiguse teket.
Vt. polümeraasi ahelreaktsioon.
Geeniperekond selgroogsete genoomis, mis määrab MHC-antigeenide sünteesi. Rakusisesed MHC-molekulid seovad nii omade kui võõraste mikroobsete molekulide fragmendid ja eksponeerivad neid raku pinnal, kus võõrad tuntakse… Read More »peamine koesobivuskompleks (ingl. Major histocompatobility complex, MHC)
Mitokondriaalsest mutatsioonist põhjustatud pärilik haigus. Haigel väheneb drastiliselt luuüdirakkude arv.
Indiviidide protsent, kellel on konkreetne fenotüüp, võrreldes nende isenditega, kellel see võiks genotüübi tõttu olla.
Penitsilliin (või ampitsilliin) mõjub vaid kasvavatele rakkudele ega toimi mittekasvavatele rakkudele. Penitsilliinisöötmes hakkavad mittemutantsed rakud jagunema ja hukkuvad, mutantide osa aga kasvab.
Ensüüm, mis hüdrolüüsib valkudes (peptiidides) peptiidsidemeid. Sama, mis proteaas.
tRNA-d sisaldav ribosoomi seondumissait, millele on kinnitunud kasvav polüpeptiidahel.
Ensüüm, mis esineb ribosoomi suuremas alaüksuses. Katalüüsib translatsioonil peptiidsidemete teket aminohapete vahele.
Aminohappeid sisaldav ühend. Valgu alaüksus.
Geeni aktiivsust reguleeriv polüpeptiid, mis pole võimeline rakumembraanidest vabalt läbi minema. Vt. membraaniseoseline retseptorvalk.
Ühend, mis võimaldab kvoorumitundliku süsteemi abil üleminekut virulentsusfaktorite sünteesile.
Aminohappeid koos hoidev keemiline side valgus.
Olukord (või haigus), mida tuleb perekonnas või suguvõsas sagedamini ette kui kogu elanikkonnas (populatsioonis), hoolimata sellest, kas tegemist on geneetilise või mittegeneetilise mõjuteguriga.
Healoomuline kasvaja. Pärandumine järglastele perekondlikult, autosoomdominantselt.
Seerumi kolesteroolisisalduse pärilik suurenemine, millega suureneb märgatavalt südame pärgarterite ahenemise ja infarkti risk.
Kitsa peremeesulatusega faagimutandid on võimelised infitseerima vaid kindlaid bakteritüvesid.
Tsütolüütilised valgud, mis põhjustavad märklaudrakkude membraanidesse pooride teket, mille kaudu tsütoplasma voolab rakust välja ja rakud hukkuvad (lüüsuvad). On näiteks looduslikel tapjarakkudel.
Inversioon, mis sisaldab ka tsentromeeri, seega inversiooni on haaratud mõlemad kromosoomi õlad.
Bakteri- ja pärmimutante saab säilitada ja kasvatada lubatavatel temperatuuridel.
Rakusisene organell, mis sisaldab ensüüme (katalaasid, superoksiid-dismutaas jt.) rasvhapete ja aminohapete oksüdatiivseks lagundamiseks (degradatsiooniks).
Vt. krooniline infektsioon.
Indiviidi geneetilist eripära arvestav haiguste ravi.
Üksikisiku genoom, selle nukleotiidne järjestus.
Vt. kodukorrashoiukäitumine.
Polüpeptiidi sisemised järjestused, mis destabiliseerivad märgatavalt valke.
Retsiprooksel translokatsioonil inimese 9. ja 22. kromosoomi vahel tekkinud lühenenud 22. kromosoom. Põhjustab CML-i. Vt. krooniline müelogeenne leukeemia.
Muutlikkus, mis ei eristu kindlatesse klassidesse. Isendid erinevad tunnuste kvantiteedi poolest ning nende analüüsiks on vajalikud mõõtmised. Tavaliselt määravad selliseid tunnuseid mitu geeni ja neid… Read More »pidev muutlikkus (ingl. Continuous variation)
Bakteriraku pinda katvad karvakesed läbimõõduga 6–7 nm, mis koosnevad oligomeersetest valkudest (piliin).
Piirijärjestustega lokaliseeritakse geeni asukoht kromosoomis. Piirijärjestusteks on teadaoleva DNA-lõpu 5´- ja 3´-nukleotiidsed järjestused.
Toimivad korduvalt polüpeptiidi sünteesil, võimaldades saada suure hulga polüpeptiidimolekule.
Haigust põhjustavad genoomi eri kohtades paiknevad erinevad samatüübilise avaldumisega geenid (vähemalt kümme). Noorte ja keskealiste inimeste levinuim pimekurtus. Esineb sisekõrvapõhine vaegkuulmine ja võrkkesta taandareng.
Antikehi tootvad immuunsüsteemi B-rakud. Plasmarakud arenevad B-lümfotsüütidest.
Kromosoomiväline pärilik üksus bakteritel ja mikroseentel, mis on autonoomses olekus DNA rõngasmolekulina ning kandub edasi kromosoomist sõltumatult.
Plasmiidide üheks klassifitseerimise aluseks on nähtus, kus samasse sobivusgruppi kuuluvad eritüübilised plasmiidid pole võimelised bakterirakus stabiilselt koos eksisteerima.
Plasmiidide klassifitseerimisel kasutatav omadus: kitsa peremeesulatusega plasmiidid on vaid lähedases suguluses olevates bakteriliikides, laia peremeesulatusega plasmiidid on aga väga erinevates bakteriliikides. Horisontaalsel geenide ülekandel toimub… Read More »plasmiidide peremeesulatus (ingl. Plasmid host range)
Taimedes ja mõnedes algloomades (protistides) leiduv tsütoplasmaatiline struktuur (organell). Näiteks kloroplastid sisaldavad klorofülli, mis osaleb fotosünteesil. Nad on ümbritsetud kaksikmembraaniga nagu mitokondridki ja sisaldavad individuaalset… Read More »plastiid (ingl. Plastid)
Organismi (mikrobioloogias) elutsüklis esinevad erisugused struktuurivormid. Rakubioloogias tähendab pleiomorfsus rakkude erinevusi suuruses, kujus ja värvumises tsütoloogiliste/histoloogiliste värvidega.
Geeni mitmene efekt – üksik geen mõjutab mitme tunnuse avaldumist.
Kromosoomistiku põhikomplekti (x) korduste arvu hinnang indiviidi (või raku) kromosoomistikus (monosoomne, diploidne, polüploidne, haploidne jne.).
Pluripotentsed tüvirakud diferentseeruvad kindlateks rakutüüpideks. Vastandina totipotentsetele tüvirakkudele on nad eeldetermineeritud: näiteks annab vereloome pluripotentne tüvirakk alguse vaid vereloomerakkudele, ta pole aga võimeline muutuma kõigiks… Read More »pluripotentsed tüvirakud (ingl. Pluripotent stem cells)
Rakkude võimekus diferentseeruda erinevateks rakutüüpideks.
Alleel, millel on aditiivne toime tunnuse avaldumisele.
Eukarüootide geenide transkriptsiooni initsiatsiooniks (alustamiseks) vajalikud valgud.
Põhilise tähtsusega operoni või geeni operaatorpiirkond.
Sisaldab replikatsiooni alguspunkti ja replikatsiooni initsiatsiooni kontrollivaid järjestusi.
Alleeli eeldatust sagedam olemasolu, sest ta on aheldunud teise geeni alleeliga, mis suurendab indiviidi kohastumuslikkust selles populatsioonis.
Vt. blastula.
Jaotuse eripärast tulenevalt määratakse korrektuurifaktor valkude evolutsioonilise muutumise kiiruse kindlakstegemise täpsustamiseks. Nt. aminohappe punktis n toimuvate muutuste tõenäosus.
Loomade oogeneesis (meioosis) moodustuvad väikesed rakud, millest ei arene munarakku (neid nimetatakse heitrakud, polotsüüdid, reduktsioonkehad). Esimene polaarkeha (polaarkeha I) moodustub meioosi I jagunemisel ega pruugi… Read More »polaarkehad e. polaarkehakesed (ingl. Polar bodies)
Mutatsioon, mis mõjutab selliste geenide funktsioneerimist, mis paiknevad samas transkribeeritavas üksuses, kuid temast edasi (allavoolu).
Esmavastus infektsioonile (või kiiritusele). Avaldub punetuse, temperatuuri tõusu, paistetuse ja valulisusega. Põletikuga kaasneb verevarustuse intensiivistumine ja fagotsütoos ning keemiliste kaitseühendite süntees.
Koodoni CAG korduste arvu suurenemine. Valgusünteesil kodeeritakse CAG-fragmendid polüglutamiiniks (polü-Q). Sellest tuleb vastavate haiguste nimetus.
Ensüüm, mis lisab polü(A)-saba eukarüootse geeni transkripti (RNA) 3´-otsa.
20–200 nukleotiidi pikkune polüadenosiini lõik, mis on posttranskriptsiooniliselt lisatud enamiku eukarüootsete mRNA-de 3´-otsa.
Polü(A)-saba lisamine eukarüootse geeni transkriptidele (mRNA-le).
Makromolekulide (DNA ja valgud) eraldamine elektrivälja toimel polüakrüülamiidgeelis sõltuvalt molekuli laengust.
Suurem arv sõrmi või varbaid, kui liigile on normaalselt iseloomulik.
Üks paljudest geenidest, mis osaleb kvantitatiivse tunnuse määramisel (avaldumisel).
Vt. polülinker.
DNA-segment, mis sisaldab rea unikaalseid restriktaaside lõikesaite.