Geneetika sõnastik

ÜRO allorganisatsioon.

Faagi lüsaat, kus vaid 1 partikkel 105–106 partiklist on defektne ja kannab transdutseeritavat geeni.

Valged vererakud, mis tekivad monotsüütide diferentseerumisel. Kõige efektiivsemad ja suuremad fagotsüüdid. Kõrvaldavad näiteks paranevast koest surnud rakkude jäänused, mikroobid, kasvajarakud jt. Samuti on neil oluline… Read More »makrofaagid (ingl. Macrophages)

Suur orgaaniline molekul (nt. valgud, nukleiinhapped).

Üks immuunsüsteemi mälurakkude tüüpe. Puutudes hiljem kokku sama antigeeniga, on nad võimelised vastavaid antikehi kohe ka produtseerima.

Teine mälurakkude tüüp. Osa antigeenispetsiifilistest T-rakkudest, mis n-ö. mäletavad antigeeni, on nende rakkude uuel kokkupuutel sama antigeeniga võimelised moodustama suurel hulgal ja kiiresti tapja-T-rakke e.… Read More »mälu-T-rakud (ingl. Memory T cells)

Pikaealised B- ja T-rakud, mis vahendavad kiiret sekundaarset immuunvastust varem kokkupuututud antigeeni suhtes.

Sidekoe geneetiline defekt. Vt. arahnodaktüülia.

SNP-de spetsiifilise märgistamisega saame sedastada konkreetseid haplotüüpe.

Äädikakärbsel laialt levinud transposoonide tüüp.

DNA, millele toimitakse erinevatel viisidel (hübriidimisel, transpositsioonil, mutageneesil jms.).

Tavaliselt seostub antisenss-RNA märklaud-mRNA ribosoomi seondumissaiti (RBS) sisaldava piirkonnaga.

DNA-järjestus, mis kordistub (duplitseerub), kui DNA-sse inserteerub transposoon. Tavaliselt esineb mõlemal pool insertsiooni.

Transponeeruva elemendi sisenemissait.

Ristamiseks ja järglaste andmiseks aretuses valitakse populatsioonist grupp isendeid nende individuaalsete omaduste alusel, mitte aga nende vanemate ja järglaste fenotüüpide põhjal.

Näidis või šabloon. DNA säilitab kodeeritud informatsiooni ning toimib kui mudel või matriits, millelt kopeeritakse komplementaarne DNA-ahel või transkribeeritakse see RNA-ks.

Vt. informatsiooni-RNA.

Transkriptsioonil DNA-ahel, mida kopeeritakse komplementaarse RNA-ahela moodustamiseks.

Mõõtekogumis keskne suurus, millest üles- ja allapoole jääb võrdne arv mõõtmistulemusi. Mediaan on variatsioonirea keskmine liige.

Suuremad kui 200-kb plasmiidid (justkui lisakromosoomid).

Üle tuhande aluspaari pikkused DNA-järjestused, koosnevad mitme Mb pikkustest DNA tandeemsetest kordustest.

Emastaimede reproduktiivkoes meioosi käigus tekkiv üksik suur rakk.

Rakujagunemisviis, kus sugurakkude või eoste eellasrakkude kromosoomide arv redutseerub kaks korda, lähtuvalt diploidsest (2n) või somaatilisest kromosoomide arvust. Selle protsessi tulemusena moodustuvad loomadel gameedid ja… Read More »meioos (ingl. Meiosis)

Esimene meiootiline jagunemine. Vt. reduktsioonjagunemine.

Neurospora crassa askuses on 4 esimest spoori ühe (A) ja 4 ülejäänut teise alleeliga (a) (järjestus AAAAaaaa).

Teine meiootiline jagunemine. Vt. võrdjagunemine; ekvatsioonjagunemine.

Krossingoveri tulemusena on Neurospora crassa askospooris reas kahekaupa kõrvuti kord ühte, kord teist alleeli sisaldavad askospoorid (AAaaAAaa ja aaAAaaAA). Krossingoveri puudumisel saame AAAAaaaa.

Igasugune mehhanism, mis viib alleelide ebavõrdsele jaotumisele heterosügootide gameetides.

Looduses kõikjal esinev pruun või kollane pigment. Bioloogilise melaniini levinum vorm on eumelaniin (pruun või must); teine vorm on feomelaniin (kollane või punane).

Molekulaarstruktuur, mis koosneb lipiididest ja valkudest. Ümbritseb rakku ja rakutuuma (kahekihiline membraan), aga ka rakusiseseid organelle (nt. mitokondrid, kloroplastid – kahekihilise membraanina; lüsosoomid, erinevad vesiikulid,… Read More »membraan (ingl. Membrane)

Rakumembraanis asuv retseptorvalk, millega seostub kindel peptiidhormoon või muu virgatsmolekul. Kompleks ei pruugi rakku tungida, vaid vallandab kaskaadi muutusi raku sees olevatel signaalmolekulidel, millega tagatakse… Read More »membraaniseoseline retseptorvalk (ingl. Membrane-bounded receptor protein)

Ühise genofondiga suguliselt sigivate loomade või taimede looduslik, vabalt ristuv üksus.

Üksikahelalises oligonukleotiidses polümeeris olev üksus e. nukleotiid. Näiteks 12-mer on 12-nukleotiidiline üksikahelaline ala DNA-s.

Osaline sügoot, mis moodustub geneetilise info osalisel ülekandel (protsess ühesuunaline, vahetust pole), näiteks bakterite konjugatsioonil ja transformatsioonil. Vt. eksogenoot; endogenoot.

Keskmine looteleht, mis moodustub looma varases embrüos ning millest kujunevad sellised organismi osad nagu luud, lihased ja sidekude.

Supermutageenid, näiteks metüül- (MMS) ja etüül-metaansulfonaadid (EMS). EMS etüleerib N-aluseid 7-N ja 6-O positsioonides.

Elusraku kõigi keemiliste protsesside kogum, mille käigus toodetakse (muudetakse) ja kasutatakse energiat.

Genoomiseoseline metabolismi uurimine.

Mittejagunev rakk, kus toimub ainevahetus ja muu elutegevus.

Raku jagunemise faas, kus kromosoomid kogunevad ekvatoriaalplaadile (metafaasiplaadile) ja on tänu kondenseerumisele eristatavad ka valgusmikroskoobis. Järgneb profaasile ning eelneb anafaasile ja telofaasile.

DNA sekveneerimine ökosüsteemide tasemel.

Perekond tsüsteiinirikkaid madalmolekulaarseid valke, metallide sidujad.

Primaarsest kasvajakoldest organismi teistesse, algul mittetabandunud organitesse migreerunud kasvajarakud, mis võivad anda sekundaarseid kasvajaid.

Kromosoom, milles tsentromeer on umbes kromosoomi keskel ning kus kaks kromosoomi õlga on pea ühepikkused. Inimesel on nendeks 1., 3., 16., 19. ja 20. kromosoom.

Looduslik fenotüüp, mida kasutatakse standardina.

Looduses enimlevinud alleel.

Vt. metüülimine e. metülatsioon.

Hüpermutatsioonide tekkemehhanism.

Modifitseeritud nukleotiid, mis paardub nii C- kui T- nukleotiididega, kuid DNA replikatsiooni käigus lülitab DNA polümeraas vastasahelasse vaid T, mistõttu tekib mutatsioon.

Kohe elongatsiooni alguses pre-mRNA 5´-otsa tagurpidi 5´-5´-fosfaatsidemega lisatav 7-metüülguanosiin.

Metüülgrupi (-CH3) lisamine ühele või rohkemale nukleiinhappe nukleotiidile. Tavaliselt lülitub lämmastikaluste modifikatsioonil lisametüülgrupp tsütosiinile (moodustub metüültsütosiin e. MC), millega kaasneb DNA või RNA vastava piirkonna… Read More »metüülimine (DNA ja RNA) e. metülatsioon (ingl. Methylation of DNA and RNA)

MHC-geenid kodeerivad kolme erinevat klassi MHC-valke. Vt. MHC-geenid, klass I, klass II ja klass III.

Transplantatsiooniantigeenid, mis kodeerivad immuunglobuliinse struktuuriga glükoproteiine, mis on ankurdatud rakumembraanile selliselt, et antigeenne determinant ulatuks rakust välja.

Kodeerivad immunoglobuliinse struktuuriga glükoproteiine, mis asuvad peamiselt B-lümfotsüütide ja makrofaagide pinnal, et võimaldada neil interakteeruda abistaja e. abi-T-rakkudega.

Kodeerivad sekreteeritavaid komplemendivalke, mis antikeha-antigeen-kompleksiga integreerudes aitavad neid proteolüütiliselt degradeerida.

Rakkude või isendite ränne. Jaotub sisse- ja väljarändeks.

Põlvkonna vältel asendatav alleelide hulk.

Vt. lühike interferents-RNA.

Mutatsiooni tagajärjel kaob DNA-ahelast nukleotiidipaar (punktmutatsioon), mille tulemusena muutuvad lugemisraam ja seetõttu ka polüpeptiidahela struktuur ning funktsioon.

Eukarüootse raku tsütoskeleti koostises olevad kõige peenemad (6 μm) aktiinist koosnevad filamendid.

Uue nukleotiidipaari lülitumine DNA-ahelasse, mistõttu muutub lugemisraam. Alates mutatsiooni kohast loetakse koodoneid ühe nukleotiidi võrra nihkes, millega muutuvad polüpeptiidahela struktuur ja funktsioon.

Diagnostiline meetod, kus ränikihiga klaasile on korrapäraselt üliväikestesse sektoritesse seotud tuhandeid in vitro sünteesitud lühikesi diagnostilisi geeniproove, mis hübriiduvad vaid DNA täieliku homoloogsuse korral.

Putukamuna esiosas olev struktuur, mille kaudu siseneb munarakku sperm. Taimedel ka seemnealgme pilu e. väike punktitaoline ava, mille kaudu pääseb vesi hõlpsasti seemnesse ja mille… Read More »mikropüül (ingl. Micropyle)

Taimeraku transformatsiooni metoodika, kus kasutatakse DNA-ga kaetud volframi või kullaosakeste rakku sisseviimist e. sissetulistamist, näiteks suruõhu või lämmastikuga. Vt. geenipüss.

DNA-järjestused, mis sisaldavad lühikesi (1–6 bp) korduste arvult polümorfseid tandemkordusi. Vt. tandemkordused (DNA).

Lühikeste tandeemsete järjestuste korduste arvu varieeruvus indiviiditi ja ebapüsivus põlvkonniti, kui korduste arv on ületanud teatava kriitilise piiri. On seotud inimese geneetiliste haigustega.

Üks neljast meioosi lõpp-produktist (sugurakust) taimede isasgametofüüdis (tolmukas).

Seest õõnsad kõige suuremad tsütoskeleti elemendid raku tsütoplasmas (23 μm), millel on suur tähtsus rakuorganellide liikumises – näiteks mitoosikäävis.

Eukarüootse raku piirkond, kus raku jagunemiseks moodustub mitoosikääv. Loomarakkudes on MTOC-des assotsieerunud mitmed valgud raku spetsiifiliste organellidega, tsentrioolidega. Piirkonda, kus saavad alguse mitoosikäävi astraalsed ja… Read More »mikrotuubulite organisatsioonikeskus (MTOC) (ingl. Microtubule organizing center, MTOC)

Ühe looma- või taimeliigi välimuslik sarnasus teisega, mis võimaldab neist ühe kaitset või sigimisedu.

Oma suuruselt mikroobe imiteerivad viirused. Suurim seni avastatud viirus on Megavirus chilensis.

Amööbe nakatav viirus Acanthamoeba polyphaga minivirus (APMV). Tema genoomiks on kaksikahelaline lineaarne DNA (1 181 404 bp), milles on 979 valke kodeerivat geeni. Grampositiivsete kokkide… Read More »mimiviirus (ingl. Mimivirus)

Mikrobioloogiline sööde, mis sisaldab vaid neid komponente (anorgaanilised soolad, üks süsinikuallikas, teatud vitamiin), mis on hädavajalikud metsiktüüpi organismide kasvuks ja paljunemiseks.

DNA-järjestused, mis sisaldavad polümorfseid 20–70 nukleotiidi pikkusi kordusjärjestusi. Nende polümorfismil põhineb geneetiline sõrmejäljeuuring.

Eukarüootide lühikesed (kuni 22 nukleotiidi) RNA-d, mis on posttranskriptsioonilisteks regulaatoriteks. Seonduvad komplementaarsuse alusel mRNA nukleotiidijärjestustega, takistades translatsiooni toimumist. Vt. geenivaigistus; RNA interferents.

Intronite poolt määratavad miRNA-d.

Tähendusmuutused DNA-järjestuses (koodonis), mis põhjustavad uue aminohappe lülitumise polüpeptiidi.

Teooria, millega selgitatakse komplekssete (kvantitatiivsete) tunnuste varieeruvust. Näiteks organismide kaal, kasv, haigustundlikkus.

Tingimus, kus mingi konkreetne geen esineb populatsioonis mitme (kolme või enama) alleelse vormina.

Üheaegne resistentsus mitmete ravimite suhtes.

Taime- ja loomaraku tsütoplasmas olevad organellid, kus toimub oksüdatiivse fosforüülimise tulemusel energia (ATP) talletamine.

Rõngakujuline DNA-molekul mitokondrites, mis pärandub järglastele munaraku tsütoplasma vahendusel (pärandumine emaliini pidi).

Rakujagunemise viis. Interfaasis duplitseerunud kromosoomide lahknemine ning raku tsütoplasma (koos de novo sünteesitud organellidega) jagunemine kahe geneetiliselt identse tütarraku tekkel.

Vt. mitootiline rekombinatsioon.

Geenivahetus mitoosis. Vt. mitteretsiprookne rekombinatsioon.

Geenide lahknemine mitoosiprotsessis. Selline vegetatiivne segregatsioon tuleneb geneetiliselt heterogeensete tsütoplasmaatiliste organellide DNA replikatsioonist ja organellide juhuslikust jaotumisest tütarrakkude vahel.

Mutatsioon, mis ei anna muteerunud organismile selektiivset eelist keskkonnas, kust ta pärineb.

Bioloogiline üksus, mis pole võimeline funktsioneerima iseseisvalt. Üksuse funktsioneerimiseks on vajalik abiüksuse e. helperi kaastoime.

Kõik kromosoomivalgud, v.a. histoonid.

Mittehomoloogne rekombinatsioon, kus ei vajata RecA-valgu aktiivsust. Vt. saitspetsiifiline rekombinatsioon.

DNA ligaas ühendab katkenud DNA-ahelad, kuid isegi lühikeste üheahelaliste homoloogiate korral tekivad siin mutatsioonidena eriti väikesed deletsioonid.

Elektromagnetilise spektri ala, mille kiirgus ei põhjusta molekulides positiivsete ja negatiivsete laengute (ioonipaaride) teket. Selliste kiirguste näiteks on nähtav valgus ja pehme ultraviolettkiirgus.

Meioosi neli lõpp-produkti, mis ei ole askospooris järjestatud lähtuvalt nende moodustumisest meioosi kahel järjestikusel jagunemisel.

Ristumiseks valitakse välja sarnased isendid.

Igasugune funktsionaalne RNA-molekul, millelt ei transleerita valku.

Vt. pseudogeenid.

Tundmatu funktsiooniga oletatav geen, mille funktsioon on üksnes arvatav.

Märklaudorganismidesse toimivatel selektiivsetel kemikaalidel (pestitsiidid, herbitsiidid jt.) võib olla looduslik kõrvaltoime teistesse, mittemärklaudorganismidesse (inimene, looduslikud eluvormid, mesilased jt.).

Transkriptsioonil mittetranskribeeritav DNA-ahel. Tal on sama järjestus kui RNA-transkriptil (v.a. see, et DNA T on RNA U). Nimetatakse ka kodeerivaks ahelaks.

Igasuguste tunnuste pärandumine, kus tunnused ei segregeeru Mendeli seaduste järgi.