koaktivaator (ingl. Coactivator)
Valk, mis reguleerib transkriptsiooni promootori tasemel.
Valk, mis reguleerib transkriptsiooni promootori tasemel.
Sügoodi lõigustumisel tekkiv diferentseerumata rakukobar. Neist suure jagunemisvõimega rakkudest tekivad kõik täiskasvanud organismi rakutüübid.
Mõlemad alleelid osalevad tunnuse väljakujunemisel teineteisest sõltumatult, andes heterosügootses olekus iseseisva tunnuse.
Vt. kodominantsed alleelid.
Konstitutiivse avaldumisega geenid, mille produkte (tRNA ja rRNA, RNA polümeraasi alaüksused, ribosoomivalgud, üldisi metaboolseid protsesse katalüüsivad ensüümid jms.) vajab rakk pidevalt oma funktsioneerimiseks.
Mesilaste pesakoristuskäitumine, mispuhul hukkunud vastset sisaldav kärjekann avatakse ja hukkunud vastsed eemaldatakse. Metsiktüüpi dominantse ebahügieenilisuse tunnusega kärbsed ei eemalda kärjekannust hukkunud vastseid.
Rakkude organisatsioonitase, kus diferentseerumise käigus on tekkinud populatsioon rakke, mis on spetsialiseerunud mingi ühise funktsiooni täitmisele.
Arv (väärtus), mis väljendab mingi muutuse ulatust või mõju teatud tingimustes (nt. inbriidingukoefitsient).
Ensüümi aktivatsiooniks on vajalik mingi lisaaine, näiteks kindel vitamiin.
Nende antigeenidega määratakse võõraste kudede eristamine organismi enda kudedest. Võtmerollis on siin MHC-valgud. Vt. HLA-antigeenid.
Geenide koespetsiifiline ruumilis-ajaline avaldumine ja regulatsioon (erinev närvirakkudes, vererakkudes, reproduktiivrakkudes jne.).
Kogu genoomne nukleiinhape lõigatakse suureks hulgaks juhuslikeks fragmentideks, millel määratakse otste nukleotiidjärjestused. Kogujärjestus assambleeritakse fragmentide osaliselt kattuvate järjestuspiirkondade järjestamisega.
Valikuväärtus. Kindla genotüübiga isendite edukate järglaste arv, võrreldes ja väljendades suhtena populatsiooni keskmisse või populatsiooni muude genotüüpidega isendite järglaskonda.
Kohtumeditsiiniline rakendus. Isiku tuvastamine või tema geneetiliste andmete võrdlemine, kasutades DNA-testide abi.
DNA-molekul, mis moodustub kahe erisuguse DNA-molekuli ühinemisel. Tavaliselt on protsess transposooni vahendatud.
Tähendab seda, et parim fülogeneetiline puu on see, mis sisaldab kõige vähem mutatsioonilisi sündmusi selgitamaks kõigi järjestuste teket ühiseellasest.
Eksperimentaalsete ja teoreetiliselt oodatavate tulemuste ühtivus.
Katseliselt saadud kahekordse krossingoveri (ristsiirde) sageduse suhe teoreetiliselt oodatavasse (kus eeldatakse, et kaks ristsiiret toimuvad teineteisest sõltumatult).
Vt. splaissing.
Bakteri nukleoidse DNA kondenseerunud olek. DNA eristub domeenideks, kus igaüks on sõltumatult negatiivselt superspiraliseerunud.
Spontaanselt toimuv polüpeptiidahela renaturatsioon, mis on määratud polüpeptiidahela aminohappejärjestusega (primaarstruktuuriga).
Sügiskrookuse e. sügislille (Colchicum autumnale) alkaloid. Pidurdab kääviniitide teket ja peatab mitoosi metafaasis.
Vastastikune seos, millega ühe molekuli alaüksuste lülitumine toimub samas järjekorras kui nende poolt määratavate alaüksuste lülitumine teise molekuli. Näiteks nukleotiidid geenis on kolineaarsed aminohapetega polüpeptiidis… Read More »kolineaarsus (ingl. Colinearity)
E. coli plasmiidide poolt määratud teiste bakterite vastane kaitseaine.
Vt. hepatiit C.
Kompaktne rakkude kogum, mis on moodustunud ühe eellasraku jagunemisel. Ka loomade koondumine mingile alale, näiteks lindude pesitsuskolooniad.
Petri tassilt tehakse tempelkülv nitrotselluloos- või nailonfiltrile. Filtril mikroobid lüüsitakse, DNA denatureeritakse, üksikahelaline DNA seotakse filtriga ning hübriiditakse radioaktiivse geeniprooviga.
Eukarüootses rakus on iseseisvad organellid membraanidega ümbritsetud ja tsütoplasmas eraldatud (tuum, kloroplastid, mitokondrid, vakuoolid, transportvesiikulid jt.).
Bakteriraku võime võtta endasse võõr-DNA-d; sellega toimub bakteriraku geneetiline transformatsioon.
Bakterite füsioloogiline olek, mil nad on vastuvõtlikud võõr-DNA suhtes.
Transformatsioonikompetentsed bakterirakud moodustavad rakupinnale valgulised kompetentsusfaktorid, mis seovad rakuvälist DNA-d.
Autoinduktor (B. subtilis), 9–10 aminohappest koosnev oligopeptiid, mis stimuleerib bakterite signaalülekannet. Vt. kvoorumitundlikkus.
Kui kaks IS-elementi inserteeruvad teineteise lähedale, siis muutub nendevaheline DNA-lõik mobiilseks, sest moodustub transposoon.
Looma immuunsüsteemis toimiv valgurühm, mis abistab organismil vabaneda ekstratsellulaarsest patogeenist koostöös antikehade ja fagotsüütidega.
Valgud, mis antikeha-antigeen-kompleksidega integreerudes aitavad neid proteolüütiliselt degradeerida. Vt. MHC-geenid, klass III.
RNA matriitsilt in vitro sünteesitud DNA-molekul. Vt. cDNA.
Täiendavus. 1. DNA kaksikheeliksi kahe ahela vastastikune täiendavus, mis põhineb kindlate lämmastikaluste paardumisel tänu moodustuvatele vesiniksidemetele: DNA-molekulis paardub ühe ahela tümiin (T) teise ahela adeniiniga… Read More »komplementaarsus (ingl. Complementarity)
E. coli tüvede kloonimissüsteem, kus bakteri kromosoomis või F-plasmiidis on defektne, kuid C-terminaalset ω-segmenti sisaldav β-galaktosidaasi geen, mis kodeerib β-galaktosidaasi mittefunktsionaalset valku, kus N-terminaalsest otsast… Read More »komplementatsioon -α (ingl. α-Complementation)
Mutatsioonide vastastikune täiendavus, kui nad asuvad eri geenides.
Kaks retsessiivset mutatsiooni annavad samas rakus metsiktüüpi fenotüübi, kui nad asuvad erinevates geenides (on mittealleelsed), ja mutantse fenotüübi, kui nad asuvad samas geenis (on alleelsed).
XX-emasorganismid on heterosügootides retsessiivse mitteavalduva X-liitelise geeni kandjad. Vastav tunnus avaldub sageli poegades, kelle ainus X-kromosoom pärineb emalt.
Spetsiaalsel struktuuril, koniidikandjal e. konidofooril (lihtne või harunenud spetsialiseerunud hüüf e. seeneniit, ingl. conidophore), tekkiv aseksuaalse (mittesugulise) paljunemise eos (spoor), mis on iseseisva liikumisvõimeta seenerakk.
Konjugatsioonil moodustunud rekombinant.
Sugurakkude (gameetide) või üherakuliste organismide ühinemine viljastumisel. E. coli´l toimub geneetilise materjali suunatud ülekanne doonorrakust (isasrakk) retsipienti (emasrakk). Ka homoloogsete kromosoomide paardumine meioosis.
Bakterirakul kantakse DNA doonorrakust retsipientrakku läbi spetsiifilise rakkudevahelise konjugatsioonikanali.
Kui rakud on konjugatsioonil koos, siis moodustub nende vahele sillakujuline struktuur.
Pikk DNA-molekul, mis sisaldab palju DNA-fragmentide korduskoopiaid. Vt. veereva ratta replikatsioon.
Kaksikute paar, kellel mõlemal on sama tunnus.
Ühe liigi isendite fenotüübiliste tunnuspaaride võrdlus, kus määratakse sagedus, millega ühe isendi mingi kindel tunnus on ka teisel isendil.
Identsetel ja mitteidentsetel kaksikupaaridel kokkulangevate tunnuste ilmnemise sagedus. Vt. korrelatsioonikoefitsient.
E. coli T-faagid on üksteisega välimuselt sarnased, nende virioonid meenutavad röntgen- ja elektronmikroskoobi ülesvõttel konnakullest või ka spermi.
Nukleotiidijärjestus, mis esineb enamikul geneetilistel signaalidel või enamikus elementides ning mis täidab kindlat funktsiooni.
Samasse immunoglobuliinide (Ig) klassi kuuluvate antikehade kergete ja raskete ahelate C-terminaalsed otsad on konstantsed, s.t. et nende vastavad aminohappejärjestused on identsed.
Ensüüm, mida rakk või organism sünteesib pidevalt, sõltumatult kasvutingimustest. Vt. indutseeritav ensüüm.
Organismi kõikides rakkudes pidevalt avalduv geen.
Vt. konstitutiivne geen.
Eukarüootide mittekodeerivat kõrgkordus-DNA-järjestusi sisaldav, transkriptsiooniliselt inaktiivne tugevalt kokkupakitud kromosoomipiirkond. Vastavad regioonid on sama organismi kõikides rakkudes samad, enim telomeeride ja tsentromeeride piirkondades. Seda ala ei… Read More »konstitutiivne heterokromatiin (ingl. Constitutive heterochromatin)
Mutatsioon, mis põhjustab geeni avaldumise ka signaali puudumisel. Geeni avaldumine ei allu regulatoorsele kontrollmehhanismile.
DNA kattuvad alad (segmendid) või kogum kattuvaid kloone, mille põhjal saab moodustada DNA pidevjärjestuse või konkreetse kromosoomipiirkonna füüsilise kaardi.
DNA konsensuspiirkond või geeniga külgnevate fragmentide e. kontiigide füüsiline kaart.
Maisi transponeeruv element (Ac või Ds), mis mõjutab kõrvaloleva geeni avaldumist.
Kolm kõrvutiasetsevat nukleotiidi mRNA-molekulis määravad kindla aminohappe lülitumise polüpeptiidahelasse või polüpeptiidahela sünteesi lõpetamise (stoppkoodon).
Eri koodonite kasutussageduse erinevus süstemaatiliselt erinevatel organismidel.
Prokarüooti siirdatud eukarüootse DNA koodonikasutuse muutmine (asendamine sünonüümsetega) prokarüootide koodonikasutuse sarnaseks.
Aktivaatorid (transkriptsioonifaktorid) sisaldavad nii DNA-ga kui ka valkudega seostuvaid domeene. Ühe valgu seostumine promootorialale võib soodustada teiste transkriptsiooni aktivatsioonil osalevate valkude seostumist.
Plasmiidse DNA- (ka vektorite) molekuli koopiate arv.
Operoni struktuurgeenide koordineeritud regulatsioon molekulidega, mis interakteeruvad operaatorijärjestustega.
1. Amniootidel (roomajad, linnud ja imetajad) moodustab koorion koos amnioniga kaitsvad lootekestad ümber lootevedelikus areneva embrüo ja hiljem loote. Imetajatel moodustab koorion koos amnioniga kahekihilise… Read More »koorion (ingl. Chorion)
Protseduur loote koorionirakkude võtmiseks platsenta piirkonnast meditsiinilisel eesmärgil (inimesel 9.–12. arengunädal), et testida geneetiliselt loote rakke.
Segu, mis koosneb mitmest monomeerist. Näiteks orgaaniliste aluste uratsiili ja tsütosiini polümeer (polü-UC) tekib monomeeride kombineerumisel.
Maismaa ja magevee üherakuline kahe viburiga rohevetikas, geneetikute meelisobjekt, samuti hea mudelorganism raku- ja molekulaarbioloogias.
DNA-järjestused, mis esinevad genoomis paljude koopiatena, vahel üle miljoni korra (satelliit-DNA, minisatelliidid, mikrosatelliidid, SINE- ja LINE-elemendid jt.).
Efektormolekul, mis moodustab kompleksi repressoriga ning lülitab geeni või geenikompleksi avaldumise (ekspressiooni) välja.
Genoomipiirkond, mis on evolutsioonis vähe muutunud ning mis sisaldab organismi eluks hädavajalikke geene.
Väga suure nukleotiidijärjestuste korduste arvuga DNA (nt. satelliit-DNA, tandeemne DNA), mis moodustab 10–15% imetajate DNA-st.
Faagi lüsaat, kus pool partiklitest on defektsed ja kannavad transdutseeritavat geeni. Vt. transduktsioon.
Geneetilisel koodil on kahte tüüpi korrapära: 1) mitmesed koodonid, mis määravad üht ja sama aminohapet (tavaliselt erinevused vaid koodoni kolmandas positsioonis), ja 2) sarnaste keemiliste… Read More »korrapära (geneetilisel koodil) (ingl. Order in the genetic code)
5´-3´-suunaliselt DNA-ahelasse lülitunud vale (mittepaarduva) nukleotiidi äratundmine ja kõrvaldamine (vea parandamine).
Muutuvate väärtuste statistiline sidestatus.
Eri omaduste mõõtmistulemuste seeriate vastastikune seotus, mida hinnatakse korrelatsioonikoefitsiendiga.
Primaarse ootsüüdi küpsemisel viljastumisvõimeliseks haploidseks munarakuks tekib munarakus rakumembraani alla kortikaalgraanulite kiht. Viljastumine põhjustab munarakus Ca2+-ioonide hulga suurenemise, mis viib kortikaalgraanulite eksotsütoosini. Graanulitest vabanenud ensüümid… Read More »kortikaalgraanulid (ingl. Cortical granules)
Radikaal. Aminohappe N- ja C-terminaalsete otste vahele jääv keemiline rühm, mille varieeruvus annab valkudele ulatusliku struktuurse ja funktsionaalse mitmekesisuse.
Translokatsiooniliste kromosoomide lahknemine, kus moodustuvad vaid aneuploidsed gameedid.
Kloonimisvektorid, mis on faag λ kromosoomi ja plasmiidi hübriidid: kosmiid sisaldab faagi cos-saiti ja plasmiidi replikatsiooni alguspunkti.
Geenide koostransduktsioon.
Geenide koosülekanne transformatsioonil.
Geenide üheaegne transkriptsioon.
Vt. askospoor.
Antibiootikum, mis toimib DNA güraasi β-alaüksusesse.
Keemiline side, kus elektronipaar on jagatud võrdselt kahe kõrvutiasetseva aatomi vahel.
Eukarüootide translatsiooni initsiatsioonikompleks skaneerib mRNA 5´-otsast konsensusjärjestust esimese AUG-koodoni leidmiseks, millelt algab translatsioon.