kordus-DNA (ingl. Repetitive DNA)
DNA-järjestused, mis esinevad genoomis paljude koopiatena, vahel üle miljoni korra (satelliit-DNA, minisatelliidid, mikrosatelliidid, SINE- ja LINE-elemendid jt.).
DNA-järjestused, mis esinevad genoomis paljude koopiatena, vahel üle miljoni korra (satelliit-DNA, minisatelliidid, mikrosatelliidid, SINE- ja LINE-elemendid jt.).
Efektormolekul, mis moodustab kompleksi repressoriga ning lülitab geeni või geenikompleksi avaldumise (ekspressiooni) välja.
Genoomipiirkond, mis on evolutsioonis vähe muutunud ning mis sisaldab organismi eluks hädavajalikke geene.
Väga suure nukleotiidijärjestuste korduste arvuga DNA (nt. satelliit-DNA, tandeemne DNA), mis moodustab 10–15% imetajate DNA-st.
Faagi lüsaat, kus pool partiklitest on defektsed ja kannavad transdutseeritavat geeni. Vt. transduktsioon.
Geneetilisel koodil on kahte tüüpi korrapära: 1) mitmesed koodonid, mis määravad üht ja sama aminohapet (tavaliselt erinevused vaid koodoni kolmandas positsioonis), ja 2) sarnaste keemiliste… Read More »korrapära (geneetilisel koodil) (ingl. Order in the genetic code)
5´-3´-suunaliselt DNA-ahelasse lülitunud vale (mittepaarduva) nukleotiidi äratundmine ja kõrvaldamine (vea parandamine).
Muutuvate väärtuste statistiline sidestatus.
Eri omaduste mõõtmistulemuste seeriate vastastikune seotus, mida hinnatakse korrelatsioonikoefitsiendiga.
Primaarse ootsüüdi küpsemisel viljastumisvõimeliseks haploidseks munarakuks tekib munarakus rakumembraani alla kortikaalgraanulite kiht. Viljastumine põhjustab munarakus Ca2+-ioonide hulga suurenemise, mis viib kortikaalgraanulite eksotsütoosini. Graanulitest vabanenud ensüümid… Read More »kortikaalgraanulid (ingl. Cortical granules)
Radikaal. Aminohappe N- ja C-terminaalsete otste vahele jääv keemiline rühm, mille varieeruvus annab valkudele ulatusliku struktuurse ja funktsionaalse mitmekesisuse.
Translokatsiooniliste kromosoomide lahknemine, kus moodustuvad vaid aneuploidsed gameedid.