Geneetika sõnastik

DNA polümeraas III β-alaüksusest moodustuv dimeer ümber DNA matriitsahela.

Regulaatorvalgud, mis seostuvad RNA polümeraasi alaüksuse C-terminusega, suurendades sellega RNA polümeraasi afiinsust promootorile.

Regulaatorvalgud, mis seonduvad promootori -35 heksameerse järjestusega. Sama aktivaator võib sõltuvalt oma seostumiskohast olla kas klass I või klass II aktivaator.

Vt. DNA kleepuvad otsad.

Kliinilise meditsiini haru, mis tegeleb pärilike haigustega. Sellele spetsialiseerunud inimesed nimetavad end meditsiinigeneetikuteks.

Meestel esinev komplekspatoloogia, põhjuseks liigne X-kromosoom; kromosoomikomplekt 47,XXY. Nähtuse avastas H. Klinefelter.

Rakkude või organismide sugulisel paljunemisel moodustuv geneetiliselt ühtlik järglaskond.

Raku- või organismikloonide saamine ja paljundamine. Vt. geeni kloonimine.

Väike isereplitseeruv DNA-molekul (plasmiid või viiruskromosoom), millesse geenide kloonimisel insertseeritakse võõras huvipakkuv DNA.

Tuuma transplantatsioonitehnika abil saadav grupp geneetiliselt identseid loomi, kus sama doonori somaatiliste rakkude tuumi transplanteeritakse tuumadeta munarakkudesse. Kloonitud loomadel on epigeneetiline muutlikkus.

Organismi immuunsüsteemi reageering antigeenile. B- ja T-lümfotsüütide selektsioon nende diferentseerumisel – oma antigeene ründavad rakud hävitatakse.

Valgusenergiat muundav roheline pigment kloroplastides.

Taimeraku tsütoplasmaorganell, mis sisaldavad fotosünteesiks klorofülli ja kus sünteesitakse uut orgaanilist ainet (glükoosi). Kloroplasti DNA on tsütoplasmaatilise pärilikkuse osa.

Kloroplastis sisalduv DNA.