Geneetika sõnastik

Immuunrakud, mis on kohtunud enda retseptorile vastava antigeeniga ning toimivad aktiivselt patogeeni elimineerimisel.

Steroidhormoon, mis mõjutab putukate arengut tänu geeniregulatsiooni reguleerimisele.

Täiskasvanud putuka koorumine nukukestast e. koorumine.

Endogenoodiga homoloogne kromosoomifragment bakteril, mis põhjustab merosügoodi teket. Vt. endogenoot.

Eukarüootse geeni DNA-lõik, mis ühendatakse pre-mRNA splaissingu (kokkupõime) teel teiste eksonite mRNA pidevasse järjestusse.

Introni 5´- ja 3´-splaissingusaitide vahel flankeeruvate kodeerivate piirkondade (eksonid) kindlakstegemise meetod.

Uute omadustega geene (ja vastavaid valke) tekib evolutsioonis eri geenide eksonmoodulitest (nende kokkulohistamisega).

Ensüüm, mis kõrvaldab nukleotiide DNA- või RNA-ahelate otstest.

Endonukleaasiga tükeldatud transkriptide otsi lõigatakse edasi eksoribonukleaasiga (trimmitakse täpseks).

Golgi kompleksi põiekeste ja transportvesiikulite jt. sisu väljutamine rakust väliskeskkonda.

Geeni kontrollitud tunnuse avaldumise kvantitatiivne tase. Sama geen võib erinevatel isenditel avalduda erisugusel määral.

Ekspressioonivektorid on geenitehnoloogias disainitud selleks, et optimeerida geenide avaldumist transkriptsiooni tasemel.

Kromosoomiväline e. tsütoplasmaatiline DNA-üksus, mis on tsütoplasmaatilise pärilikkuse komponent. Kromosoomiväline geneetiline struktuur.

Endonukleaasi sisaldav valgukompleks, mis lõikab DNA-st välja kahjustatud ahelalõigu.

Profaagi või transposooni DNA-st väljalõikamisel osalev ensüüm.

DNA parandusprotsess, milles toimub DNA ühe ahela kahjustatud lõigu kõrvaldamine (kahjustuse väljalõikamine) ja õige lõigu asendamine uue sünteesimisega, kasutades matriitsina DNA komplementaarset ahelat.

Välimine looteleht.

Mõiste, mis kirjeldab ebanormaalses kohas toimuvat nähtust.

Erinevates kromosoomides paiknevate homoloogsete transposoonide vaheline rekombinatsioon. Põhjustab kromosoomidevahelisi ümberkorraldusi.

Kromosoomi eri osades paiknevate homoloogsete transposoonide vaheline rekombinatsioon. Põhjustab kromosoomisiseseid ümberkorraldusi.

Mitoosikäävi toimel metafaasi kromosoomidest moodustuv kogum mitoosikäävi keskosas raku kesktasandil.

Vt. võrdjagunemine.

Taimerakkude tsütoplasmas olevad õlisid ja lipiide sisaldavad plastiidid.

Lahustunud partiklite erisugune liikuvus elektriväljas, nende lahutamine üksteisest, sõltuvalt ühendi laengust.

Protsess, millega rakumembraan muudetakse lühiajalise tugeva elektrivoolu toimel DNA-le läbilaskvaks. Toimub rakumembraani ajutine mulgustumine.

Teise ja järgnevate alaüksuste (nukleotiidi või aminohappe) lülitumine makromolekuli (DNA, RNA või polüpeptiid) koosseisu.

Lahustuvad valgud (prokarüootidel EF-Tu, EF-Ts ja EF-G), mis on vajalikud polüpeptiidahela elongatsiooniks ribosoomis.

Võime elada ja areneda normaalselt, elulisus.

Mitokondriaalne „Eeva“. Vt. mitokondriaalne DNA.

Isendi tunnus, mis on määratud ema poolt.

Geen, mis määrab isendi fenotüübi ema genotüübi kaudu.

Organismi dorsaal-ventraalset orientatsiooni määravate emaefektiga geenide mutatsioonid on letaalse toimega.

Emaefektiga geeni mutatsioon, mis avaldub järglase mutantse fenotüübina.

Vähkkasvaja, mis moodustub emakakaela kudedes (emaka ala- ja tupe ülaosa vahel).

Õie keskel asetsev emasorgan, kus asub sigimik. Enamiku imetajate emasorganismi suguelund (sugujuha alumine osa). Imetajal areneb selles loode.

Pärilikkuse osa, mida kontrollitakse kromosoomiväliste (tsütoplasmas olevate) faktoritega ning mis kanduvad edasi munarakuga (emaliini pidi).

Jagunev rakk.

Varases arenguetapis olev organism. Inimesel areneb embrüo emakas raseduse kahe esimese kuu vältel (edasi nimetatakse embrüot looteks – feetus e. vililane).

Organismi homeootilised geenid määravad äädikakärbsel keha jaotumise segmentideks.

Imetajate üks kloonimisviise. Varase embrüo osadest, ka üksikutest blastomeeridest mitme embrüo (isendi) saamine.

Keemiline induktor, mis määrab rakkude (rakugrupi) arengu suuna.

Embrüos olevad rakud, mis on võimelised diferentseeruma erinevateks koetüüpideks ja organiteks.

Väljaränne.

Emotsionaalsete omaduste isikupärane muster, millest oleneb IQ kõrval inimese sotsiaalne edukus.

Rahvusvaheline konsortsium, mille eesmärgiks on identifitseerida inimgenoomi mittekodeerivaid elemente.

Sisemine looteleht.

Pärast peremeesraku kromosoomi integreerumist ei tule mõni retroviirus sellest enam välja ja ta pärandatakse edasi järglastele.

Bakteri kromosoomi osa, mis on homoloogne doonorist retsipienti ülekandunud genoomse fragmendiga (eksogenoot) ning mille rekombinatsiooni tulemusel moodustub merosügoot.

Kromosoomide duplikatsioon ilma tuuma ja raku jagunemiseta. Paarilised tütarkromosoomid eralduvad teineteisest, tulemusena rakus kromosoomide arv (ploidsus) suureneb.

Ensüüm, mis lõikab katki DNA- või RNA-ahelad molekuli sees. Mõned endonukleaasid osalevad ka DNA rekombinatsioonil.

Tsütoplasma membraanvõrgustik, millele võivad kinnituda ribosoomid.

Rakkude olek, kus diploidne (2n) organism kordistab kromosoomiarvu (moodustub 4n, 8n jne.).

Ensüüm, mis lõhustab RNA-ahela fragmentideks.

Toitekude, mis areneb välja enamiku katteseemnetaimede (õistaimede) lootekotis. See moodustub tavaliselt pärast sekundaarse diploidse teistuuma viljastumist ühe (kahest) spermi tuumaga. Seepärast on taimede endosperm triploidne… Read More »endosperm (ingl. Endosperm)

Vastastikku kasulik kooselu: üks organism elab teise sees, vahel ka rakus.

Plasmiid, mis mobiliseerib ja kannab üle mittekonjugatiivse plasmiidi, kuid hävib ise uues retsipiendis.

Indiviidide eneseteadvus määrab nii sotsiaalse teadlikkuse kui ka endaga toimetuleku ning viimased koos teiste inimestega suhtlemise võimekuse (sotsiaalsuse).

Eukarüootne DNA-järjestus, mis võimendab transkriptsiooni ühel või mõnel geenil, isegi kui ta asetseb transkribeeritavatest geenidest kaugel.

Valk, mis kiirendab spetsiifiliselt biokeemilist reaktsiooni.

Vt. askus.

Munandimanus, kus spermid lõpetavad küpsemisprotsessi.

Fenotüübi muutused, mis tulenevad geenide aktiivsuse ajalise ja ruumilise kontrolli geneetilistest ja eksogeneetilistest teguritest ja mehhanismidest.

Konkreetse genotüübi põhjal võib moodustuda hulk epigeneetilisi tunnuseid, mis sugurakkudega järglastele edasi ei pärandu.

Genoomi tasandil toimuv keskkonnatoimelise muutlikkuse (metüülimine, heterokromatinisatsioon) uurimine.

Epigeneetilistest modifikatsioonidest tingitud genoomiväline seisund või protsess.

Langetõbi. Krooniline neuroloogiline haigus.

Geneetiline element, mis võib olla või puududa, võib integreeruda kromosoomi või olla sõltumatult tsütoplasmas. Näiteks Escherichia coli sugufaktor (F).

Mittealleelsete geenide produktide vastastikune mõju. Epistaatilised geenid pärsivad hüpostaatiliste geenide avaldumist.

Antigeenne determinant antigeenimolekulis, mille alusel antikehad eristavad erinevaid antigeene.

UV-kiirgus tõstab elektrone kõrgematele orbiitidele ja energiatasemele, muutes molekulid reaktiivsemaks.

Vt. disügootsed kaksikud.

Esmavastus ilmneb kehavõõra mõjuri (antigeeni) esmasel kokkupuutel immuunrakkudega (lümfotsüütidega). Spetsiifilised antikehad ilmnevad veres nädal või kaks hiljem.

Munarakkude eellased (oogoonid) väljaarenevas munasarjas paljunevad kiiresti ja korduvalt mitootiliselt. Järgnevalt sisenevad oogoonid perioodiliselt meioosi, mille tulemusel arenevad meiootilise I jagunemise lõpuks välja esmased e.… Read More »esmane ootsüüt (ingl. Primary oocyte)

Spermatogoonid paljunevad mitootiliselt, toimub nende pidev diferentseerumine primaarseteks spermatotsüütideks meioosi I jagunemisel.

Transkriptsioonil moodustunud RNA-molekul (eukarüootidel nt. pre-mRNA, pre-tRNA, pre-rRNA, iRNA esmased transkriptid), millel pole toimunud transkriptsioonijärgset töötlust (protsessingut).

Lühikesed cDNA-järjestused, mida kasutatakse füüsiliste ja geneetiliste (RFLP) kaartide ühendamiseks.

Agaroosgeeli värvimisel EtBr-ga seondub see interkaleeruv värvaine DNA kaksikheeliksi nukleotiidipaaride vahele ning fragmente UV-valgusega valgustades on DNA-triibud geelis nähtavad roosalt helenduvate triipudena.

Modifitseeritud N-alus, mis paardub tümiiniga ja põhjustab G:C → A:T transitsioonide teket.

Kunstliku valiku rakendamine inimsoo parandamiseks.

Suure organismide grupi liige, kelle rakkudes on membraaniga piiritletud tuum. Vt. prokarüoot.

Kromosoomide kromatiinipiirkonnad, mis ei värvu tuuma värvainetega intensiivselt ning milles paiknevad eritüübilised aktiivsed geenid. Vt. heterokromatiin.

Organismi või raku seisund, milles kromosoomiarv on monoploidse (n) või haploidse kromosoomiarvu kordne. Näiteks diploid, triploid, tetraploid jne. Vt. aneuploidsus.

Selle Iisraelis asuva kanjoni lõunanõlval on eukarüootsete organismide mutatsioonisagedus suurenenud 3–4, prokarüootide oma aga isegi mitusada korda.

Evolutsiooni käsitlus, mis lähtub mendelliku geneetika seaduspärasustest.

Vt. organismiväline geeniteraapia.

Bakteriaalne episoom, mille tra-geenid määravad bakteri võime funktsioneerida konjugatsioonil geneetilise doonorina (isasena). Bakteri sugufaktor.

F-piile kodeerib tra-geeni sisaldav F-plasmiid. Vt. piilid; sugufaktor; sugukiukesed.

Bakterite sugufaktor (määrab konjugatsioonilise ülekande), mis on rakus autonoomses olekus (plasmiidina).

Autonoomset sugufaktorit (F) kandev bakter.

Esimene hübriidpõlvkond. Homosügootide (puhasliinide, sortide, tõugude) ristamisel saadud esimese põlvkonna järglased.

Teine hübriidpõlvkond, mis saadakse F1-põlvkonna isendite omavahelisel ristamisel (inter se) või isetolmlemisel. Kontrollitud eksperimentaalsetes tingimustes (ka F1-järglaste iseviljastumisel) toimub järglaste sisearetuslik saamine.

Vt. bakteriofaag.

Faagi P1 plasmiidvektori katkilõikamisel tekib lineaarse DNA kaks vektoriõlga, mille külge ligeeritakse kuni 100 kb võõr-DNA-d.

Kontsentratsiooniline mõõt, s.t. mitu baktereid nakatavat faagi on vedeliku ühes ruumalaühikus.

Faagilaigu kuju. Vt. faagilaik.

Kui Petri tassi tardsöötmele on külvatud bakterirakud, millest osa on nakatatud faagiga, siis nakatatud bakterirakud lüüsuvad, vabanenud faagiosakestega nakatuvad kõrvalolevad bakterid, mis omakorda lüüsitakse, ning… Read More »faagilaik (ingl. Phage plaque)

Kloonimisvektor, mis sisaldab nii faagi kromosoomist kui ka plasmiidist pärit komponente.

Immuunsüsteemi rakk, mis õgib ja hävitab viiruseid, baktereid, seeni ja muid kehavõõraid ühendeid ja rakke. Sellega toimub võõrainete identifitseerimine ja kõrvaldamine organist, koest, verest ja… Read More »fagotsüüt (ingl. Phagocyte)

Transkriptsiooniliselt inaktiivne kromosoom või kromosoomiosa, mis teiste kudede rakkudes võib olla aktiivne. Eukromatiini kondenseerumisseisund. Näiteks inaktiivne X-kromosoom (Barri kehake).

Munajuha, s.o. juha, mida läbib viljastamisvalmis e. küps munarakk liikumisel emakasse.