vaktsineerimine (ingl. Vaccination)
Nõrgestatud või surmatud haigustekitaja antigeense materjali (vaktsiini) manustamine, et saavutada immuunreaktsioon ja kaitse (antikehad) sama haigustekitaja vastu.
Nõrgestatud või surmatud haigustekitaja antigeense materjali (vaktsiini) manustamine, et saavutada immuunreaktsioon ja kaitse (antikehad) sama haigustekitaja vastu.
Üksnes taimerakkudes olevad membraaniga ümbritsetud põisjad struktuurid. Aitavad tagada taimerakus kõrget siserõhku, sisaldavad peale lahustuvate soolade ka sahhariide, toksilisi jääkprodukte ja pigmente (annavad taime õitele… Read More »vakuool (ingl. Vacuole)
DNA reparatsiooniprotsess, mis parandab aluspaaride paardumist seal, kus aluspaarid pole vesiniksidemetega ühendatud.
Valkudel on neli organisatsioonitaset. Primaarstruktuuriks on aminohapete järjestus, sekundaarstruktuur tekib aminohappeliste piirkondade ruumilisel interaktsioonil, kolmemõõtmeline tertsiaarstruktuur moodustub polüpeptiidahela voltumisel ja kvaternaarstruktuur erinevate polüpeptiidahelate assotsieerumisel funktsioneerivaks… Read More »valgu struktuur (ingl. Protein structure)
Roheliste taimede fotosünteesil osalevate ensüümigeenide aktivatsioon. Vt. ribuloos-1,5-bifosfaadi karboksülaas/oksügenaas.
Vt. selektsioon.
Mingi juhuslikult valitud osa populatsioonist, mis kirjeldab kogu populatsiooni.
Annab populatsiooni tüüpilise keskmise väärtuse.
Vt. modaalklass.
Kaugsugulusristamised (tõugude- ja sortidevahelised ristamised).
Kahe lähestikku asetseva geeni b ja c järjestamisel on vaja teada ka kolmandat punkti e. välismarkerit, mille suhtes uuritavad geenid järjestatakse.
Nukleiinhappelõigu või -elemendi (nt. transposoon) kõrvaldamine DNA-st.
Ribosoomi seostumissait (punkt), mis sisaldab vaba (ilma aminohappeta) tRNA-d, mis järgnevalt väljub ribosoomist.
Makromolekul, mis koosneb ühest või enamast polüpeptiidist. Iga polüpeptiid koosneb aminohapete ahelast, kus aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega.
TP53 märklaudgeenilt toodetav valk p21 peatab (arestib) rakutsükli.
Transkriptsioonifaktor, ülioluline rakkude stressivastusel. Oluline rakkude valvur, põhjustades rakkude paljunemist, rakutsükli peatumist ning rakkude suunamist apoptoosi. Somaatilised mutatsioonid TP53 geenis võivad põhjustada rakkude vohamist e.… Read More »valk p53 (ingl. Protein p53)
Valkude ja DNA vahelised vastastikused toimed (seondumised jms.).
Fluorestseeruva GPF-valgu kasutamine valkude märgistamiseks ja kiipide tegemiseks, kasutatakse analoogselt DNA mikrokiipidega.
Valkudevahelised vastastiktoimed.
Aktiivsete valkude moodustumine. Rekombinantsetel valkudel võib toimuda ka mittekorrektne 3D struktuuri moodustumine, mistõttu valgud jäävad inaktiivseks.
Sügoodis tekib valkude ajalis-ruumiline kontsentratsioonigradient, mis mõjutab geenide valikulist avaldumist.
Nõrk aatomitevaheline vastastikune tõmbuvus, kui aatomid paiknevad ruumiliselt üksteise lähedal.
Ristamisel osalev vanemorganism.
Tetraadanalüüsil kahe vanemgenotüübi esinemine tetraadis (meioosiproduktid).
Vanemate (isa ja ema) kvantitatiivse tunnuse keskväärtuse erinevus populatsiooni keskmisest. Kõrvaldab sooliste erinevuste erisused.
Algsete tunnustega isendid, kes ristuvad. Vanempõlvkonda tähistatakse tähega P.
Vanempõlvkonnaga sarnased järglased.
Faagil λ on vaid kaks varast geeni, cro ja N, mis mõlemad kodeerivad regulaatorvalke faagi lüütilise arengu tarvis.
Faagi varaste geenide määratud valgud.
Varieeruvate suuruste vahelise statistilise sidestuse dispersiooni mõõtmine. Vt. dispersioon; hajuvus.
Tandeemsete koopiate arv on populatsioonis tugevalt polümorfne. VNTR-polümorfism on seotud restriktsioonisaite sisaldavate tandeemsete kordusjärjestuste arvuga.
Tunnusväärtuse muutlikkus ümber populatsiooni keskmise.
Vt. daltonism.
Mutatsioon pigmendigeenis, mis kõrvaldab pigmendi moodustumise.
Naha, õite, lehtede värvusvarieeruvus. Näiteks taimelehtede kirjulehisus.
Translokatsiooniliste kromosoomide lahknemine, kus moodustub eri tüüpi gameete. Vaid juhul, kui mõlemad translokatsioonilised kromosoomid (T1 ja T2) lahknevad koos ühele poolusele, tekivad gameedid, mis normaalse… Read More »vastandlik lahknemine (ingl. Alternate disjunction)
Erinevates DNA-ahelates toimuvad protsessid.
Replikatsiooni initsiaatorvalgu sünteesi translatsiooniline pidurdamine RNA-ga, mis on transkribeeritud sama geeni vastasahelalt.
Putukate arengu vahevorm, üks arengujärk. Pärast vastsestaadiumi toimub täismoonde puhul nukkumine. Nukust koorub valmik.
Sellist DNA-sünteesi teostavad veaaltid DNA polümeraasid. Vt. veaaltid DNA polümeraasid.
Veaaldiste polümeraaside toimel lülitatakse DNA-ahelatesse valesid nukleotiide ning kõrvaldatakse üksikahelatesse jäänud tühikud. See suurendab drastiliselt mutatsioonisagedust. DNA polümeraasi toimel tekivad eelkõige raaminihkemutatsioonid, DNA polümeraas V… Read More »veaaldis reparatsioon (ingl. Error-prone repair)
Polümeraasid (nt. DNA polümeraasid IV ja V), mis on võimelised replikatsioonil matriitsiks kasutama kahjustatud DNA-d, sellist, mida pole võimelised kasutama tavalised DNA polümeraasid.
Rõngasja DNA replikatsioonimehhanism, kus DNA replikatsioon toimub vaid ühel ahelal ning kus rõngasjas vanemahel jääb intaktseks ja veeredes annab komplementaarse DNA-ahela sünteesiks vajaliku matriitsahela.
Mittesugulise paljunemise põhitüüp.
Plasmiid või viiruskromosoom, mida saab kasutada rekombinantsete DNA-molekulide konstrueerimisel ning viimisel elusrakku.
Keha kõhtmine osa.
Vere punalibledel olevad erinevate geenide poolt määratud antigeenid, mis moodustavad vererühmade süsteeme (nt. AB0, Rh, MN jt.).
Ühiste eellaste laste suhtest sündinud järglaste suguluse kirjeldus.
Sugulastevaheline ristamine.
Vt. Alporti sündroom.
Vt. hemofiilia.
Elektronegatiivsete aatomite ja vesiniku (elektropositiivne) aatomite, mis on seotud mingi teise elektronegatiivse aatomiga, nõrk interaktsioon.
Teatud rakkudel väljaulatuv viburiline liikumisorganell, mis on seotud basaalkehaga e. viburi mootoriga. Liikumist võimaldav struktuur viburloomadel (ainuraksed), bakteritel, arhedel, samuti eukarüootidel (sperm).
Patogeensetel bakteritel esinev saitspetsiifiline rekombinatsioon. Ümberlülituvate geenide avaldumisel ekspresseeritakse vaid ühte kahest võimalikust immunoloogiliselt erinevate omadustega flagelliinivalgust (H1 või H2).
Väikesed, peamiselt nukleiinhapetest ja valkudest koosnevad infektsioossed osakesed e. virioonid, mis replitseeruvad vaid elusrakus. Paljud neist põhjustavad inimesel haigusi. Vt. virioon.
Moodustis T-faagide alusplaadi igas nurgas, mille abil viirus ankurdab end pöördumatult peremeesraku külge.
T-faagide alusplaadilt algavad 6 kiudu, mille abil faag tunneb ära raku pinnal olevad faagispetsiifilised retseptorid ning mis on erinevatel T-faagidel erisugused.
T-faagide saba on tupega ühendatud kuuenurkse basaalplaadi kaudu.
Bakteriviiruse viriooni osa, kus asub nukleiinhape.
Komplekssete T-faagide stuktuurikomponent.
T-faagide saba sisemine torujas struktuur.
T-faagide saba välimine torujas struktuur.
DNA-ahel, mida sünteesitakse replikatsioonil katkendlikult, replikatsioonikahvlist tagasisuunas.
Isasgameedi (sperm) ühinemine emasgameediga (munarakk), moodustub sügoot.
Drosophila autosoomne geen, mille produktiga suunatakse transkriptide protsessingut. See geen määrab isaste kärbeste sugulist käitumist.
Agrobacterium tumefaciens´i Ti-plasmiidi piirkond (geenid), mille poolt määratud produkte on vaja T-DNA ülekandeks bakterist taimerakku.
Peremeesrakust väljaspool olev kompaktne infektsioosne viirusosake. Neil puudub rakuline struktuur. Nad koosnevad nukleiinhappest ja viirusvalkudest (osal liikidel kaetud ka kestaga), kuid neis võib leiduda ka… Read More »virioon (ingl. Virion)
Väike infektsioosne üksus (haigustekitaja). Koosneb rõngasjast RNA-molekulist.
Faag (viirus), mis hävitab peremeesraku (bakteri). Vt. mõõdukas faag.
Virulentsust määravad geenid.
Molekulide füüsiliste omaduste uurimine lahuses.
Tandeemse järjestusena esinev lühike DNA-järjestus, mille koopiaarv on äärmiselt varieeruv.
Vt. enhanser.
Vt. kromosoomide vöödistik.
DNA-fragmentide voolutamine geelist filtrile toimub nii, et kas enne või ülekande ajal denatureeritakse DNA geelis aluselises keskkonnas, geelile asetatakse membraanfilter ning sellele kiht voolutuspaberit, mis… Read More »voolutuspaber (ingl. Blotting paper)
Somaatiliste e. keharakkude mitoosi tüüpi jagunemine, kus mõlemasse rakku jagub võrdne arv kromosoome. Samane on meioosi teine jagunemine.
Molekulaar-tsütogeneetiline meetod DNA kordusjärjestuste koopiate hulga tuvastamiseks kromosoomides, eriti kasvajarakkudes. Sondina kasutatakse korraga eri fluorestseeruvate värvidega märgistatud uurimismaterjali ja võrdlusproovi DNA-d.
Genoomikaharu, mis võrdleb eri liikide genoomide struktuuri ja funktsioone.
Valkude ülekanne filtritele elektrivälja toimel.
Üks X-kromosoom on emasimetajatel inaktiivne, eri rakukloonides juhuslikult määratult kas emalt või isalt päritud.
X-kromosoomi inaktivatsioon algab kindlast X-kromosoomi kohast, X-inaktivatsiooni keskusest, ning levib edasi mõlemas suunas, kromosoomi mõlema otsani. Moodustub inaktiivsete geenidega X-kromosoom.
Kromosoom, mis assotsieerub soo määramisega. Enamikul loomadel on emastel kaks ja isastel üks X-kromosoom.
Neil isendeil ei ole B-lümfotsüüte ega plasmarakke ning nad ei tooda funktsionaalseid antikehi. Defekt ilmneb poistel, kes on mutatsiooniga geeni saanud heterosügootselt emalt. Haigust põhjustab… Read More »X-liiteline agammaglobulineemia e. Brutoni tüüpi agammaglobulineemia (ingl. X-linked agammaglobulinemia, XLA)
Geenid, mis asuvad X-kromosoomis. Vt. suguliitelisus.
Äädikakärbse sugu määratakse X-kromosoomide suhtega autosoomidesse.
Vt. Turneri sündroom.
Sugu on määratud X-kromosoomide arvuga,
Inaktiivse X-kromosoomi XIC-piirkonnas asuvalt geenilt XIST sünteesitakse 17 kb pikkune RNA, mis ei kodeeri mitte ühegi polüpeptiidi sünteesi, kuid mis katab (assotsieerub) inaktiivse X-kromosoomiga, takistades… Read More »XIST-transkript (ingl. X inactive specific transcript, XIST)
Imetajatel ja kahetiivalistel putukatel on emased homogameetsed (märgitakse XX) ja isased heterogameetsed (tähistatakse XY).
Liigse Y-kromosoomiga mehed (pikk kasv, raskused hariduse omandamisel, püsimatud, kontrollimatu temperamendiga, hüperaktiivsed). On viljakad, aga natuke ägedama iseloomuga mehed, kes võivad järglastena saada kergemini Klinefelteri… Read More »XYY-sündroom (ingl. XYY syndrome)
Sugukromosoom. Paljude loomorganismide X-kromosoomi paariline.
Y-kromosoomi muutlike osade järjestused kõigis inimpopulatsioonides koonduvad ühele eellasjärjestusele (u. 100 000 aastat tagasi).
Lineaarne kloonimisvektor, mis sisaldab pärmide kromosoomi vajalikke elemente. Nendesse saab kloonida 200–500 kb suurust võõr-DNA-d. Vt. pärmseente kunstlikud kromosoomid.
Vasakule pöörduv kaksikheeliks, mis moodustub G:C-rikkas DNA-molekulis. Z tähistab siksakilist suhkur-fosfaatse selgroo asetusviisi DNA-s. Täispööre moodustub 12 aluspaarist.
Mingi liigi kromosoomi DNA piirkond (teadaolev de novo sünteesitud järjestus) märgistatakse erinevate fluorestseeruvate värvmärgistega ja hübriiditakse uuritava liigi kromosoomidega (kogu DNA-ga) võrdleval genoomsel uuringul.
Lindudel, liblikatel ja mõnedel reptiilidel on isased homogameetsed (märgitakse ZZ) ja emased heterogameetsed (tähistatakse ZW).