Geneetika sõnastik

RNA/valk-kompleks, mis lõikab eukarüootide tuumageenide primaarsetest transkriptidest välja intronid.

Mutatsioon, mis tekib ilma teadaoleva välise põhjuseta. Vt. indutseeritud mutatsioon.

Eos. Taimede sporofüüdi poolt meioosil moodustuvad haploidsed produktid. Nad on võimelised taluma ebasoodsaid keskkonnatingimusi, kuid andma soodsates tingimustes alguse uuele organismile ilma viljastumiseta.

Taimede elutsükli diploidne arengujärk, mis moodustab meioosil haploidseid spoore.

Spooride moodustumine bakteritel programmeeritud geeniekspressiooni toel.

Inimesel ja teistel imetajatel Y-kromosoomi aheldunud geen, mis kodeerib valgulist testise moodustamise faktorit, millel on võtmeroll isasorganismi arenemises.

Üksikahelalise DNA-ga seonduv valk, mis ei lase üksikahelalisel DNA-l enneaegselt seonduda teise ahelaga, seni kuni DNA replikatsioon pole lõppenud.

Mendelistlik mitteevolutsioneeruv populatsioon.

Kõrvaldatakse äärmusvormid. Toimib siis, kui populatsiooni keskväärtusega tunnusel on kõrgeim ja äärmusvormidel madal kohastumusmäär. Säilitab olemasolevat kohastumist.

Andmekogumi kvantitatiivse tunnuse muutlikkuse mõõt. Arvutatakse kui ruutjuur dispersioonist.

Hiidkromosoomide tavaline vöötmuster e. vöödilisus. Vöödilisust kasutatakse kõigi kromosoomide karüogrammide koostamisel.

Populatsiooni muutlikkuse keskmine mõõde. Näitab mingi mõõdetava tunnuse statistilise väärtuse kõikumise ulatust.

Populatsiooni näidise või näidiste väärtused, millest võidakse saada üldpopulatsiooni väärtus või vastavad parameetrid.

Vt. adaptiivne mutatsioon.

Võimetus anda järglasi.

Rida mutatsioone, mis vähendavad organismi paljunemisvõimet, kuni paljunemisvõime kaoni (nt. taim ei moodusta tolmuterasid).

Väikesed, kolesteroolist moodustunud molekulid, mis rakku sisenedes seonduvad kindlate valkudega (hormoonretseptoritega).

Üks globaalse regulatsiooni viise, mis kirjeldab geene, operone, regulone ja modulone, mille tööd mõjutab üks ja sama keskkonnastiimul.

mRNA-koodon, mis lõpetab translatsiooni (UAA e. Ochre, UAG e. Amber, UGA e. Opal).

Organismi seisund, mis seostub tavaliselt võimetusega reageerida adekvaatselt muutunud keskkonnatingimustele. Stressi kõrvaldavad geneetilised lisamehhanismid.

Mikroobide stressitingimustes (nt. toitainete puudumisel) käivituvad lisamehhanismid, mis võimaldavad suurendada mutatsioonide tekke sagedust ning suurendavad tõenäosust, et mõnel mutandil on adaptiivne väärtus (nt. on võimeline… Read More »stressi indutseeritud mutatsioonid (ingl. Stress induced mutations)

Kloroplastide sisemine osa, kus paiknevad membraansed kettad (tülakoidid), tülakoidide kompleksid (graanid) ja graane ühendavad lamellid.

Geen, mis määrab polüpeptiidi või mittetransleeritava RNA sünteesi.

Nähtus, kus kaks või rohkem erinevat mutatsiooni asuvad rekombinatsioonitesti tulemuste põhjal samas saidis (mutatsioonide asukohad kattuvad).

Genoomi molekulaarstruktuuri uurimine.

Lühikesed unikaalsed DNA-järjestused (tavaliselt 200–500 bp), mida amplifitseeritakse PCR-tehnika abil ja mida kasutatakse füüsiliste ning geneetiliste kaartide ühildamiseks.

Kromosoom, milles tsentromeer ei ole kromosoomi keskel ning kus kromosoomi lühike (p) ja pikk (q) õlg on veidi erineva pikkusega. Inimesel on 13 sellist kromosoomi,… Read More »submetatsentriline kromosoom (ingl. Submetacentric chromosome)

Faktorid, mis takistavad kahe populatsiooni isendite omavahelist ristumist (sügootide teket).

Mehhanismid, mis toimivad pärast sügootide moodustumist nende elujõu ja hübriidide viljatuse kaudu.

Rakk, mis moodustub viljastumisel, kahe küpse suguraku (isas- ja emasgameedi) ühinemisel. Sügoot tähendab imetajal viljastatud munarakku, geneetikas aga laiemalt ka iga indiviidi, kes areneb sellest… Read More »sügoot (ingl. Zygote)

Kindlal ajamomendil pärast munaraku viljastamist toimub embrüo enda geenide selektiivne aktiveerumine.

Sügoodi arenguprogramm lülitatakse lisaks emaefektile sisse sügoodi varaste geenide aktiveerimisega.

Meioosi profaasi järk, kus toimub homoloogsete kromosoomide vaheline sünaps. Esineb meioosi esimeses profaasis pärast leptoteeni ning enne pahhüteeni.

Imetajate Y-kromosoomi lühikese õla kromosoomipiirkond, kus paikneb isasust määrav geen. Selle geeni poolt kodeeritav SRY-valk on DNA-seoseline transkriptsioonifaktor e. testiseid determineeriv faktor. Mutatsioonid selles geenis… Read More »sugu määrav Y-piirkond (ingl. Sex-determining region Y, SRY)

Bakteri episoom (nt. E. coli F-plasmiid), mis määrab bakteriraku omaduse olla geneetilise materjali doonoriks DNA konjugatsioonilisel ülekandel retsipienti. Sugufaktor võib replitseeruda tsütoplasmas või integreeruda kromosoomi.

Konjugatsioonilise sugufaktoriga bakteritel on sugukarvakesed e. piilid. Vt. piilid.

Soo määramises osalevad kromosoomid, vastandatud autosoomidele.

Lähisugulaste abielu, paarumine.

Drosophila X-kromosoomis oleva ühe põhilise sugu määrava regulaatorgeeni (geen Sxl) alternatiivse splaissinguga määratakse isas- ja emassugu. Selle geeni mutatsioon on XX-emastele äädikakärbestele letaalne.

Pärilike tunnuste assotsieerumine või aheldumine organismi sootunnustega; geenide paiknemine sugukromosoomis (tavaliselt X-kromosoomis). Sageli kasutatakse sünonüümselt X-kromosoomse aheldusega.

Ühe liigi sugutunnuste poolest selgelt eristatavad isas- ja emasloomad.

Vt. günandromorf.

Paljunemine, kus toimub gameetide ühinemine – viljastumine – ja meioos.

Esimese astme sugulased on õved, lapsed-vanemad, teise astme sugulased on vanavanemad, lapselapsed, tädid-onud. Abikaasa pole tavaliselt lähisugulane.

Geenide hulk kahel indiviidil, mis pärinevad ühiseellaselt.

Tabel, kaart või diagramm, mis näitab indiviidi põlvnemist.

Vt. mittesuguline paljunemine.

Eri ökosüsteemides on erinevate tunnustega isendite kohastumuslikkus erisugune (nt. kohastumine eluks põllul ja metsas).

Organism, kes elab tihedas kooselus teise erisuguse organismiga, peremehega.

Eri liiki organismide kooselu, võib olla ühele või mõlemale kasulik.

Uute liikide eristumine populatsioonidest, mis asustavad samu või kattuvaid geograafilisi piirkondi. Vt. allopatriline liigiteke.

Kliinilises pildis eristatav haigustunnus.

Homoloogsete kromosoomide paardumist meioosi I profaasis põhjustavad sünapsid e. kahe homoloogse kromosoomi kontaktid.

Lintjad struktuurid sünapsiga homoloogsete kromosoomide vahel meioosi esimese profaasi lõpus. Seob kromatiidid pikiasendis ja soodustab kromatiidsete osade vahetusi.

Grupp tunnuseid, mis esinevad koos ja on iseloomulikud kindlale haigusele. Geneetilised haigused, mis põhjustavad arenguhäireid.

Somaatiliste rakkude hübriidimisel kahe erisuguse somaatilise raku tuumade ühinemisel moodustunud tuum.

Aluspaari muutus koodonis, mis ei muuda koodoni aminohappelist spetsiifilisust.

Samatähenduslikud mutatsioonid, kus koodonite liiasuse tõttu määrab uus koodon sama aminohappe lülitumise valku.

1. Klassikalises geneetikas tähendab geenide ja muude geneetiliste elementide paiknemist samas kromosoomis, kuigi vaatamata füüsilisele aheldusele ei pea nad olema suure vahemaa tõttu geneetiliselt aheldunud.… Read More »sünteensus (ingl. Synteny)

Darwini teooria ühendatult geneetikaga.

Mutatsioon teises geenis, mis koostoimes esimese geeni mutantse polüpeptiidiga annavad täielikult mittefunktsionaalse heterotetrameerse valgu, mille tagajärjel rakk sureb. Üksikmutatsioonidena on nende mutatsioonide fenotüübiline efekt osaline… Read More »sünteetiliselt letaalne mutatsioon (ingl. Synthetic lethal mutation)

Pärast viljastumist jaguneb sügoot nii kiiresti, et tütarrakkude vahele ei moodustugi membraane (nt. Drosophila varane areng). Moodustub hulktuumne sügoot.

Paljusid (rohkem kui 100) geenikassette sisaldavad integronid.

Bakteritüved, mis on mõnede ainete üli- e. superprodutsendid.

Mõjuained (tavaliselt kemikaalid, nt. nitrosoühendid), mis tõstavad mutatsioonisagedust mitme suurusjärgu võrra, ülikõrgeks.

DNA-molekul, mis sisaldab struktuuris ekstravolte ülekeerdumise (positiivne superspiraal) või alakeerdumise (negatiivne superspiraal) tõttu.

Immuunvastuse mahasurumine supressor-T-rakkude poolt.

Dominantsed pärmimutandid, mis on teatud tingimustel võimelised pärandama mutantset fenotüüpi ja metsiktüübiga ristatamisel kaotama metsiktüübi tunnust.

Regulatoorsed T-lümfotsüüdid, mis pidurdavad või alandavad plasmarakkude ja tapja-T-rakkude aktiivsust pärast nende toimimist. Nad suruvad maha ka autoreaktiivsete T-rakkude toime, säilitades immunoloogilise tolerantsi.

Supressormutatsiooniga tRNA antikoodoni muudetud terminaatorkoodon, mis toimib tähendusliku koodonita ning lülitab polüpeptiidi aminohappe kohta, kus varem geeni translatsioon lõppes.

Geen, mis surub maha mutantse geeni avaldumise. Supressormutatsioonide puhul toimub järglaskonnas lahknemine (osa omandab mutantse fenotüübi, osa mitte). Mutatsioonid kasvajate supressorrakkudes soodustavad kasvajate teket.

Organism, kes on võimeline kasvama juhul, kui esineb teine geneetiline faktor e. supressor.

Mutatsioon, mis surub kas osaliselt või täielikult maha teise mutatsiooni fenotüübilise toime (efekti). Ka mutatsioonid, mis pidurdavad eukromatiinsete geenide avaldumise varieeerumist heterokromatiinses alas.

Polümeerid (tärklis, glükogeen), mille monomeerideks on lihtsuhkrud (nt. glükoos) ning mis talletavad rakusisest keemilist energiat.

Uuetasandiline süsteemne käsitlusviis bioloogiliste küsimuste lahendamiseks, eelkõige -omika- (geno-, proteo-, epigeno-, transkripto-, interfero-, translato-, metabolo-, glüko-, lipido-, interakto-, neuroelektrodünamo-, flukso-, bio-) teaduste andmete integratsiooni põhjal,… Read More »süsteemibioloogia (ingl. Systems biology)

Plasmiid, mis on võimeline replitseeruma kahes evolutsiooniliselt erinevas organismis, näiteks pärmseenes ja E. coli’s.

Pandeemse levikuga viirushaigus sõralistel.

Enhanserite toime sõltub nende orientatsioonist promootori suhtes.

Organismi normaalne geen asendatakse kindlas DNA-kohas krossingoveri abil rikutuga või hoopis teise geeniga, s.t. ekspressioon (ka valgusüntees) lõpetatakse või vaigistatakse.

Kindlale geenile suunatavad vektorid, mis saavad tänu homoloogsele rekombinatsioonile integreeruda kromosoomi kindlasse märklaudpiirkonda.

Populatsiooni keskmine või tunnuse sagedus muutub vaadeldava tunnuse suhtes järglaspõlvkondades kindlas suunas.

Võõr-DNA insertsioon kloonimisvektorisse ettemääratud orientatsioonis.

Metsiktüüpi pärmseente rakkude kolooniad.

Immuunsüsteemi rakud, mis pole veel kohtunud antigeeniga, seega pole põhjustanud organismis spetsiifilist immuunvastust.