Geneetika sõnastik

Paljusid (rohkem kui 100) geenikassette sisaldavad integronid.

Bakteritüved, mis on mõnede ainete üli- e. superprodutsendid.

Mõjuained (tavaliselt kemikaalid, nt. nitrosoühendid), mis tõstavad mutatsioonisagedust mitme suurusjärgu võrra, ülikõrgeks.

DNA-molekul, mis sisaldab struktuuris ekstravolte ülekeerdumise (positiivne superspiraal) või alakeerdumise (negatiivne superspiraal) tõttu.

Immuunvastuse mahasurumine supressor-T-rakkude poolt.

Dominantsed pärmimutandid, mis on teatud tingimustel võimelised pärandama mutantset fenotüüpi ja metsiktüübiga ristatamisel kaotama metsiktüübi tunnust.

Regulatoorsed T-lümfotsüüdid, mis pidurdavad või alandavad plasmarakkude ja tapja-T-rakkude aktiivsust pärast nende toimimist. Nad suruvad maha ka autoreaktiivsete T-rakkude toime, säilitades immunoloogilise tolerantsi.

Supressormutatsiooniga tRNA antikoodoni muudetud terminaatorkoodon, mis toimib tähendusliku koodonita ning lülitab polüpeptiidi aminohappe kohta, kus varem geeni translatsioon lõppes.

Geen, mis surub maha mutantse geeni avaldumise. Supressormutatsioonide puhul toimub järglaskonnas lahknemine (osa omandab mutantse fenotüübi, osa mitte). Mutatsioonid kasvajate supressorrakkudes soodustavad kasvajate teket.

Organism, kes on võimeline kasvama juhul, kui esineb teine geneetiline faktor e. supressor.

Mutatsioon, mis surub kas osaliselt või täielikult maha teise mutatsiooni fenotüübilise toime (efekti). Ka mutatsioonid, mis pidurdavad eukromatiinsete geenide avaldumise varieeerumist heterokromatiinses alas.