hübriid (ingl. Hybrid)
Ühe või rohkema geeni poolest erinevate homosügootsete vanemate järglane. Ka geneetiliselt mittesugulastüvede, -liinide, -alamliikide ja -liikide ristamisest saadud järglaskond.
Ühe või rohkema geeni poolest erinevate homosügootsete vanemate järglane. Ka geneetiliselt mittesugulastüvede, -liinide, -alamliikide ja -liikide ristamisest saadud järglaskond.
Looma- ja taimeliikide, -rasside, -varieteetide jne. omavaheline ristamine.
Heterosügootsete hübriidide tugev kasv, lopsakus ja elujõud, mis ilmneb kahe vähemelujõulise vanema ristamisel.
Drosophila transposoonide aktiivsusest põhjustatud sugurakkude ebanormaalsed omadused (mutatsioonid, kromosoomikatked, steriilsus).
Eukarüootsete somaatiliste rakkude ühinemise tulemus. Somaatiliste hübriidrakkude kasvatamiseks ja selektsiooniks kasutatakse selektiivsöötmeid. Vt. HAT-sööde.
Mittepolaarsete gruppide vastastikune assotsieerumine vesilahuses (kuivõrd nad tõukuvad vesikeskkonnast).
Mittelahustuvad valgud.
Guaniini oksüdeerimisel moodustuv modifitseeritud N-alus, mis paardub A-ga ja põhjustab mutatsioonide teket. Vt. GO reparatsioon.
Modifitseeritud tsütosiin, milles esmalt on tsütosiinile lisatud metüül- ja järgnevalt hüdroksüülgrupp.
Hüdroksüülamiini (NH2OH) toimel hüdroksüülitakse tsütosiini aminogrupp, tekib hüdroksüülaminotsütosiin, mis paardub adeniiniga. Sellega põhjustatakse G:C → A:T transitsioonide teke.
Organismi koosnemine paljudest erinevalt diferentseerunud rakkudest.
Mitut tuuma sisaldav rakk. Tuuma jagunemine ilma raku jagunemiseta.
Veiste prioonhaigus – käsnjas ajuhaigus.
Vt. antikeha-vahendatud kehavedelikukaudne immuunvastus.
Inimese vanemas eas (30–50-aastastel) ilmnev neurodegeneratiivne haigus. See autosoomdominantne mutatsioon on põhjustatud trinukleotiidi (CAG)n korduste suurenemisest, mistõttu moodustub ebaloomulikult pikk polüglutamiinne piirkond huntingtiinivalgu aminoterminuse lähedal.
Äädikakärbse X-liiteline geen funktsioneerib isasel 2 korda aktiivsemalt kui emasel.
Antikehade varieeruvaid piirkondi kodeerivates geenisegmentides on ühenukleotiidseid asendusmutatsioone võrreldes diferentseerumata rakkude geneetilise materjaliga palju rohkem (mutatsioonisageduse tõus kuni miljon korda).
Geneetiline olek, kus kromosoom või kromosoomi segment on genotüübis üleesindatud olekus. Vt. hüpoploidsus.
Nii antikehade kergete kui ka raskete ahelate N-terminaalsed otsad on hüpervarieeruvad piirkonnad, mis on spetsiifilised erinevatele antigeenidele. Varieeruvad piirkonnad on ca 110 aminohappe pikkused.
Rahvusvaheline konsortsium, mis on võtnud endale ülesandeks kindlaks teha inimese genoomi poolt määratavate kõigi valkude struktuur ja funktsioon.
Äädikakärbse X-liitelised geenid funktsioneerivad emastel kaks korda nõrgemini kui isastel. Seetõttu on X-liiteliste geenide funktsionaalne tase mõlemal sugupoolel sama, sest emastel on 2 X-kromosoomi ja… Read More »hüpoaktivatsioon (ingl. Hypoactivation)
Modifitseeritud N-alus, mis moodustub adeniini desamiinimisel.
Geeni avaldumist vähendav mutantne alleel.
Geneetiline olek, kus kromosoom või kromosoomi segment on genotüübis alaesindatud. Vt. hüperploidsus.
Vt. epistaas.
Teaduslik oletus, kuidas seletada mingit nähtust.
Uue liigi moodustumine ühe või mõne põlvkonna jooksul tänu valikule ja geenitriivile.