homeodomeen (ingl. Homeodomain)
Vt. homeojärjestus.
Vt. homeojärjestus.
Kõigil loomadel eksisteerivatele arengugeenidele omane homoloogne 180-nukleotiidipaariline järjestus ja neile vastavate valkude 60-aminohappeline järjestus, mida nimetatakse homeodomeeniks.
Mutatsioon, mis põhjustab organismi kehaosade moodustumist ebanormaalsetes asupaikades. Näiteks mutatsioonid Drosophila´l, mis põhjustavad jalgade arenemist pea piirkonda tundlate asukohta või liigse tiivapaari arengu.
Homoloogsete geenide rühm, mille produktid kontrollivad embrüonaalses arengus keha diferentseerumist piki keha esiosa-tagaosa telge, määrates kehaehituse üldarhitektoonika.
Inimlased. Inimese lähimad põlvnemissugulased on orangutan, gorilla, šimpans ja inimene.
Mutantsed alleelid, mis on nii funktsioonilt kui ka struktuurilt samased. Mutatsioonid sama geeni samas saidis.
Funktsionaalne valk, mis moodustub kahest ühesugusest polüpeptiidist.
Üksikahelaliste DNA-fragmentide ühinemisel moodustuv komplementaarsete ahelatega nukleiinhape.
XX- või ZZ-sugupool. Moodustab sugukromosoomide osas ühesuguseid gameete. Vt. heterogameetne sugupool.
DNA-molekuli homoloogsete piirkondade vaheline ristsiire (krossingover). Prokarüootidel on see RecA-valgust sõltuv protsess.
Geenid, mis on evolutsioneerunud ühisest eellasgeenist ja mille nukleotiidide järjestus on suures osas sarnane. Vt. ortoloogsed geenid; paraloogsed geenid.
Esivanemate ja järglaste DNA- ja valgujärjestused on struktuurilt sarnased, isegi siis, kui nad on evolutsiooni käigus oluliselt muutunud.
Paarilised kromosoomid liigi kromosoomistikus, mis on oma suuruselt, kujult ja geenidelt sarnased. Üks homoloogidest on pärit isalt, teine emalt.
Tsütoplasma geneetiline olek, kus kõik organellide DNA-koopiad on geneetiliselt identsed. Vt. heteroplasmia.
Indiviidide samasoolembus.
Indiviid, kellel on geeni mõlemas lookuses sama alleel.