Geneetika sõnastik

Patogeensete pneumokokkide Petri tassi veriagarsöötmel moodustunud suured siledapinnalised limajad e. S-tüüpi kolooniad.

Mikrokiibi põhimaterjal, mida kasutatakse DNA mikrojada-analüüsil, kus klaasipinnale on seotud DNA-proovid. Silikoonitud klaas silaanitakse alkoksü- või klorosilaanidega ning sellise klaasi pinnale saab kõrgtehnoloogiliste meetoditega väga… Read More »silikoonitud klaas (ingl. Silicon wafer)

Perekond lühikesi (150–300 bp) mõõdukalt korduvaid eukarüootseid transpositsioonilisi elemente. Enimtuntud SINE-perekonna järjestustüübiks on inimese Alu-perekond.

Di(2-kloroetüül)sulfiid, üks esimesi keemilisi tsütotoksilisi mürkgaase, mis põhjustab naha ja kopsude olulisi kahjustusi, rakkude jagunemise häireid ja apoptoosi. Arendati välja Saksa sõjatööstuse poolt juba 1916.… Read More »sinepigaas (ingl. Mustard gas)

Mõnede vektorite kloonimissaiti inserteeritud võõr-DNA inaktiveerib plasmiidi lacZ-järjestuse, kuna ei toimu α-peptiidi sünteesi ega α-komplementatsiooni. Siis on rekombinantsed kolooniad valged; mitterekombinatsed, kus lacZ-järjestus on aktiivne,… Read More »sini-valge-selektsioon (ingl. „Blue-white“ selection)

Vt. lühike interferentsi-RNA.

Autosoomretsessiivne haigus, mille korral inimese punalibled on muutunud sirbikujuliseks ning nende hapniku sidumise võime on vähenenud. Mutatsioon on hemoglobiini β-globiini geenis, mis paikneb inimese 11.… Read More »sirprakuline aneemia (ingl. Sickle-cell anemia, SCD)

Sugulastevahelised ristamised.

Vaimuhaigus, mis väljendub tajumise, mõtlemise, tundeelu ja tahteelu muutumises.

DNA üksiknukleotiidsest muutusest põhjustatud polümorfism.

Vt. üksiknukleotiidne polümorfism.

Vt. väikesed tuuma-RNA-d.

Kromosoomis kõrgema taseme superspiraal, kus histoon H1 osalusel moodustub nukleosoomsest 10 nm läbimõõduga kromatiinkiust kromatiinniit läbimõõduga 30 nm.

Alleelide vaba (juhuslik) jaotumine gameetide vahel, mis toimub siis, kui geenid asuvad erinevates kromosoomides või sama kromosoomi kaugetes lookustes. Ühe alleelipaari lahknemine ei sõltu teise… Read More »sõltumatu lahknemine (ingl. Indipendent assortment)

Kõrgsageduslikud mutatsioonid geeni piirkondades, mis kodeerivad antikehade varieeruvaid piirkondi. Antud mutatsioonid leiavad aset B-lümfotsüütide diferentseerumisel antikehi tootvateks plasmarakkudeks. Vt. hüpermutatsioonid.

Keharakkudes toimuv mutatsioon, mis ei kandu suguliselt sigivatel organismidel edasi järglasele. Vt. generatiivsed mutatsioonid.

Vt. keharakk.

Keharakkudes toimuv geneetiline rekombinatsioon. Näiteks geenisegmentide assambleerimine geenides, mis määravad B-lümfotsüütides antikehade raskete ja kergete ahelate ning T-lümfotsüütide retseptorvalkude sünteesi.

Pärilike haiguste ravi viis, kus defektset alleeli kandvatesse keharakkudesse (mittesugurakkudesse) viiakse metsiktüüpi funktsionaalne geenikoopia. Vt. reproduktiivne (päranduv) geeniteraapia.

Eri liikide somaatiliste rakkude ühinemisel (hübridatsioonil) saadakse somaatilised hübriidrakud.

Eukarüootsete somaatiliste rakkude ühinemist stimuleeritakse polüetüleenglükooliga. Saadud hübriidrakkude geneetilisi omadusi testitakse selektiivsöötmetel.

Peptiidne kasvuhormoon.

Tunnuse avaldumine vaid ühel sugupoolel. Näiteks piimatoodang imetajatel, Rambouillet’ tõugu lammaste sarved, kanade munatoodang.

Transposooni Ty1 LTR-d võivad omavahel rekombineeruda ja deleteerida transposooni keskse kodeeriva ala. Moodustuvad nn. soolo-LTR-d e. deltajärjestused.

Saksamaal sündinud USA geneetiku Richard Goldschmidti (1878–1958) loodud teooria, mille kohaselt sugu on määratud organismi füsioloogilise seisundiga. Uurides käsnalainelasi (Lymantria sp.), leidis ta, et nende… Read More »soomääramise füsioloogiline teooria (ingl. Physiological theory of sex determination)

See süsteem on mesilastel: emased moodustuvad viljastatud munarakust (diploidsetest embrüotest), isased viljastamata munarakust (haploidsed embrüod). Emaste areng reproduktiivseks vormiks (kuninganna) sõltub toitumiserisustest larvina, ülejäänud emased… Read More »soomääramise haplo-diplosüsteem (ingl. Haplo-diplo system of sex determination)

Sugu on määratud sugukromosoomiga.

Geenide avaldumine, mis sõltub indiviidi soost. Näiteks mõnede lambatõugude sarved on isastel dominantse, emastel aga retsesssiivse avaldumisega. Inimesel avaldub pärilik kiilaspäisus valdavalt meestel.

Grupp haiguseid sarnaste autoimmuunsusprobleemidega, kus organismi immuunsüsteemi rakud ründavad keha enda kudesid ja rakke, põhjustades organismis põletikke ja kudede kahjustusi.

Ristamine, kus partnerid on valitud fenotüübilise sarnasuse või mingi muu näitaja alusel.

DNA reparatsiooni, rekombinatsiooni ja replikatsioonivalkude täieliku komplekti süntees bakterites juhul, kui bakterite DNA on tõsiselt vigastatud (nt. vastuseks UV-kiirgusele).

DNA-fragmentide ülekanne elektroforeesigeelist tselluloos- või membraanfiltrile kapillaarjõudude toimel (vedeliku liikumine tänu filtri imavusele ja kapillaarjõududele).

Geenivahemikud. Geenidevahelised järjestused.

Küps/väljaarenenud isassugurakk.

Meiootilisel jagunemisel spermatogeneesis moodustub ürgsugurakust e. spermatogoonist neli spermatiidi. Spermatiididest valmivad spermid (isassugurakud), mis omandavad transformatsiooniprotsessis ka liikuvuse.

Protsess, kus moodustatakse valminud e. küpseid e. viljastumisvõimelisi isassugurakke (sperme).

Meioosieelne isassuguraku (spermi) eellasrakk (2n), mis asub seemnetorukese perifeerses osas. Diferentseerumise käigus liiguvad nad perifeeriast seemnetorukese valendiku suunas.

Rakk, mis teeb läbi kaks meiootilist jagunemist (spermatogeneesi) ja millest moodustuvad spermiidid. Esmased spermatotsüüdid teevad läbi esimese meiootilise jagunemise, sekundaarsed spermatotsüüdid tekitavad teise meiootilise jagunemise… Read More »spermatotsüüt (ingl. Spermatocyte, sperm mother cell)

Spermi moodustumine spermatiidist. Spermatogeneesi osa, mis järgneb spermatotsüütide meiootilisele jagunemisele ja mille käigus spermid omandavad transformatsioonil viburilise liikumisvõime.

Bakteriofaagi vahendatud bakterite rekombinatsioon, millega kantakse doonorrakust retsipientrakku üle geene vaid kromosoomi kindlast (lühikesest) piirkonnast.

Pärast kehavõõra aine (antigeeni) tungimist organismi sisekeskkonda vallandub spetsiifiline immuunvastus (antikehade teke).

Protsess, mille käigus RNA-st elimineeritakse eksonite vahele jäävad intronite järjestused ja eksonite järjestused seotakse kovalentselt.

RNA eellaste (pre-mRNA, pre-tRNA) splaissingu I etapis tekitab tuumamembraaniga seondunud splaissingu endonukleaas intronite kumbagi otsa ühe katke.

RNA eellaste splaissingu II etapis ühendab splaissingu ligaas splaissingu endonukleaasi tekitatud kaks fragmenti, moodustades valmis mRNA või tRNA.

RNA/valk-kompleks, mis lõikab eukarüootide tuumageenide primaarsetest transkriptidest välja intronid.

Mutatsioon, mis tekib ilma teadaoleva välise põhjuseta. Vt. indutseeritud mutatsioon.

Eos. Taimede sporofüüdi poolt meioosil moodustuvad haploidsed produktid. Nad on võimelised taluma ebasoodsaid keskkonnatingimusi, kuid andma soodsates tingimustes alguse uuele organismile ilma viljastumiseta.

Taimede elutsükli diploidne arengujärk, mis moodustab meioosil haploidseid spoore.

Spooride moodustumine bakteritel programmeeritud geeniekspressiooni toel.

Inimesel ja teistel imetajatel Y-kromosoomi aheldunud geen, mis kodeerib valgulist testise moodustamise faktorit, millel on võtmeroll isasorganismi arenemises.

Üksikahelalise DNA-ga seonduv valk, mis ei lase üksikahelalisel DNA-l enneaegselt seonduda teise ahelaga, seni kuni DNA replikatsioon pole lõppenud.

Mendelistlik mitteevolutsioneeruv populatsioon.

Kõrvaldatakse äärmusvormid. Toimib siis, kui populatsiooni keskväärtusega tunnusel on kõrgeim ja äärmusvormidel madal kohastumusmäär. Säilitab olemasolevat kohastumist.

Andmekogumi kvantitatiivse tunnuse muutlikkuse mõõt. Arvutatakse kui ruutjuur dispersioonist.

Hiidkromosoomide tavaline vöötmuster e. vöödilisus. Vöödilisust kasutatakse kõigi kromosoomide karüogrammide koostamisel.

Populatsiooni muutlikkuse keskmine mõõde. Näitab mingi mõõdetava tunnuse statistilise väärtuse kõikumise ulatust.

Populatsiooni näidise või näidiste väärtused, millest võidakse saada üldpopulatsiooni väärtus või vastavad parameetrid.

Vt. adaptiivne mutatsioon.

Võimetus anda järglasi.

Rida mutatsioone, mis vähendavad organismi paljunemisvõimet, kuni paljunemisvõime kaoni (nt. taim ei moodusta tolmuterasid).

Väikesed, kolesteroolist moodustunud molekulid, mis rakku sisenedes seonduvad kindlate valkudega (hormoonretseptoritega).

Üks globaalse regulatsiooni viise, mis kirjeldab geene, operone, regulone ja modulone, mille tööd mõjutab üks ja sama keskkonnastiimul.

mRNA-koodon, mis lõpetab translatsiooni (UAA e. Ochre, UAG e. Amber, UGA e. Opal).

Organismi seisund, mis seostub tavaliselt võimetusega reageerida adekvaatselt muutunud keskkonnatingimustele. Stressi kõrvaldavad geneetilised lisamehhanismid.

Mikroobide stressitingimustes (nt. toitainete puudumisel) käivituvad lisamehhanismid, mis võimaldavad suurendada mutatsioonide tekke sagedust ning suurendavad tõenäosust, et mõnel mutandil on adaptiivne väärtus (nt. on võimeline… Read More »stressi indutseeritud mutatsioonid (ingl. Stress induced mutations)

Kloroplastide sisemine osa, kus paiknevad membraansed kettad (tülakoidid), tülakoidide kompleksid (graanid) ja graane ühendavad lamellid.

Geen, mis määrab polüpeptiidi või mittetransleeritava RNA sünteesi.

Nähtus, kus kaks või rohkem erinevat mutatsiooni asuvad rekombinatsioonitesti tulemuste põhjal samas saidis (mutatsioonide asukohad kattuvad).

Genoomi molekulaarstruktuuri uurimine.

Lühikesed unikaalsed DNA-järjestused (tavaliselt 200–500 bp), mida amplifitseeritakse PCR-tehnika abil ja mida kasutatakse füüsiliste ning geneetiliste kaartide ühildamiseks.

Kromosoom, milles tsentromeer ei ole kromosoomi keskel ning kus kromosoomi lühike (p) ja pikk (q) õlg on veidi erineva pikkusega. Inimesel on 13 sellist kromosoomi,… Read More »submetatsentriline kromosoom (ingl. Submetacentric chromosome)

Faktorid, mis takistavad kahe populatsiooni isendite omavahelist ristumist (sügootide teket).

Mehhanismid, mis toimivad pärast sügootide moodustumist nende elujõu ja hübriidide viljatuse kaudu.

Rakk, mis moodustub viljastumisel, kahe küpse suguraku (isas- ja emasgameedi) ühinemisel. Sügoot tähendab imetajal viljastatud munarakku, geneetikas aga laiemalt ka iga indiviidi, kes areneb sellest… Read More »sügoot (ingl. Zygote)

Kindlal ajamomendil pärast munaraku viljastamist toimub embrüo enda geenide selektiivne aktiveerumine.

Sügoodi arenguprogramm lülitatakse lisaks emaefektile sisse sügoodi varaste geenide aktiveerimisega.

Meioosi profaasi järk, kus toimub homoloogsete kromosoomide vaheline sünaps. Esineb meioosi esimeses profaasis pärast leptoteeni ning enne pahhüteeni.

Imetajate Y-kromosoomi lühikese õla kromosoomipiirkond, kus paikneb isasust määrav geen. Selle geeni poolt kodeeritav SRY-valk on DNA-seoseline transkriptsioonifaktor e. testiseid determineeriv faktor. Mutatsioonid selles geenis… Read More »sugu määrav Y-piirkond (ingl. Sex-determining region Y, SRY)

Bakteri episoom (nt. E. coli F-plasmiid), mis määrab bakteriraku omaduse olla geneetilise materjali doonoriks DNA konjugatsioonilisel ülekandel retsipienti. Sugufaktor võib replitseeruda tsütoplasmas või integreeruda kromosoomi.

Konjugatsioonilise sugufaktoriga bakteritel on sugukarvakesed e. piilid. Vt. piilid.

Soo määramises osalevad kromosoomid, vastandatud autosoomidele.

Lähisugulaste abielu, paarumine.

Drosophila X-kromosoomis oleva ühe põhilise sugu määrava regulaatorgeeni (geen Sxl) alternatiivse splaissinguga määratakse isas- ja emassugu. Selle geeni mutatsioon on XX-emastele äädikakärbestele letaalne.

Pärilike tunnuste assotsieerumine või aheldumine organismi sootunnustega; geenide paiknemine sugukromosoomis (tavaliselt X-kromosoomis). Sageli kasutatakse sünonüümselt X-kromosoomse aheldusega.

Ühe liigi sugutunnuste poolest selgelt eristatavad isas- ja emasloomad.

Vt. günandromorf.

Paljunemine, kus toimub gameetide ühinemine – viljastumine – ja meioos.

Esimese astme sugulased on õved, lapsed-vanemad, teise astme sugulased on vanavanemad, lapselapsed, tädid-onud. Abikaasa pole tavaliselt lähisugulane.

Geenide hulk kahel indiviidil, mis pärinevad ühiseellaselt.

Tabel, kaart või diagramm, mis näitab indiviidi põlvnemist.

Vt. mittesuguline paljunemine.

Eri ökosüsteemides on erinevate tunnustega isendite kohastumuslikkus erisugune (nt. kohastumine eluks põllul ja metsas).

Organism, kes elab tihedas kooselus teise erisuguse organismiga, peremehega.

Eri liiki organismide kooselu, võib olla ühele või mõlemale kasulik.

Uute liikide eristumine populatsioonidest, mis asustavad samu või kattuvaid geograafilisi piirkondi. Vt. allopatriline liigiteke.

Kliinilises pildis eristatav haigustunnus.

Homoloogsete kromosoomide paardumist meioosi I profaasis põhjustavad sünapsid e. kahe homoloogse kromosoomi kontaktid.

Lintjad struktuurid sünapsiga homoloogsete kromosoomide vahel meioosi esimese profaasi lõpus. Seob kromatiidid pikiasendis ja soodustab kromatiidsete osade vahetusi.

Grupp tunnuseid, mis esinevad koos ja on iseloomulikud kindlale haigusele. Geneetilised haigused, mis põhjustavad arenguhäireid.

Somaatiliste rakkude hübriidimisel kahe erisuguse somaatilise raku tuumade ühinemisel moodustunud tuum.