Geneetika sõnastik

Tähendusmuutused DNA-järjestuses (koodonis), mis põhjustavad uue aminohappe lülitumise polüpeptiidi.

Teooria, millega selgitatakse komplekssete (kvantitatiivsete) tunnuste varieeruvust. Näiteks organismide kaal, kasv, haigustundlikkus.

Tingimus, kus mingi konkreetne geen esineb populatsioonis mitme (kolme või enama) alleelse vormina.

Üheaegne resistentsus mitmete ravimite suhtes.

Taime- ja loomaraku tsütoplasmas olevad organellid, kus toimub oksüdatiivse fosforüülimise tulemusel energia (ATP) talletamine.

Rõngakujuline DNA-molekul mitokondrites, mis pärandub järglastele munaraku tsütoplasma vahendusel (pärandumine emaliini pidi).

Rakujagunemise viis. Interfaasis duplitseerunud kromosoomide lahknemine ning raku tsütoplasma (koos de novo sünteesitud organellidega) jagunemine kahe geneetiliselt identse tütarraku tekkel.

Vt. mitootiline rekombinatsioon.

Geenivahetus mitoosis. Vt. mitteretsiprookne rekombinatsioon.

Geenide lahknemine mitoosiprotsessis. Selline vegetatiivne segregatsioon tuleneb geneetiliselt heterogeensete tsütoplasmaatiliste organellide DNA replikatsioonist ja organellide juhuslikust jaotumisest tütarrakkude vahel.

Mutatsioon, mis ei anna muteerunud organismile selektiivset eelist keskkonnas, kust ta pärineb.

Bioloogiline üksus, mis pole võimeline funktsioneerima iseseisvalt. Üksuse funktsioneerimiseks on vajalik abiüksuse e. helperi kaastoime.

Kõik kromosoomivalgud, v.a. histoonid.

Mittehomoloogne rekombinatsioon, kus ei vajata RecA-valgu aktiivsust. Vt. saitspetsiifiline rekombinatsioon.

DNA ligaas ühendab katkenud DNA-ahelad, kuid isegi lühikeste üheahelaliste homoloogiate korral tekivad siin mutatsioonidena eriti väikesed deletsioonid.

Elektromagnetilise spektri ala, mille kiirgus ei põhjusta molekulides positiivsete ja negatiivsete laengute (ioonipaaride) teket. Selliste kiirguste näiteks on nähtav valgus ja pehme ultraviolettkiirgus.

Meioosi neli lõpp-produkti, mis ei ole askospooris järjestatud lähtuvalt nende moodustumisest meioosi kahel järjestikusel jagunemisel.

Ristumiseks valitakse välja sarnased isendid.

Igasugune funktsionaalne RNA-molekul, millelt ei transleerita valku.

Vt. pseudogeenid.

Tundmatu funktsiooniga oletatav geen, mille funktsioon on üksnes arvatav.

Märklaudorganismidesse toimivatel selektiivsetel kemikaalidel (pestitsiidid, herbitsiidid jt.) võib olla looduslik kõrvaltoime teistesse, mittemärklaudorganismidesse (inimene, looduslikud eluvormid, mesilased jt.).

Transkriptsioonil mittetranskribeeritav DNA-ahel. Tal on sama järjestus kui RNA-transkriptil (v.a. see, et DNA T on RNA U). Nimetatakse ka kodeerivaks ahelaks.

Igasuguste tunnuste pärandumine, kus tunnused ei segregeeru Mendeli seaduste järgi.

Nukleiinhappe kaksikahelas mittepaardunud lämmastikalused.

DNA-ahelast on kadunud näiteks puriinalus (A või G). Tekib mittepaardunud sait, antud juhul apuriinne sait (AP-sait).

Vt. somaatiliste rakkude geeniteraapia.

Bakteri- ja pärmimutantide fenotüüpi saab analüüsida kasvuks mittesobivatel kasvutemperatuuridel.

Kasvajavorm, mis paikneb jämesoole alumises osas ning pärandub vanematelt järglastele dominantselt.

Transposooni poolt määratud transposaas põhjustab plasmiidi inverteeritud järjestuste (IR) otstes kaksikahelaliste katkete teket ja märklaudsaidis nihutatult üksikahelaliste katkete teket. Tulemusena viiakse transposoon märklaud-DNA-sse ning järelejäänud… Read More »mittereplikatiivne transpositsioon (ingl. Non-replicative transposition)

Rakkude mitootilisel jagunemisel toimuv tütarkromatiididevaheline krossingover (rekombinatsioon).

Igasugune paljunemisprotsess (nt. vegetatiivne paljunemine), milles ei toimu erinevatel sugupooltel või paardumistüüpidel gameetide moodustumist ega nende ühinemist.

Vt. mittesünonüümne N-aluste vahetus.

Aluspaaride muutus koodonis, mis muudab koodoni aminohappelist spetsiifikat.

Nähtus, mille puhul on populatsioonis mõnede alleelide või geneetiliste markerite kombinatsioon oluliselt suurem või väiksem, kui tuleneks haplotüüpide juhuslikust moodustumisest.

Vt. speisserid.

Vt. 3´-UTR-järjestused; 5´-UTR-järjestused.

Tetraadanalüüsil vanematega mittesarnaste (rekombinantsete) genotüüpide esinemine tetraadis.

Mittekonjugatiivsete mobiliseeritavate plasmiidide ülekanne konjugatiivsete plasmiidide määratud konjugatsiooniaparaadi abil.

Sagedusjaotuse klass, mis on populatsioonis suurima esinemissagedusega.

Geen, mis mõjutab teiste geenide avaldumist.

Populatsiooni mittepärilik muutlikkus, mis on põhjustatud keskkonnateguritest.

Erinevatesse regulonidesse kuuluvad operonid, kus lisaks spetsiifilisele regulaatorile toimub kontroll ka ühise globaalse regulaatori poolt (nt. kataboolselt aktiivne valk). Vt. regulon.

Geneetiline informatsioon kandub nukleiinhappelt nukleiinhappele ja nukleiinhappelt valku, mitte valgult nukleiinhappele.

Iseagregeerumine; korrastamata süsteemi komponentidest moodustub spontaanselt organiseeritud struktuur (nt. viirused, ribosoomid jm.).

Molekulaarse evolutsiooni kiirus on võrdlemisi püsiv ja võimaldab hinnata divergeerumiste aega.

Majakana käituvat fluorestsentsmärkega DNA-proovi on võimalik pärast seondumist e. hübriidimist uuritava DNA-ga detekteerida, kasutades fluorestsentsmikroskoopiat.

Spetsiifiline DNA-järjestus.

Bakterite ja viiruste pinnamolekulid (antigeenid) võivad sarnaneda peremeesorganismi rakkude membraanimolekulidega, mida immuunsüsteem ei ründa.

Organismi pärilike tunnuste muutmine molekulaarsete meetodite abil, eesmärgiks saada uute omadustega järglasi.

Agaroos- ja polüakrüülamiidgeelide maatriks sõelub makromolekule nende liikuvuse alusel. Suuremad fragmendid liiguvad elektriväljas aeglasemalt.

Liigitamine molekulaarsel tasemel, mille aluseks on geenide nukleotiidne järjestus või geenide poolt määratavate valkude aminohappeline järjestus.

Valkude (kahe homoloogse polüpeptiidi) molekulaarse evolutsiooni kiiruse arvutamiseks kasutatakse statistilisi meetodeid.

Neutraalsete mutatsioonide fikseerumistase populatsioonis on proportsionaalne neutraalsete alleelide muteerumise sagedusega; protsess ei sõltu looduslikust valikust.

Valgud, mis on abiks rakusiseste makromolekulaarsete struktuuride mittekovalentsel assambleerimisel/deassambleerimisel ja voltumisel/mittevoltumisel, kuid mida ei ole enam normaalse bioloogilise funktsiooniga struktuurides, kus voltumine või assambleerumine on… Read More »molekulaarsed tšaperonid (ingl. Molecular chaperones)

DNA-kaksikheeliks moodustab küljelt vaadates kaks ruumilist vagu: suur vagu on palju avaram väikesest vaost ning nad asetsevad alati järjestikku (suur – väike – suur –… Read More »molekulaarvagu (ingl. Grove)

Ainult glükosülaasse aktiivsusega ensüümid, mis kõrvaldavad DNA-ahelast mittepaardunud T-nukleotiidi ja asendavad selle algse C-nukleotiidiga. Protsessis ei põhjustata katkete teket DNA-selgroos (kaksikahelas).

Ühe geeni defektse alleeli määratud haigus.

Ühest geenist sõltuv fenotüüp.

Kahe homosügootse vanema järglane, kui vanemad erinevad vaid ühe ja sama geenilookuse alleelide poolest.

Ristamine vanemate vahel, kes erinevad üksteisest vaid ühe geenipaari poolest või kus vaadeldakse vaid üht tunnuspaari.

Kasvajaraku ja B-lümfotsüüdi hübriidimisel saadakse sellised hübriidsed immortaliseeritud rakukloonid, mis on in vitro tingimustes võimelised tootma vaid üht kindlat tüüpi antikeha, mis on ülimalt spetsiifiline… Read More »monokloonsed antikehad (ingl. Monoclonal antibodies)

Üksik molekulaarne ühik, mis võib kombineeruda teistega, et moodustada palju komplekssemat molekulaarstruktuuri.

Geneetilise muutlikkuse puudumine populatsioonis. Vt. polümorfism.

Valgud, millel puudub varieeruvus.

Organism või rakk, kus on vaid üks kromosoomikomplekt või genoom (kromosoomiarv n).

Taimede monosoomsete kromosoomide retsessiivsete geenide avaldumise analüüsi alusel taimede geenide ja kromosoomide kaardistamine.

Vt. Turneri sündroom.

Diploidne organism, kellel puudub mingist kromosoomipaarist üks kromosoom (2n – 1).

Ühemunakaksikud e. identsed kaksikud.

Faag (viirus), mis nakatab, kuid ei pruugi hävitada (lüüsida) peremeesrakku (bakterirakku). Võib üle minna lüütilisse tsüklisse. Vt. virulentne faag.

Vt. kobarloode.

Aine, mis stimuleerib organismi vormi või struktuuri arengut.

Organismi struktuuride ja vormi väljakujunemine arengu jooksul. Suure tähtsusega on arengu väga kindlatel ajahetkedel mõjuvad erinevad morfogeenid.

Sünteetiline antisenssmolekul, mis on analoogne lühikese üheahelalise DNA- või mRNA-järjestusega, mille nukleotiidi alaüksuses on hüdroksüriboosiosa vahetatud morfoliino-osaga. On oluline pöördgeneetikas ja transgeneesi juures (takistab mRNA… Read More »morfoliino (ingl. Morpholino)

Organismide kuju ja sisestruktuuri uurimine. Nähtavate struktuuride arengu uurimine ja erinevate organismide sarnaste struktuuride võrdlev arengulugu.

Geneetilise kaardi ühik. Morgan (M) võrdub kahe lookuse vahelise 100%-lise ristsiirde sagedusega. On 100 cM (sentimorganit).

Organism või organismi osa, mis koosneb erineva genotüübiga rakkudest.

Kromosoomi haplotüüpide plokkide kombinatoorika populatsioonis.

Vt. mosaiik.

Transkriptsioonifaktorite interaktsioonil osalevad piirkonnad, mis on eri liikide geenidel sarnased. Vt. domeen.

Vt. informatsiooni-RNA.

Vt. mitokondriaalne DNA.

Bioloogilise nähtuse matemaatiline kirjeldus või arvutiprogramm; samuti esemelised analoogid.

Geneetilistes katsetes enameelistatud organism, kellel saadud katsetulemused on interpreteeritavad ja osaliselt ülekantavad ka teistele liikidele, sh. inimesele.

Seente viirused, sisaldavad tavaliselt dsRNA-d.

Tunnus, mis on määratud rea geneetiliste ja keskkonnafaktorite kombinatsiooniga.

Geenide grupp, mis on nukleotiidsete järjestuste alusel sarnased ehk moodustavad sarnase aminohappelise järjestusega polüpeptiide.

Operonide mRNA sisaldab rohkem kui ühe geeni transkripti.

Mitme polüpeptiidi assotsiatsioonil moodustuv valk.

Olukord, kus üks kromosoom koosneb mitmest identsest paralleelsest DNA-kaksikheeliksist. Vt. polüteenkromosoomid.

Vt. laikhübridatsiooni tehnoloogia.

Inimene võib olla evolutsioneerunud oma arhailistest esivanematest paralleelselt nii Euroopas, Aasias, Ameerikas kui ka Aafrikas.

Lihaseline juha, mille sees liigub munarakk munasarjast emakasse. Munajuha ampullis toimub viljastumine.

Emasorganismi poolt moodustatav sugurakk.

DNA süstimine viljastatud munarakku, mis on pronukleusestaadiumis, s.t. haploidsed tuumad pole veel ühinenud.

Organ, kus toimub emasorganismis oogenees e. munarakkude areng.

Munarakud koos folliikuliepiteeliga moodustavad munasarjas munasarja- e. ovariaalfolliikuleid. Munaraku arengus moodustub esmalt primaarne, seejärel sekundaarne (e. kasvav folliikul) ja lõpuks tertsiaarne folliikul e. Graafi põieke,… Read More »munasarjafolliikul (ingl. Ovarian follicle)

Eritüübilised rakusisesed müosiinisõltuvad transpordisüsteemid. Näiteks pagaripärmi müosiinisõltuv mRNA transpordisüsteem emarakust punga.

Üks lihasdüstroofia vorme (dominantne müotooniline mutatsioon 19. kromosoomi pikas õlas) – trinukleotiidsete (CTG) korduste arvu suurenemine.