ema-DNA (ingl. Mitochondrial „Eve“)
Mitokondriaalne „Eeva“. Vt. mitokondriaalne DNA.
Mitokondriaalne „Eeva“. Vt. mitokondriaalne DNA.
Isendi tunnus, mis on määratud ema poolt.
Geen, mis määrab isendi fenotüübi ema genotüübi kaudu.
Organismi dorsaal-ventraalset orientatsiooni määravate emaefektiga geenide mutatsioonid on letaalse toimega.
Emaefektiga geeni mutatsioon, mis avaldub järglase mutantse fenotüübina.
Vähkkasvaja, mis moodustub emakakaela kudedes (emaka ala- ja tupe ülaosa vahel).
Õie keskel asetsev emasorgan, kus asub sigimik. Enamiku imetajate emasorganismi suguelund (sugujuha alumine osa). Imetajal areneb selles loode.
Pärilikkuse osa, mida kontrollitakse kromosoomiväliste (tsütoplasmas olevate) faktoritega ning mis kanduvad edasi munarakuga (emaliini pidi).
Jagunev rakk.
Varases arenguetapis olev organism. Inimesel areneb embrüo emakas raseduse kahe esimese kuu vältel (edasi nimetatakse embrüot looteks – feetus e. vililane).
Organismi homeootilised geenid määravad äädikakärbsel keha jaotumise segmentideks.
Imetajate üks kloonimisviise. Varase embrüo osadest, ka üksikutest blastomeeridest mitme embrüo (isendi) saamine.
Keemiline induktor, mis määrab rakkude (rakugrupi) arengu suuna.
Embrüos olevad rakud, mis on võimelised diferentseeruma erinevateks koetüüpideks ja organiteks.
Väljaränne.
Emotsionaalsete omaduste isikupärane muster, millest oleneb IQ kõrval inimese sotsiaalne edukus.