DNA-ökotüüp (ingl. DNA ecotype)
Erinevate geograafiliste isolaatide ja inbriidsete liinide eripärased RFLP-mustrid. Vt. RFLP.
Erinevate geograafiliste isolaatide ja inbriidsete liinide eripärased RFLP-mustrid. Vt. RFLP.
Vt. DNA-genoteek.
Kaksikahelaline nukleiinhape, kus üheks ahelaks on DNA, teiseks ahelaks sellele komplementaarne RNA.
Desoksüriboosi- ja fosfaatjääkide monotoonne järgnevus DNA ahelates.
DNA otstega ühenduv ensüüm.
Uuritav huvipakkuvate järjestustega radioaktiivne DNA-proov, mis hübriiditakse membraanile kinnistatud DNA-le.
Restriktaasidega katkilõigatud ja komplementaarse(te) nukleiinhappe proovi(de)ga hübriiditud individuaalse genoomse DNA southern-bloti vöötsuse muster, mis on indiviidispetsiifiline.
Ahel, millel toimub replikatsioonikahvlist tagasisuunaline DNA katkendlik süntees Okazaki fragmentidena.
Vt. southern-ülekanne.
Vt. pankrease desoksüribonukleaas I.
Transkriptsiooni alustamisel lokaalselt lahtikeerdunud DNA-lõigud.
Makromolekuli iseloomulik spetsiifilise konformatsiooni ja aktiivsusega piirkond. Nt. DNA nukleotiidijärjestus, mis tunneb ära ja seondab regulaatorvalgu.
Mutantne Ras-valk on alati aktiivses olekus ja stimuleerib seetõttu rakkude kontrollimatut paljunemist. Normaalne Ras-valk on rakus aktiivses olekus ainult lühikest aega.
Moodustuv mutantne alleel inhibeerib metsiktüüpi alleeli avaldumise.
Olukord, kus heterosügootses genotüübis alleelipaari üks liige avaldub ja teise toime on pärsitud.
Heterosügootides varjutab üks alleel teise alleeli avaldumise.
Bakter, mis kannab konjugatsioonil DNA-d üle teisele retsipientrakule. Vt. retsipientrakk.
Transponeeruvate elementide iseloomulikuks omaduseks on nende võime liikuda (transponeeruda, hüpata) doonorsaidist retsipientsaiti. Vt. märklaudsait.
Nähtus, kus geeni aktiivsus suureneb või väheneb, sõltuvalt vastava geeni koopiate arvust rakus või geeni aktiveerimisest-inaktiveerimisest.
Katehhoolamiin, neurotransmitter.
Organismi selgmine-kõhtmine telg.
Selgmine.
Drosophila selgmise poole arengut määrav emaefektiga geen. Sõnastik 985
Vaid emasorganismis oogeneesi ajal sünteesitakse transkriptsioonifaktorit, mis säilib sügoodis ning määrab, kuhu tekib embrüo kõhtmine ja kuhu selgmine pool.
Inimese 21. kromosoomi trisoomiast tingitud patoloogia.
Otsekordused. Vt. otsekordusjärjestused.
Ensüüm, mis lõikab töödeldavast mRNA-st välja pöördkorduste kohale tekkinud kaksikahelalise tüvistruktuuri ja selle tipus moodustunud üksikahelalise lingu.
Kaksikahelaline RNA.
Kiiresti progresseeruv lihasnõrkus. Põhjustatud mutantsest geenist, mis kodeerib valku düstrofiini. Pärandub retsesssiivse X-liitelise tunnusena.
Inimese kromosoomis 1 asuva geeni alleelide määratud veregrupid. Antigeen punaliblede pinnal.
Mingit tüüpi evolutsioonijõud võivad toimida vastassuunaliselt, nii et lõppkokkuvõttes alleelisagedused põlvkondades ei muutu.
Mikrosatelliidikorduste arv on nii meioosis kui mitoosis koopiaarvu suhtes ebapüsivad, võimaldades mutatsioonide sagedast teket.
Muutuv populatsioon. Esineb muutusteks vajalik geneetiline varieeruvus ja evolutsioonitegurid, mõjutavad populatsiooni struktuuri.
Ühe eraldunud usulahu liikmed USA-s.
Segmendi kahekordistumine kromosoomis või geenis.
Meetod punktmutatsioonide kaardistamiseks geenis või kromosoomis, kasutatakse rida üksteisega kattuvaid duplikatsioone.