Geneetika sõnastik

Tüüp I diabeedi korral toimub pankreases insuliini tootvate β-rakkude autoimmuunne häving. See põhjustab veresuhkru taseme tõusu ka uriinis. Ravitakse insuliini manustamisega.

In vitro sünteesitud lühikesed oligonukleotiidsed geenijärjestused, millel on diagnostiline tähtsus.

Meioosistaadium, vahetult enne metafaas I, kus bivalendid lühenevad ja paksenevad.

RNaas III perekonna endoribonukleaas, mis järkab kaksikahelalist RNA-d. Tulemusel moodustuvad 20–25 nukleotiidipaari pikkused kaksikahelalised siRNA-d.

DNA-ahela sünteesi lõpetavad prekursorid (nukleosiidtrifosfaadid), millel on suhkru 3´-asendis vesinik (H) tavaliste prekursorite (2´-desoksüribonukleosiidtrifosfaadid) 3`-asendis oleva hüdroksüüli (OH) asemel. ddTNP-sid kasutatakse DNA sekveneerimisel.

Protsess, millega diferentseerumata rakud omandavad iseloomuliku koeomase struktuuri ja hakkavad täitma kindlat funktsiooni.

Indiviid, kes on heterosügootne kahes uuritavas alleelipaaris. Ristamiskatsetes järglaskond, kus on ristatud homosügootseid vanemaid, kes erinevad teineteisest kahe tunnuspaari poolest.

Ristamine, kus vanemvormid erinevad teineteisest kahe tunnuse (tunnuspaari) poolest, õieti kahe geenipaari poolest.

Molekul, mis on tekkinud kahe sarnase molekuli (monomeeri) ühinemisel. Tavaliselt tekib polümerisatsioonil.

DNA-seondumisdomeeni seostumine repressori aktiivsete dimeeridega. E. coli üheks SOS-vastuseks on RecA-valgu konversioon proteaasiks, mis lõikab katki λ-repressori ühendpiirkonna, millega takistatakse repressori seostumine.

Populatsioonis (liigis) on kaks erisugust vormi, näiteks sellised tunnused kui sugu, kasv, värvus jt. Tuntuim näide – seksuaalne dimorfism – sugude erinevus.

Kahe nukleotiidi pikkuste järjestuselementide kordused.

Kahe X-kromosoomiga munarakk.

Kahe kromosoomikomplektiga (2n) rakud või organismid. Kõrgemate taimede ja loomade somaatilised koed on algul kromosoomistiku poolest diploidsed, erinevalt haploidsetest (monoploidsetest) gameetidest.

Geenid, mis avalduvad vaid pärmseente diploidsetes a/α-rakkudes, kus ei avaldu paardumistüüpide a- ja α-spetsiifilised geenid.

Meioos I profaasi staadium, mis järgneb pahhüteenistaadiumile ja eelneb diakineesile ning kus kromosoomi bivalendid eralduvad teineteisest, kuid jäävad kinnitunuks tsentromeeri piirkonnas.

Paari liikmed, kellel on tunnuspaarides erinevad tunnused.

Vt. monosoomsus.

Munaraku viljastamine kahe seemnerakuga.

Populatsiooni muutlikkuse mõõt. Standardhälbe ruut.

Maisi transpositsiooniline element, mis põhjustab kromosoomide purunemist koostoimes maisi teise transposoonse elemendiga, aktivaatoriga (Ac).

Erimunakaksikud; kahest samal ajal viljastatud munarakust arenenud kaksikud.

Moodustuvad valgu kindlates punktides asetsevate tsüsteiinijääkide vahel, tekitades tsüstiini.

Kahe tsentromeeriga kromosoom.

Meioosis tsütoloogiliselt nähtavad sildjad struktuurid, mis rebitakse meioosi esimeses anafaasis puruks (erinevad tsentromeerid tõmmatakse erinevatele poolustele). Vt. ditsentriline kromosoom.

Seente askuses esinev spooride tetraad (nt. 2 AB ja 2 ab), kus on kaht tüüpi meioosiprodukte.