andmeanalüüs (ingl. Database searching; Research in silico)
Geneetika kontekstis füüsiliste molekulaarmudelite määramine bioloogiliste struktuuride uurimisel arvutisimulatsiooni abil e. in silico.
Geneetika kontekstis füüsiliste molekulaarmudelite määramine bioloogiliste struktuuride uurimisel arvutisimulatsiooni abil e. in silico.
Üks uutest bioinformaatikas kasutatavatest arvutiintensiivsetest andmetöötlusmeetoditest.
Isashormoon, mis kontrollib selgroogsete loomade sugulist arengut ja aktiivsust.
Pärilik vähk, mille tekkeahel on kompleksne. Väga sage.
Kehvveresus, hemoglobiini defektsusest või punaliblede vähesusest tingitud haiguslik seisund, millega kaasnevad nõrkus, hingeldus ja kahvatus.
Organism või rakk, mille kromosoomistik ei korda täpselt genoomi haploidset kromosoomiarvu. Hüperploididel on see suurem (nt. 2n + 1), hüpoploididel aga väiksem (nt. 2n –… Read More »aneuploidsus (ingl. Aneuploidy)
Geen, mis on positsioneeritud nii kromosoomi füüsilisel kui ka geneetilisel kaardil.
Lühikesed unikaalsed järjestused, mille kaudu ankurdatakse füüsilised kaardid geneetiliste kaartidega ja vice versa. Vt. järjestusspetsiifilised saidid.
Eostaimedel isassuguorgan, sperme moodustav reproduktiivorgan.
Eesmine, eespoolne, organismi esiotsa suunaline.
Organismi ees- ja tagaosasuunaline telg.
Antibiootikumiresistentsust määravate geenide plokk (kassett), mis on võimeline integreeruma erinevatesse (ka mobiilsetesse) geneetilistesse elementidesse.
Selgroogse organismi tunginud võõraine (tavaliselt valk), mis seotakse spetsiifiliselt antikehaga või T-rakkude retseptoriga. Vt. immunogeen.
Rakud, mis eksponeerivad membraanvalkude kaudu oma- ja võõrvalkude fragmente T-lümfotsüütidele. Nendeks rakkudeks on peamiselt makrofraagid ja lümfisõlmede dendriitrakud.
Kõikidel antikehadel on kergete ja raskete ahelate varieeruvates piirkondades kaks antigeenidega seondumise domeeni. Antigeeni-antikeha seondumise viisi kujutatakse piltlikult ette kui võtme sobitamist lukuauku.
Protsess, millega makrofaagid, dendriitrakud ja muud rakutüübid saavad eksponeerida antigeene selleks, et T-rakud neid ära tunneksid (toimub peamiselt tüümuses ja põrnas).
Antigeeniretseptori geenid pärandatakse edasi mööda suguliini lõhestunult V-, D- ja J-segmentidena ning pannakse kokku eri kombinatsioonides B- ja T-lümfotsüütides V(D)J-rekombinatsioonil.
Gripiviirus H5N1 jaotub kaheks antigeenseks haruks. Klaad 1 on inimese ja lindude Kagu-Aasia isolaatides, klaadi 2 viiruseid on isoleeritud ka lindudelt Kagu-Aasia maades, kust nad… Read More »antigeenne klaad (ingl. Antigenic clade)
Organismi veres või koevedelikus olev valk, mida sünteesitakse organismivõõra aine (antigeen) toimel ja mis seob seda. Iga antikeha on tetrameerne valk (immuunglobuliin), mis koosneb neljast… Read More »antikeha (ingl. Antibody)
Antikehade raskete ahelate konstantsete piirkondade domeen, mis vastutab ahelate interaktsiooni eest teiste immuunsüsteemi komponentidega.
Kergeid ahelaid on kahte tüüpi (kapa- ja lambda-ahelad), nad on 211–217 aminohapet pikad. Nende N-terminaalsed otsad on hüpervarieeruvad, C-terminaalsed otsad aga konstantsed.
Vt. kapa-ahel; lambda-ahel.
Raskeid ahelaid on viit tüüpi (α, δ, ε, γ, μ), need on 440–450 aminohapet pikad. Nende N-terminaalsed otsad on hüpervarieeruvad, C-terminaalsed osad aga konstantsed. Antikehi… Read More »antikeha rasked ahelad (ingl. Antibody heavy chains)
Antikehade raskete ahelate geneetiline informatsioon on organiseeritud nelja geenisegmenti LHVH, DH, JH ja CH. B-raku diferentseerumisel kombineeritakse VDJ-segmendid juhuslikul viisil ja ühendatakse C-segmendiga klassi järgi.
Plasmarakkude poolt antikehade sünteesimine vastuseks rakkude immuunsüsteemi aktiveerimisele võõra antigeeni toimel.
B-rakkude retseptorid sisaldavad pinnaseoselisi rakumembraani ankurdatud IgD- ja IgM-antikehi. Hiljem võivad B-rakud aktivatsioonil ümber lülituda ka teist tüüpi antikehade (IgE, IgA, IgG) tootmisele.
tRNA-molekuli pealingu kolm N-alust, mis on komplementaarsed mRNA spetsiifilise koodoni kolme N-alusega.
Kasvaja teket mahasuruv geen. Vt. kasvajate supressorgeen.
DNA komplementaarsed ahelad on vastassuunalised, keemiliselt erineva polaarsusega (3´→5´ ja 5´→3´).
RNA, mis on komplementaarne kindla geeni poolt moodustatud pre-mRNA või mRNA-ga.
DNA kaksikheeliksi ahel, mille nukleotiidijärjestus on matriitsiks RNA sünteesil. DNA teise ahela e. senssahela järjestust üldjuhul ei transkribeerita.972Sõnastik
Geen, mille transkript on komplementaarne tavageeni pre-mRNA või mRNA-ga. Tavaliselt konstrueeritakse selliseid geene nii, et kodeeriv piirkond pööratakse promoootori suhtes ümber.
Geeni repressor võib toimida lisaks DNA konformatsiooni muutmisele ka otsese valk-valk-interaktsiooni kaudu, näiteks käitudes anti-σ-faktorina.
Geneetiline mehhanism prokarüootidel (ja faagidel), kus RNA transkriptsioonil RNA polümeraas ei tunne ära operonisisest terminatsioonisignaali, mistõttu võimaldatakse transkribeerida operoni lõpuosa geenid. Antiterminatsiooni põhjustavad mRNA puhul… Read More »antiterminatsioon (ingl. Antitermination)
Valgud, mille toimel RNA polümeraas ignoreerib DNA-molekuli kindla piirkonna transkribeerimise lõpetamise signaali.
Osa haiguste raskem ja varasem avaldumine suguvõsa hilisemates põlvkondades pärast selle esmakordset ilmumist.
Ensüüm, mis põhjustab AP-saidi 5´-poolses osas DNA kaksikahelas DNA üksikahela katke ning vaba 3´-OH-otsa tekke.
Bifunktsionaalsetel komplekssetel DNA- (apuriinne või apürimidiinne) lüaasidel kui glükosülaasidel esinev 3´→5´ endonukleaasne aktiivsus.
DNA glükosülaas katkestab vale N-aluse ja 2-desoküriboosi vahelise glükosiidsideme, põhjustades apuriinse või apürimidiinse saidi e. AP-saidi tekke ning N-aluse vabanemise. Vt. mittepaardunud nukleotiid.
Liitensüümi valguline osa, mis koensüümiga liitudes moodustab aktiivse holoensüümi, millel on kindel spetsiifilisus. Iseseisev apoensüüm on vähespetsiifilise ensümaatilise aktiivsusega. Vt. holoensüüm.
Taimede mittesugulise paljunemise viis, kus moodustatakse mitteredutseeritud kromosoomistikuga (tavaliselt diploidsed) munarakud, mis arenevad edasi ilma viljastumiseta, partenogeneetiliselt.
Nähtus, kus eukarüootse organismi rakud hukkuvad samades rakkudes toimivate geneetiliselt programmeeritud sündmuste tõttu, raku enesetapp.
Ämbliksõrmsus; tabandunud inimese sõrmed on pikad ja peened. See kaasneb enamasti muude skeletianomaaliatega. Tuntuim on autosoomdominantne Marfani sündroom, mille puhul on pikad jäsemed, ülipainduvad liigesed… Read More »arahnodaktüülia (ingl. Arachnodactyly; Spider fingers)
Prokarüootide promootorite nukleotiidjärjestus (konsensus TTGACA), millega transkriptsiooni initsiatsioonil seondub RNA polümeraasi sigmafaktor.
Geneetiline programm organismi arenguks. Realiseerub arenguahelate kaudu, mille komponendid on fenotüübi määramisel põhjuslikult järjestatud.
Kvantitatiivses geneetikas individuaalse fenotüübi kõrvalekalde osa populatsiooni keskmisest, mis on tingitud alleelide aditiivsest toimest.
Bakteritest fülogeneetiliselt eraldi seisvad evolutsiooniliselt iidsed prokarüootsed mikroorganismid; nimetatud ka arhebakteriteks.
Alamate taimede emasreproduktiivorgan.
Pärmseente kromosoomides olevad transposoonsed replikatsiooni alguspunktid.
Valk, mis osaleb antikeha geenide V(D)J-rekombinatsioonil ja reparatsioonil. Artemise valgu suhtes defektsed rakud on palju tundlikumad röntgenikiirguse suhtes.
Uute arvutipõhiste andmetöötlusmeetodite abil järjestuste reastamine, geenide ja nende regulatiivsete piirkondade avastamine, genoomide kokkupanek, valkude järjestuste määramine ja valkude struktuuri oletamine, bioloogilise mitmekesisuse määramine, evolutsiooni… Read More »arvutibioloogia (ingl. Computer biology)
Arvutimeetodite kasutamine makromolekulide struktuuri ja funktsiooni ettearvamisel.
Geneetiliste (pärilike) defektide parandamine juhtudel, mil mõlemad geeni koopiad on defektsed ja retsessiivse avaldumisega. Mittemutantse geenikoopia sisseviimine kõrvaldab puuduse.
Fenotüübi muutus, mis on põhjustatud geeni või geenigrupi asupaiga muutusest kromosoomis. Sageli on see efekt põhjustatud heterokromatiinist, mis asub vaadeldava geeni või geenigrupi kõrval.
Emasloom (naine), kelle emakasse on implanteeritud teisest organismist pärit blastotsüst, mistõttu ta sünnitab ka võõra geneetilise päritoluga järglase.
Pärast sügoodi lõigustumistsüklit asendatakse geeni ühelt promootorilt toimuv transkriptsioon transkriptsiooniga teiselt promootorilt.
Kottseente (nt. Neurospora) askuses olev üks spooridest.
Paljunemiskott kottseente (Ascomycetes) sugulisel paljunemisel, milles moodustatakse askospoore.
Homoloogsete kromosoomide paardumise täielik või osaline puudumine meioosi profaasis.
Juhuslik alleelisageduste muutus uues väikeses ja isoleeritud populatsioonis. Juhuslik väike väljavõte suurest põhipopulatsioonist. Väike populatsioon võib geneetiliselt divergeeruda geneetilise triivi tõttu.
Prokarüoodi geeni (või geenile vastava RNA) 5´-piirkonna nukleotiidne järjestus, mis põhjustab transkriptsiooni enneaegse lõpetamise, ilmselt spetsiifilise sekundaarstruktuuri moodustumise tõttu.
Geeni ekspressiooni kontrollimehhanism prokarüootidel, mille puhul toimub transkriptsiooni enneaegne termineerimine.
Adenosiintrifosfaat: energiarikas ribonukleotiid, mis vahendab energia ülekannet rakus toimuvates protsessides.
Tsentromeerita kromosoomifragment.
Gramnegatiivsetel bakteritel kvoorumitundlikkust määravad ühendid, mis erinevad üksteisest põhiliselt vaid alküülahela poolest. Vt. kvoorumitundlikkus.
Fütohormoon.
Mutantne mikroorganism (nt. bakter või pärmseen), kes ei kasva minimaalsöötmel ning vajab kasvuks mingite ainete lisamist (nt. aminohappeid või vitamiine).
Mittesugulasliinide, eri tõugude ja sortide ristamine. Vt. välisaretus.
Endassesulgumus, lapsepõlves ilmnev psüühikahäire, esineb ka täiskasvanuil.
Autoimmuunhaiguste puhul moodustuvad organismis antikehad, mis ründavad organismi enda rakulisi komponente.
mRNA translatsiooni pidurdamine produktiga, mille sünteesi ta ise kodeerib.
Haigused, mis on tingitud üli- e. hüperaktiivsest immuunsüsteemist, mis põhjustab organismi normaalse koe ründamist autoantikehadega samal viisil, kui toimub rünne võõraine vastu.
Keemilised molekulid, mis mõjutavad samal viisil nii tootvaid rakke kui ka retsipientrakke. Nende funktsiooniks on aktiveerida regulaatorvalke.
Ühendi enda poolt katalüüsitud reaktsioon, milles ei osale teisi katalüütilisi ühendeid.
Intronid kõrvaldatakse autokatalüütiliselt RNA-molekuli (kui ensüümi) enda toimel. Siin ei ole trans-katalüütilist aktiivsust (nagu tavalistel ensüümidel), vaid cis-katalüütiline aktiivsus, mis on määratud molekuli struktuuri endaga.… Read More »autokatalüütiline splaissing (ingl. Autocatalytic splicing)
Kromosoomist eraldiasetsev DNA. Näiteks plasmiid.
Autonoomse bioloogilise üksuse enda poolt määratud geneetiline regulatsioon. Vt. autonoomne üksus.
Mõistet kasutatakse suvalise bioloogilise üksuse või protsessi kohta, mis saab iseseisvalt funktsioneerida ilma teiste üksuste kaasabita. Näiteks kodeerib transposoon ensüümi sünteesi, mis määrab ta enda… Read More »autonoomne üksus (ingl. Autonomous unit)
Polüploid, millel on identsed või peaaegu identsed kromosoomikomplektid (genoomid) kordistunud. Polüploidsete genoomidega liigid moodustuvad sel juhul samast algse liigi genoomist.
Meetod, kus fotopositiiv või andmestik saadakse ainete (nt. DNA) radioaktiivse materjaliga (nt. tümidiin) märgistamisel ja järgneval eksponeerimisel radioaktiivse kiirguse suhtes tundlikule filmile.
Suvaline kromosoom, mis pole sugukromosoom. Nende arv ja kuju ei sõltu soost, nad on mõlemale sugupoolele ühised.
Autosoomses kromosoomis paikneva geeni poolt määratav tunnus.
Organism, kes moodustab orgaanilisi ühendeid anorgaanilistest molekulidest, kasutades valgus- (fotosüntees) või keemilist (kemosüntees) energiat.
mRNA-st saadud lühikesed cDNA koopiad, mida saab kasutada aktiivsete geenide lokalisatsiooni määramiseks.
DNA segment, mis sisaldab järjestusi polüpeptiidi kodeerimiseks. ORF algab translatsiooni stardikoodoniga, sellele jägnevad aminohappeid määravad koodonid, ja lõpeb translatsiooni stoppkoodoniga. ORF-i olemasolu annab oletuse (mitte… Read More »avatud lugemisraam (ingl. Open reading frame, ORF)
Paremale poole pöörduv kaksikahelaline DNA, milles on täispöörde kohta 10,4 aluspaari ja mille diameeter on 1,9 nm. Selline DNA vorm esineb madala soolakontsentratsiooniga vesilahuses ja… Read More »B-DNA (ingl. B-DNA)
Tähtis rakkude klass, mis valmivad luuüdis ja küpsevad seejärel perifeerses veres. Vastutavad põhiliselt antikeha vahendatud e. humoraalse immuunvastuse eest. Nad moodustavad antikehi tootvaid plasmarakke ja… Read More »B-lümfotsüüt, B-rakk (ingl. B lymphocyte, B cell)
Üks lümfotsüütide põhitüüpe. B-rakkude põhifunktsiooniks on osalemine humoraalses immuunvastuses. Vt. B-lümfotsüüt.
Vt. bakteri kunstlik kromosoom.
Vektorisse kloonitud cDNA järjestus, mis kodeerib uuritavat valku või valgudomeeni.
Kloonimisvektor, mis on konstrueeritud bakteri sugufaktori (F-faktori) baasil ning mis on võimeline integreerima endasse suuri inserte (150–350 kb).
Bakteris paljunev viirus e. faag, mis on võimeline hävitama peremeesbakteri.
Plasmiidide määratud bakterite kaitseained.
Kondenseerunud X-kromosoom(id) platsentaarimetajate rakutuumas, kus on kaks või rohkem X-kromosoomi.
Väike mikrotorukestest koosnev struktuur, kuhu on kinnitunud ripse või vibur.
Eksponentsiaalse kordistumise avaldis pluss- (+) või miinus- (–)märgiga ühendatavast kahest tunnusest, näiteks (a + b)n.
Termin, millega väljendatakse võimaluste arvu kahe tulemi saamiseks katsetes, kus vaid kaks tulemit ongi võimalikud.
Sagedused, mis seostuvad katsetulemustega, kus tulemina saab moodustuda vaid kaks võimalikku tunnust. Näiteks kulli ja kirja saamise sagedus mündi viskamisel.
Bakterite perifeerses metabolismis osalevate ainete lagundamist määravad plasmiidid. Näiteks on pseudomonaadidel plasmiidid, mis määravad fenoolsete ühendite (PHE-plasmiid fenooli, TOL-plasmiid m-toluaadi, NAH-plasmiid naftaleeni, SAL-plasmiid salitsülaadi jt.),… Read More »biodegradatsiooniplasmiidid (ingl. Biodegradative plasmids)