Makromolekulide liikumise kiirus sahharoosi tihedusgradiendis arvutatakse sedimentatsioonikiiruse ja tsentrifugaaljõu suhtest. Sedimentatsioonikoefitsient 10-13 on võetud ühikuks, mida nimetatakse Svedbergi ühikuks (S).
Graafik, mis näitab alleeli või tunnuse nii suhtelist kui ka absoluutset sagedusjaotust alampopulatsioonides.
Punkt kromosoomis. DNA-s vastab sellele üks nukleotiidipaar (vahel ka 2–3).
Tehnika molekulaarbioloogias, mille abil tekitatakse mutatsioon DNA kindlas järjestuspiirkonnas. Vt. oligonukleotiid-suunatud saitspetsiifiline mutagenees.
Saitspetsiifilise rekombinatsiooni toimumiseks piisab kahe DNA-segmendi vahelisest suhteliselt madalast nukleotiidide homoloogsuse tasemest. Näiteks toimuvad bakteriofaagide integratsioon bakterikromosoomi, integronide lülitumine teise DNA-molekuli koosseisu ning mõnede promootor-… Read More »saitspetsiifiline rekombinatsioon (ingl. Site-specific recombination)
DNA märgistamise meetod, kus DNA-sse tehakse esmalt endonukleaasiga üksikahelalised katked e. sälgud. Edasi transleeritakse sälgu kohtadest DNA-lõik radioaktiivselt märgistatud desoksüribonukleosiidtrifosfaatide juuresolekul E. coli polümeraas I… Read More »sälktranslatsioon (ingl. Nick-translation)
Vt. homoseksuaalsus.
Eukarüootse kromosoomi DNA piirkonnad, mis seonduvad tuuma maatriksiga. Need DNA-järjestused on kuni mõnisada nukleotiidi pikad A:T-rikkad alad (iseloomulikud on motiivid, kus on järjestikku 3 A-d… Read More »SAR (ingl. SAR or scaffold-attachment region)
Genoomi komponent, mida on võimalik isoleerida eraldi ülejäänud DNA-st tihedusgradienttsentrifuugimisel. Tavaliselt koosneb see lühikestest tandeemsetest mittekodeerivatest kõrgkordus-DNA järjestustest, millest enamus paikneb kromosoomi telomeerses või tsentromeerses… Read More »satelliit-DNA (ingl. Satellite DNA)
Grupp haigusi, millega seostub immuunsüsteemi alatalitlus e. humoraalse või rakulise immuunsuse puudumine. Raviks võib olla üksnes luuüdi transplantatsioon või geeniteraapia.
Vt. naatriumdodetsüülsulfaat.
Õistaimede makrosporangium, millest areneb seeme. Ta sisaldab seemnealgme tuumikut (nutselli) ja väliskatet (integumenti).
Testistes olevad väänilised seemnetorukesed, kus toimub spermatogenees.
Selgrootute (lülijalgsete, rõngusside) keha koosneb erinevatest üksteisele järgnevatest segmentidest.
Grupp geene, mille produktid määravad iga segmendi eesmise ja tagumise osa eraldatuse piki Drosophila embrüo esi-tagaosa telge.
Grupp geene, mis kontrollivad Drosophila embrüo varases arengus kindlate segmentide moodustumist embrüo esi-tagaosa teljel.
1. Kromosoomipaaride lahknemine meioosis. 2. Alleelide lahknemine heterosügootide gameetides (järglastes). 3. Erinevate fenotüüpide ilmnemine järglaste hulgas seoses kromosoomide või alleelide lahknemisega järglastel, võrreldes nende heterosügootsete… Read More »segregatsioon (ingl. Segregation)
Esmasel immuunvastusel hakkavad B-rakud sekreteerima IgM-antikehasid, mis on membraaniseoselised antikehad ning B-rakkude retseptori osaks. Nad võimaldavad B-rakkudel seostuda spetsiifilise antigeeniga ning seejärel sisse lülitada B-rakkude… Read More »sekreteeritavad IgM-antikehad (ingl. Secretory IgM antibodies)
Bakteri kromosoomigeenide inkorporeerumine F-faktorisse ja nende järgnev ülekanne konjugatsioonil retsipientrakku. See saab toimuda tänu asjaolule, et F-plasmiid kui episoom integreerub homoloogsel rekombinatsioonil kromosoomi ning järgnevalt… Read More »seksduktsioon (ingl. Sexduction)
Kehavõõra mõjuaine (antigeeni) sekundaarsel ja ka edaspidisel kokkupuutel organismi immuunsüsteemi rakkudega hakatakse tänu juba eelnevalt vereringes olevatele mälurakkudele kiirelt sünteesima suurel hulgal immunoglobuliinide (antikehade) molekule.
Vt. ootsüüt.
Vt. spermatotsüüt.
Vt. polaarkehakesed.
Järjendamine. Koondnimetus meetoditest, millega määratakse nukleiinhapete nukleotiidne järjestus ja polüpeptiidide aminohappeline järjestus.
Valikusurve. Erinevatele genotüüpidele rakendub keskkonnas erisugune selektiivne surve. Matemaatiliselt väljendatakse seda selektsioonikoefitsiendi kaudu.
Tunnused, mille alusel saab selekteerida rekombinante, elimineerides neid vanemvormidest.
Mutatsioonid DNA-piirkondades, mis pole otseselt seotud geenide funktsioneerimisega (rämps-DNA).
Võimaldab eraldada mutantse raku metsikutest. Söötmel moodustuvad kolooniad selektiivselt, söötme koostisest sõltuvalt.
Drosophila spetsiifiliste kehasegmentide arengut mõjutav geen.
Darwini loodusliku valiku teooria pooldajad.
Genotüüpide diferentseeritud võime jääda ellu ja anda järglasi. Tähtsaim faktor, mis muudab suurtes populatsioonides alleelisagedusi.
Geen, mis võimaldab peremeesrakul jääda ellu tingimustes, kus ta muidu hukkuks.
Taime- ja loomaaretuses erinevus vanempõlvkonna keskmise ja väljavalitud (selekteeritud) vanemate keskmise vahel.
Taime- ja loomaaretuses erinevus vanemateks väljavalitud (selekteeritud) indiviidide keskmise ja nende järglaste keskmise vahel. Selektsiooni vastus näitab, kuidas populatsioon reageerib valiku survele.
Arv, mis mõõdab genotüübi kohasust, võrreldes populatsiooni edukama genotüübiga.
Valkude koosseisus olev 21. aminohape, mille koodoniks on stoppkoodon UGA. Ühetäheline sümbol on U ja kolmetäheline sümbol Sec.
Faagiosakeste kiirel vabanemisel (lüüsil) tekivad Petri tassi mikroobsel gasoonil (murul) selged faagi lüüsilaigud.
Suure osa sügootide eluvõimetus, näiteks maisil. Tavaliselt assotsieerub see nähtus translokatsioonidega.
DNA-kaksikheeliksi 5´→3´-suunaline üksikahel, mis on komplementaarne teisele, antisenss- e. matriitsahelale. RNA sünteesitakse komplementaarsuse alusel antisenss-DNA-ahelalt, s.t. senssahel ja mRNA-ahel on sama nukleotiidse järjestusega, v.a. asjaolu,… Read More »senssahel (ingl. Sens strand)
Kromosoomide geneetilise kaardistuse ühik, millega mõõdetakse geenide aheldust (omavahelist kaugust). Üks sentimorgan (cM) on kromosoomi kahe punkti (lookus, marker) vahelise, ühes põlvkonnas toimuva ristsiirde sagedus… Read More »sentimorgan, cM (ingl. CentiMorgan, cM; Map unit)
Seostumissaidi moodustavad tänu homoloogsele rekombinatsioonile attP-järjestus λ-kromosoomis ja attB-järjestus bakterikromosoomis.
Kehavedelike uurimine teaduslikel ja meditsiinilistel eesmärkidel. Praktikas on selleks eelkõige vereseerumi antikehade uurimine.
Monoamiinne neurotransmitter, 5-hüdroksütrüptamiin (5-HT). Leidub peamiselt soolestikus, trombotsüütides ja kesknärvisüsteemis. Väga mitmekülgne mõju organismi talitusele. Tõstab ka tuju, seepärast nimetatakse teda õnnehormooniks, ehkki ta pole… Read More »serotoniin (ingl. Serotonin)
Taimerakk või bakter, millelt rakusein on osaliselt ensümaatiliselt kõrvaldatud. Mõjutatud rakk võtab energeetiliselt kõige sobivama, sfäärilise kuju. Vt. protoplastid.
Anomaalsed fragiilse X-sündroomi pärandumissuhted: kõigil neid geene kandvate isendite järglastel avaldub sündroom igas järgnevas põlvkonnas tugevamalt.
Üksnes prokarüootses ribosoomis mRNA seondumiskoht, mis jääb tavaliselt 8 bp startkoodonist AUG ülesvoolu ja millel on konserveerunud järjestus AGGAGG (E. coli’l AGGAGGA), mis on komplementaarne… Read More »Shine’i-Dalgarno järjestus (ingl. Shine-Dalgarno sequence)
Taimeõie emaka paisunud osa, milles on seemnealge. Vt. seemnealge.
Prokarüootse RNA polümeraasi alaüksus, mis vastutab transkriptsiooni initsiatsiooni eest spetsiifilisel initsiatsioonijärjestusel. Sigmafaktor võimaldab bakterite transkriptsioonil RNA polümeraasi spetsiifilist seostumist geeni promootorile. E. coli’l on teada… Read More »sigmafaktor, σ-faktor (ingl. Sigma factor)
Protsess, kus molekulaarne virgatsaine (nt. hormoon, cAMP, Ca2+ jt.) mõjub erinevate molekulide kaskaadi kaudu raku talitusele. Sellega muudetakse raku võimalikku olekut.
Nii pro- kui ka eukarüootide geenide regulatsioon (sisse- või väljalülitamine) on paljudel juhtudel reguleeritud ekstratsellulaarsete mõjurite e. virgatsainete poolt. Signaali jõudmist raku välismembraanilt raku tuumani… Read More »signaaliülekande rajad (ingl. Signaling pathways)
Sekretoorsed valgud sisaldavad oma N-terminaalses otsas (aminoterminuses) lühikesi järjestusi, mis suunavad nende valkude sünteesitava ahela tsütoplasmavõrgustiku valendikku (luumenisse). Signaaljärjestused osalevad ainete liikumise koordineerimisel.
Mingit raku elus olulist signaali edastavad molekulid. Näiteks moodustuvad stressivastuse käigus raku tsütoplasmas väikesed molekulid (nt. cAMP, ppGpp, AppppA), mis põhjustavad raku vastuse antud mõjurile.
Valkude transporti läbi rakumembraani periplasmasse määrab sünteesitud valgu N-terminaalse otsa hüdrofoobne signaaljärjestus, mis pärast eksportimist lõigatakse polüpeptiidist ära signaalpeptidaasi poolt.
Eukarüootsete rakkude rakusisene süsteem DNA transkriptsiooni kontrollimiseks. Laiemas tähenduses ka raku ning väliskeskkonna informatsioonivahetus, mis viib muutustele raku elutegevuses või raku struktuuris.
Vt. transgeen.
Patogeensete pneumokokkide Petri tassi veriagarsöötmel moodustunud suured siledapinnalised limajad e. S-tüüpi kolooniad.
Mikrokiibi põhimaterjal, mida kasutatakse DNA mikrojada-analüüsil, kus klaasipinnale on seotud DNA-proovid. Silikoonitud klaas silaanitakse alkoksü- või klorosilaanidega ning sellise klaasi pinnale saab kõrgtehnoloogiliste meetoditega väga… Read More »silikoonitud klaas (ingl. Silicon wafer)
Perekond lühikesi (150–300 bp) mõõdukalt korduvaid eukarüootseid transpositsioonilisi elemente. Enimtuntud SINE-perekonna järjestustüübiks on inimese Alu-perekond.
Di(2-kloroetüül)sulfiid, üks esimesi keemilisi tsütotoksilisi mürkgaase, mis põhjustab naha ja kopsude olulisi kahjustusi, rakkude jagunemise häireid ja apoptoosi. Arendati välja Saksa sõjatööstuse poolt juba 1916.… Read More »sinepigaas (ingl. Mustard gas)
Mõnede vektorite kloonimissaiti inserteeritud võõr-DNA inaktiveerib plasmiidi lacZ-järjestuse, kuna ei toimu α-peptiidi sünteesi ega α-komplementatsiooni. Siis on rekombinantsed kolooniad valged; mitterekombinatsed, kus lacZ-järjestus on aktiivne,… Read More »sini-valge-selektsioon (ingl. „Blue-white“ selection)
Vt. lühike interferentsi-RNA.
Autosoomretsessiivne haigus, mille korral inimese punalibled on muutunud sirbikujuliseks ning nende hapniku sidumise võime on vähenenud. Mutatsioon on hemoglobiini β-globiini geenis, mis paikneb inimese 11.… Read More »sirprakuline aneemia (ingl. Sickle-cell anemia, SCD)
Sugulastevahelised ristamised.
Vaimuhaigus, mis väljendub tajumise, mõtlemise, tundeelu ja tahteelu muutumises.
DNA üksiknukleotiidsest muutusest põhjustatud polümorfism.
Vt. üksiknukleotiidne polümorfism.
Vt. väikesed tuuma-RNA-d.
Kromosoomis kõrgema taseme superspiraal, kus histoon H1 osalusel moodustub nukleosoomsest 10 nm läbimõõduga kromatiinkiust kromatiinniit läbimõõduga 30 nm.
Alleelide vaba (juhuslik) jaotumine gameetide vahel, mis toimub siis, kui geenid asuvad erinevates kromosoomides või sama kromosoomi kaugetes lookustes. Ühe alleelipaari lahknemine ei sõltu teise… Read More »sõltumatu lahknemine (ingl. Indipendent assortment)
Kõrgsageduslikud mutatsioonid geeni piirkondades, mis kodeerivad antikehade varieeruvaid piirkondi. Antud mutatsioonid leiavad aset B-lümfotsüütide diferentseerumisel antikehi tootvateks plasmarakkudeks. Vt. hüpermutatsioonid.
Keharakkudes toimuv mutatsioon, mis ei kandu suguliselt sigivatel organismidel edasi järglasele. Vt. generatiivsed mutatsioonid.
Vt. keharakk.
Keharakkudes toimuv geneetiline rekombinatsioon. Näiteks geenisegmentide assambleerimine geenides, mis määravad B-lümfotsüütides antikehade raskete ja kergete ahelate ning T-lümfotsüütide retseptorvalkude sünteesi.
Pärilike haiguste ravi viis, kus defektset alleeli kandvatesse keharakkudesse (mittesugurakkudesse) viiakse metsiktüüpi funktsionaalne geenikoopia. Vt. reproduktiivne (päranduv) geeniteraapia.
Eri liikide somaatiliste rakkude ühinemisel (hübridatsioonil) saadakse somaatilised hübriidrakud.
Eukarüootsete somaatiliste rakkude ühinemist stimuleeritakse polüetüleenglükooliga. Saadud hübriidrakkude geneetilisi omadusi testitakse selektiivsöötmetel.
Peptiidne kasvuhormoon.
Tunnuse avaldumine vaid ühel sugupoolel. Näiteks piimatoodang imetajatel, Rambouillet’ tõugu lammaste sarved, kanade munatoodang.
Transposooni Ty1 LTR-d võivad omavahel rekombineeruda ja deleteerida transposooni keskse kodeeriva ala. Moodustuvad nn. soolo-LTR-d e. deltajärjestused.
Saksamaal sündinud USA geneetiku Richard Goldschmidti (1878–1958) loodud teooria, mille kohaselt sugu on määratud organismi füsioloogilise seisundiga. Uurides käsnalainelasi (Lymantria sp.), leidis ta, et nende… Read More »soomääramise füsioloogiline teooria (ingl. Physiological theory of sex determination)
See süsteem on mesilastel: emased moodustuvad viljastatud munarakust (diploidsetest embrüotest), isased viljastamata munarakust (haploidsed embrüod). Emaste areng reproduktiivseks vormiks (kuninganna) sõltub toitumiserisustest larvina, ülejäänud emased… Read More »soomääramise haplo-diplosüsteem (ingl. Haplo-diplo system of sex determination)
Sugu on määratud sugukromosoomiga.
Geenide avaldumine, mis sõltub indiviidi soost. Näiteks mõnede lambatõugude sarved on isastel dominantse, emastel aga retsesssiivse avaldumisega. Inimesel avaldub pärilik kiilaspäisus valdavalt meestel.
Grupp haiguseid sarnaste autoimmuunsusprobleemidega, kus organismi immuunsüsteemi rakud ründavad keha enda kudesid ja rakke, põhjustades organismis põletikke ja kudede kahjustusi.
Ristamine, kus partnerid on valitud fenotüübilise sarnasuse või mingi muu näitaja alusel.
DNA reparatsiooni, rekombinatsiooni ja replikatsioonivalkude täieliku komplekti süntees bakterites juhul, kui bakterite DNA on tõsiselt vigastatud (nt. vastuseks UV-kiirgusele).
DNA-fragmentide ülekanne elektroforeesigeelist tselluloos- või membraanfiltrile kapillaarjõudude toimel (vedeliku liikumine tänu filtri imavusele ja kapillaarjõududele).
Geenivahemikud. Geenidevahelised järjestused.
Küps/väljaarenenud isassugurakk.
Meiootilisel jagunemisel spermatogeneesis moodustub ürgsugurakust e. spermatogoonist neli spermatiidi. Spermatiididest valmivad spermid (isassugurakud), mis omandavad transformatsiooniprotsessis ka liikuvuse.
Protsess, kus moodustatakse valminud e. küpseid e. viljastumisvõimelisi isassugurakke (sperme).
Meioosieelne isassuguraku (spermi) eellasrakk (2n), mis asub seemnetorukese perifeerses osas. Diferentseerumise käigus liiguvad nad perifeeriast seemnetorukese valendiku suunas.
Rakk, mis teeb läbi kaks meiootilist jagunemist (spermatogeneesi) ja millest moodustuvad spermiidid. Esmased spermatotsüüdid teevad läbi esimese meiootilise jagunemise, sekundaarsed spermatotsüüdid tekitavad teise meiootilise jagunemise… Read More »spermatotsüüt (ingl. Spermatocyte, sperm mother cell)
Spermi moodustumine spermatiidist. Spermatogeneesi osa, mis järgneb spermatotsüütide meiootilisele jagunemisele ja mille käigus spermid omandavad transformatsioonil viburilise liikumisvõime.
Bakteriofaagi vahendatud bakterite rekombinatsioon, millega kantakse doonorrakust retsipientrakku üle geene vaid kromosoomi kindlast (lühikesest) piirkonnast.
Pärast kehavõõra aine (antigeeni) tungimist organismi sisekeskkonda vallandub spetsiifiline immuunvastus (antikehade teke).
Protsess, mille käigus RNA-st elimineeritakse eksonite vahele jäävad intronite järjestused ja eksonite järjestused seotakse kovalentselt.
RNA eellaste (pre-mRNA, pre-tRNA) splaissingu I etapis tekitab tuumamembraaniga seondunud splaissingu endonukleaas intronite kumbagi otsa ühe katke.
RNA eellaste splaissingu II etapis ühendab splaissingu ligaas splaissingu endonukleaasi tekitatud kaks fragmenti, moodustades valmis mRNA või tRNA.