Geneetika sõnastik

Vesinikuaatomi mass, molekulmassi ühik.

Värvipimedus, võimetus eristada rohelist ja punast värvust. X-liiteline tunnus.

E. coli´s metüülitakse lämmastikalus A replikatsioonijärgselt teatud intervalliga, saitides GATC.

Uuesti tekkimine.

Polüpeptiidist atsetüülgruppe kõrvaldavad ensüümid.

Organismide lokaalpopulatsioon.

Peremeesraku DNA integratsiooni tõttu on faag kaotanud peremeesraku inserteerunud DNA-lõiguga proportsionaalse osa oma DNA-st (geenidest). Ei moodusta uusi faagi partikleid.

Kromosoomi otsmine kadu. Vt. deletsioon.

Aminohapete määratus rohkem kui ühe koodoniga.

Kromosoomi segmendi puudumine, mis vähendab lookuste arvu.

Otsene meetod punktmutatsioonide kaardistamiseks geenis või kromosoomis, kasutades üksteisega kattuvaid deletsioone.

Bacillus thuringiensis´e erinevad alamtüved moodustavad spoore, milles on protoksiinikristallid e. Cry-valgud. Kui putukas sööb neid spoore, siis Cry-valk laguneb ning moodustab delta-endotoksiini e. Bt-toksiini, mis… Read More »delta-endotoksiin (ingl. Delta endotoxin)

Nõdrameelsus (raukustõbi).

Makromolekuli loomuliku konformatsiooni kaotamine, millega koos kaob tavaliselt ka bioloogiline aktiivsus. Denatureeritud valkudes keerduvad polüpeptiidid lahti, millega muutuvad ka valgu lahustuvusomadused.

Kõrgemal temperatuuril või kõrgel pH väärtusel on DNA kahe komplementaarse ahela lahknemine nähtav elektronmikroskoopiliselt silmuse- e. mullikujulise moodustisena.

DNA A:T-rikaste piirkondade kaardistamine DNA denaturatsioonil. A:T-piirkonnad denatureeruvad hõlpsamini, sest A:T-paaride vahel on 2 ja G:C-paaride vahel 3 H-sidet. Vt. denaturatsioonisilm.

Autosoomide geenid, mis määravad numeraatorelementidele antagonistlike valkude sünteesi ja mõjutavad X:A-suhte nimetajat.

DNA kaksikahela nukleotiidide koosseisust kõrvaldatakse üks puriinalus (A või G). Tekib AP-sait. Vt. AP-endonukleaas.

DNA kaksikahela nukleotiidide koosseisust kõrvaldatakse üks pürimidiinalus (T või C). Tekib AP-sait. Vt. AP-endonukleaas.

Pidurdatud (väljalülitatud) geeni või geenikompleksi avaldumise sisselülitamine.

Aminogrupi ärastamine DNA lämmastikaluste modifitseerimisel.

DNA-d hüdrolüüsivad ensüümid.

Vt. DNA.

DNA koostisühik, koosneb fosforhappest, suhkrust desoksüriboos ja lämmastikalusest (üks neljast – A, T, G, C).

Kunstlikult saadud katalüütilise omadusega DNA.

Pindaktiivne aine. Vt. SDS.

Protsess, millega embrüo mittediferentseerunud rakud omandavad võime areneda spetsiifilisteks rakutüüpideks (fibroblastid, lihasrakud, neuronid jt.) – toimub nende rakkude arengusuuna kinnistumine.

Tüüp I diabeedi korral toimub pankreases insuliini tootvate β-rakkude autoimmuunne häving. See põhjustab veresuhkru taseme tõusu ka uriinis. Ravitakse insuliini manustamisega.

In vitro sünteesitud lühikesed oligonukleotiidsed geenijärjestused, millel on diagnostiline tähtsus.

Meioosistaadium, vahetult enne metafaas I, kus bivalendid lühenevad ja paksenevad.

RNaas III perekonna endoribonukleaas, mis järkab kaksikahelalist RNA-d. Tulemusel moodustuvad 20–25 nukleotiidipaari pikkused kaksikahelalised siRNA-d.

DNA-ahela sünteesi lõpetavad prekursorid (nukleosiidtrifosfaadid), millel on suhkru 3´-asendis vesinik (H) tavaliste prekursorite (2´-desoksüribonukleosiidtrifosfaadid) 3`-asendis oleva hüdroksüüli (OH) asemel. ddTNP-sid kasutatakse DNA sekveneerimisel.

Protsess, millega diferentseerumata rakud omandavad iseloomuliku koeomase struktuuri ja hakkavad täitma kindlat funktsiooni.

Indiviid, kes on heterosügootne kahes uuritavas alleelipaaris. Ristamiskatsetes järglaskond, kus on ristatud homosügootseid vanemaid, kes erinevad teineteisest kahe tunnuspaari poolest.

Ristamine, kus vanemvormid erinevad teineteisest kahe tunnuse (tunnuspaari) poolest, õieti kahe geenipaari poolest.

Molekul, mis on tekkinud kahe sarnase molekuli (monomeeri) ühinemisel. Tavaliselt tekib polümerisatsioonil.

DNA-seondumisdomeeni seostumine repressori aktiivsete dimeeridega. E. coli üheks SOS-vastuseks on RecA-valgu konversioon proteaasiks, mis lõikab katki λ-repressori ühendpiirkonna, millega takistatakse repressori seostumine.

Populatsioonis (liigis) on kaks erisugust vormi, näiteks sellised tunnused kui sugu, kasv, värvus jt. Tuntuim näide – seksuaalne dimorfism – sugude erinevus.

Kahe nukleotiidi pikkuste järjestuselementide kordused.

Kahe X-kromosoomiga munarakk.

Kahe kromosoomikomplektiga (2n) rakud või organismid. Kõrgemate taimede ja loomade somaatilised koed on algul kromosoomistiku poolest diploidsed, erinevalt haploidsetest (monoploidsetest) gameetidest.

Geenid, mis avalduvad vaid pärmseente diploidsetes a/α-rakkudes, kus ei avaldu paardumistüüpide a- ja α-spetsiifilised geenid.

Meioos I profaasi staadium, mis järgneb pahhüteenistaadiumile ja eelneb diakineesile ning kus kromosoomi bivalendid eralduvad teineteisest, kuid jäävad kinnitunuks tsentromeeri piirkonnas.

Paari liikmed, kellel on tunnuspaarides erinevad tunnused.

Vt. monosoomsus.

Munaraku viljastamine kahe seemnerakuga.

Populatsiooni muutlikkuse mõõt. Standardhälbe ruut.

Maisi transpositsiooniline element, mis põhjustab kromosoomide purunemist koostoimes maisi teise transposoonse elemendiga, aktivaatoriga (Ac).

Erimunakaksikud; kahest samal ajal viljastatud munarakust arenenud kaksikud.

Moodustuvad valgu kindlates punktides asetsevate tsüsteiinijääkide vahel, tekitades tsüstiini.

Kahe tsentromeeriga kromosoom.

Meioosis tsütoloogiliselt nähtavad sildjad struktuurid, mis rebitakse meioosi esimeses anafaasis puruks (erinevad tsentromeerid tõmmatakse erinevatele poolustele). Vt. ditsentriline kromosoom.

Seente askuses esinev spooride tetraad (nt. 2 AB ja 2 ab), kus on kaht tüüpi meioosiprodukte.

Desoksüribonukleiinhape. Geneetilist informatsiooni kandev polümeer, millest koosnevad geenid. DNA on makromolekul, mis koosneb kahest pikast komplementaarsest desoksüribonukleotiidide ahelast, kus monomeerid on üksteisega seotud fosfodiestersidemega. Ahelad… Read More »DNA (ingl. DNA)

DNA piirkond, kus seostuv valk aktiveerib geeni(d).

Rõngasjate DNA-molekulide (nt. vektorite) koopiaarvu tõus.

Metüülgrupi kõrvaldamine N-alusest.

Inimpopulatsioonides on evolutsiooni kiirus keskmiselt 0,57 nukleotiidi vahetust inimgenoomi kohta aastas.

Sinise lainepikkusega valguse poolt aktiveeritav ensüüm, mis tunneb ära ja kõrvaldab keemilise pöördreaktsiooniga DNA-st näiteks UV-kiirguse toimel moodustunud pürimidiindimeerid. Vt. fotoreaktivatsioon.

Erinevate geenide poolt määratud reparatsiooniensüümid, mis tunnevad ära DNA-s esinevad valed N-alused (oksüdeeritud, alküülitud, hüdroksüülitud või desamiinitud) ning osalevad nende väljavahetamisel.

Bakterite topoisomeraas II, ensüüm, mis katalüüsib DNA negatiivsete superspiraalide teket.

Ensüüm, mis katalüüsib DNA kaksikheeliksi komplementaarsete ahelate lahtikeerdumist.

DNA komplementaarsete ahelate 5´-üksikahelalised otsad. Komplementaarsuse tõttu võivad moodustada rõngasja kaksikahelalise DNA.

DNA ahelate „kokkusulatamine”, üksikahelatest kaksikahelate teke.

Vt. DNA amplifikatsioon.

DNA sünteesi järel skaneeritakse sünteesitud DNA-ahelat DNA polümeraaside 3´ → 5´ eksonukleaasse aktiivsuse tõttu: paardumisvead avastatakse ja 3´-otsast kõrvaldatakse mittepaardunud nukleotiid, s.t. parandatakse viga.

DNA lahtikeerdumine (lahtispiraliseerumine) tagab transkriptsiooni toimumise. Lahtikeerdunud kaksikahelalised siRNA-d ja miRNA-d kaotavad eelistatult ühe RNA-ahela.

Ensüüm, mis katalüüsib DNA kaksikheeliksis olevate nukleotiididevaheliste katkete kovalentset ühendamist.

Vt. reparatsioon.

Ensüüm, mis katalüüsib DNA sünteesi.

Kornbergi e. reparatsiooniline DNA polümeraas.

DNA kordusjärjestuste kopeerimisel DNA polümeraas peatub ning dissotsieerub/reassotsieerub korduvalt. Uuestisünteesitud kordusjärjestustega ahel annab ahelasisesel paardumisel juuksenõelastruktuure, mille komplementaarsete ahelate süntees annab uusi DNA-järjestuste korduskoopiaid (klastri… Read More »DNA polümeraasi libisemine (ingl. DNA polymerase slipping)

Ensüüm, mis katalüüsib lühikeste RNA-ahelate sünteesi, mis on järgnevalt DNA-ahelate sünteesi juuretiseks.

Ensüümid, mis katalüüsivad kahjustatud (muteerunud) DNA parandamist.

Vt. DNA polümeraas.

DNA piirkond, kuhu seostub spetsiifiline valk.

Lühikeste, 2–6-nukleotiidipaariliste järjestuste otsakuti järgnevad (tandeemsed) kordused DNA-molekulis. Nimetatakse ka mikrosatelliitideks.

Mõned restriktaasid tekitavad katked DNA kaksikahelatel samas punktis. DNA mõlemad ahelad on katkekohal võrdse pikkusega, ilma kleepuvate otsteta. Need on nn. tömbid otsad.

Ensüüm, mis põhjustab DNA üksikahelaliste katkete teket ning kõrvaldab DNA-st ühe superspiraali.984Sõnastik

Ensüüm, mis põhjustab DNA kaksikahelaliste katkete teket ning mis kõrvaldab või tekitab ühe sündmusena kaks superspiraali. Vt. DNA güraas.

Ensüüm, mis põhjustab võõr-DNA imbumise rakku läbi rakumembraanikanali tänu seondumisele kanali valkudega.

DNA polümeraas libiseb mööda kordusi tagasi ja initsieerib korduvalt uute DNA trinukleotiidide sünteesi. Vt. DNA polümeraasi libisemine.

Vt. DNA-selgroog.

DNA-molekuli üks ahel paardub temaga rekombineeruvast molekulist pärit komplementaarse DNA-ahelaga.

Vt. fotoreaktivatsioon.

3´ → 5´ suunas orienteeritud DNA-viivisahelaga (matriitsahelaga) määratud süntees tagasisuunaliste 5´ → 3´ Okazaki fragmentidena. Vt. Okazaki fragment.

5´ → 3´ suunas pikeneva DNA-ahela pidev süntees 3´ → 5´ suunas orienteeritud matriitsahelalt.

Krossingoveri esimeses etapis viib RecA-valk DNA kaksikheeliksis läbi retsiprookseid DNA-ahelate asendamisi. Nimelt, DNA-molekuli üks üksikahel paardub esmalt teise DNA-molekuli komplementaarse üksikahelaga, jättes mõlemas molekulis üksikuks… Read More »DNA-ahelate asendamine (ingl. Strand replacement)

DNA ühinemisel regulatoorsete valkudega muutub tema tavastruktuur, st. ahelad painduvad. Ahelate paindumine võimaldab DNA-l eksponeerida kindlaid nukleotiitseid järjestusi.

Krosssingoveri teises etapis DNA-ahelate asendamisele järgnevalt paardub üksikuks jäänud ahel talle komplementaarse esimesest DNA-molekulist pärit üksikahelalise piirkonnaga.

DNA-klonoteegi kloonides esinev organismi kogu genoomne DNA e. organismi genoomiraamatukogu.

Nukleotiidijääkide omavaheline järjestus DNA-ahelates.

Tänapäevaste DNA-järjestuste tagasiviimine eellasjärjestusteni, mis esinevad ühiseellastel ning kus kahe isendi DNA liitub üheks ühiseks järjestuseks. Sellel ajalisel skaalal sedastub mutatsioonide arv.

Transkriptsiooni aktivatsiooni mehhanism. Näiteks on lac-promootori CRP-DNA-kompleks DNA enda sünteesitelje suhtes 90o käändu-nud.

Kloonide kogum organismi genoomiraamatukogus, mis katab kogu genoomse DNA.

Ahel, millel toimub DNA pidev replikatsioon.

Kromosoomilingud. Kokku pakitud kromosoomi lahtikeerdunud lingukujulised osad. Vt. juuksenõelastruktuurid; lambiharikromosoomid.

DNA võimendajate ja promootorelementide kokkuviimisel RNA polümeraasiga moodustuvad nendevahelised ühendkompleksid, mistõttu DNA voltub, sest DNA võimendaja ja promootorpiirkondade vahele jäävast alast moodustub DNA ling. Vt.… Read More »DNA-looked (ingl. DNA folding)

Mõneruutsentimeetrilisele kandjale (nt. alusklaas) laikudena kovalentselt kinnitatud kümned tuhanded spetsiifilised oligonukleotiidsed DNA-proovid.

Molekulaarbioloogias kasutatav multiplekstehnoloogia, kus tahkele kandjale (klaas, silikon Affymetrix-kiipidel või kuulikestele Illumina platformil) kovalentselt kinnitatud kümneid tuhandeid spetsiifilisi oligonukleotiidseid järjestusi hübriiditakse spetsiifiliste cDNA- või cRNA-proovidega.