Geneetika sõnastik

Faktorid, mis takistavad kahe populatsiooni isendite omavahelist ristumist (sügootide teket).

Mehhanismid, mis toimivad pärast sügootide moodustumist nende elujõu ja hübriidide viljatuse kaudu.

Rakk, mis moodustub viljastumisel, kahe küpse suguraku (isas- ja emasgameedi) ühinemisel. Sügoot tähendab imetajal viljastatud munarakku, geneetikas aga laiemalt ka iga indiviidi, kes areneb sellest… Read More »sügoot (ingl. Zygote)

Kindlal ajamomendil pärast munaraku viljastamist toimub embrüo enda geenide selektiivne aktiveerumine.

Sügoodi arenguprogramm lülitatakse lisaks emaefektile sisse sügoodi varaste geenide aktiveerimisega.

Meioosi profaasi järk, kus toimub homoloogsete kromosoomide vaheline sünaps. Esineb meioosi esimeses profaasis pärast leptoteeni ning enne pahhüteeni.

Imetajate Y-kromosoomi lühikese õla kromosoomipiirkond, kus paikneb isasust määrav geen. Selle geeni poolt kodeeritav SRY-valk on DNA-seoseline transkriptsioonifaktor e. testiseid determineeriv faktor. Mutatsioonid selles geenis… Read More »sugu määrav Y-piirkond (ingl. Sex-determining region Y, SRY)

Bakteri episoom (nt. E. coli F-plasmiid), mis määrab bakteriraku omaduse olla geneetilise materjali doonoriks DNA konjugatsioonilisel ülekandel retsipienti. Sugufaktor võib replitseeruda tsütoplasmas või integreeruda kromosoomi.

Konjugatsioonilise sugufaktoriga bakteritel on sugukarvakesed e. piilid. Vt. piilid.

Soo määramises osalevad kromosoomid, vastandatud autosoomidele.

Lähisugulaste abielu, paarumine.

Drosophila X-kromosoomis oleva ühe põhilise sugu määrava regulaatorgeeni (geen Sxl) alternatiivse splaissinguga määratakse isas- ja emassugu. Selle geeni mutatsioon on XX-emastele äädikakärbestele letaalne.

Pärilike tunnuste assotsieerumine või aheldumine organismi sootunnustega; geenide paiknemine sugukromosoomis (tavaliselt X-kromosoomis). Sageli kasutatakse sünonüümselt X-kromosoomse aheldusega.

Ühe liigi sugutunnuste poolest selgelt eristatavad isas- ja emasloomad.

Vt. günandromorf.

Paljunemine, kus toimub gameetide ühinemine – viljastumine – ja meioos.

Esimese astme sugulased on õved, lapsed-vanemad, teise astme sugulased on vanavanemad, lapselapsed, tädid-onud. Abikaasa pole tavaliselt lähisugulane.

Geenide hulk kahel indiviidil, mis pärinevad ühiseellaselt.

Tabel, kaart või diagramm, mis näitab indiviidi põlvnemist.

Vt. mittesuguline paljunemine.