integraas (ingl. Integrase)
Viiruse kodeeritud valk (ensüüm), mille abil viirus integreerub peremeesraku kromosoomi.
Viiruse kodeeritud valk (ensüüm), mille abil viirus integreerub peremeesraku kromosoomi.
Integraasi kodeeriv geen. Vt. integron.
Integratsioonilise elemendi sisenemissait, mis võib transpositsioonil duplitseeruda.
Plasmiidse või viiruselise DNA paiknemine kromosoomis.
IHF on heterodimeerne valk, mis seondub DNA-ga spetsiifiliselt ja painutab seda 160o–180o. IHF-l on enamasti arhitektuurne funktsioon, soodustades valk-DNA-komplekside moodustumist. Vt. DNA-käänd.
Integronid sisaldavad integraasi geeni ja külgnevat rekombinatsioonisaiti attl. Integron on võimeline haarama endasse näiteks antibiootikumiresistentsuse geenikassette. Rõngasjas geenikassett muudetakse lineaarseks integraasi vahendatud rekombinatsioonil.
Lühike aminohappeline järjestus primaarses translatsiooniproduktis, mis on võimeline polüpetiidist iseennast välja lõikama. Tegemist on nagu valgulise introniga.
Indiviidi intelligentsuse (arukuse) arvväärtus, mis on saadud spetsiaalse testiga.
Genoomiseoseliste vastastikuste suhete uurimine rakus.
Statistikas efekt, mida pole võimalik seletada osalevate faktorite summeeruva toimega. Kõrvalekalle aditiivsest (summeerivast) toimest.
Rakutsükli faas, mil rakk ei jagune. Metaboolne faas, milles DNA replitseerub. Mitoosi telofaasile järgnev pikenenud periood enne järgmise mitoosi profaasi.
Ühe ristsiirde toimumine mingis punktis takistab teise ristsiirde toimumist lähedalasetsevas punktis.
Kokkulangevuskoefitsiendi täiendväärtus (l = 1 – e).
Viirusevastased tsütokiinid. Vt. tsütokiinid.
Kemikaal, mis on võimeline minema DNA-molekuli kõrvutiasetsevate aluspaaride vahele.
Kromosoomidevaheline geenikonversioon.
Grupp tsütokiine, mis leiduvad leukotsüütides.
Heterosügoodil avaldub fenotüübiliselt homosügootsete vanemate vahepealne tunnus.
Plasmiidis ori-piirkonnas asuvad replikatsiooni initsiaatorvalku siduvad kordusjärjestused, mis konkureerivad sama valgu eri sidumissaitidega.
Organism, kellel on isas- ja emasorganismi vahepealsed sekundaarsed sugutunnused. Fenotüüp, mille puhul ilmnevad nii emas- kui ka isasorganismide tunnused.
Kromosoomisisene geenikonversioon.
Eukarüootsete geenide DNA-aluste vahejärjestused, mida ei esine töödeldud RNA-transkriptis, kuivõrd nad lõigatakse splaissingul primaarsest RNA-transkriptist välja.