Spetsiifilise bioloogilise funktsiooniga geneetiline determinant. Pärilikkuse ühik, mis asub kromosoomi kindlas punktis (lookuses). DNA segment, mis kodeerib mingit kindlat RNA-d ja mRNA kaudu kindlat polüpeptiidi… Read More »geen (ingl. Gene)
Vt. kattuvad geenid.
Nähtus, kus spetsiifiline geen või geeniklaster replitseerub sõltumatult ülejäänud genoomist ning geenikoopiate arv suureneb.
Homoloogsel rekombinatsioonil lookuses oleva geeni asendamine transgeeniga (uue alleeliga).
Vt. asendiefekt.
Enamik aktiivseid geene paikneb eukromatiinis. Kui samad geenid asuvad heterokromatiinis, siis on neil tendents avalduda ebanormaalselt. Samal organismil võib tekkida segu normaalsetest ja muutunud tunnustest.
Protsess, milles geeni järgi moodustatakse RNA ja enamasti ka valk ning mis toob esile efekti organismi fenotüübis.
Vt. insertsioonmutatsioon.
Huvipakkuva geeni viimine DNA vektormolekuli ja saadud rekombinantse DNA amplifikatsioon kindlas peremeesrakus (bakteris, pärmseenes jms.).
Sama geeni koopiaarv genoomis. Paljukoopialiste geenide puhul on tegemist geeni redundantsusega e. liiasusega.
Geeni või geenigrupi avaldumise väljalülitamine vastuseks signaalile. Nimetatakse ka geenipärsinguks või geenisummutuseks.
Geeni kokkupõime erinevatest geenisegmentidest, näiteks inimese immunoglobuliine kodeerivad DNA-järjestused.
Vt. geeni koopiaarv.
Arenguprogramm, millega aktiveeritakse ja inaktiveeritakse geene. Vt. individuaalne areng.
Geen mäletab oma vanemat. Vt. geenimälu; genoomne vermimine.
Geenide avaldumine organismi arengu erinevatel ajamomentidel on geneetiliselt kontrollitud.
Evolutsiooni käigus toimuv suhteliselt sage protsess. Duplitseerunud geenid võivad divergeeruda ning hakata täitma erinevaid funktsioone.
Geeni või geenigrupi avaldumise pärssimine mingi signaali mõjul.
Eri geenide avaldumine organismi erinevates kudedes ja organites on geneetiliselt kontrollitud.
Erinevate geenide alleelid lahknevad ja kombineeruvad üksteisest sõltumatult.
Geenisegmentide vahel toimuv pöördumatu geneetiline rekombinatsioon. Igas konkreetses rakus võivad tekkida pöördumatud DNA muutused.
Tunnust määravate geenikoopiate (ka alleelide) arv, millega määratakse ära moodustatava produkti hulk ja tunnuse intensiivsus või normaalsus.
Emasimetajatel on kahest X-kromosoomist üks juhuslikult valitud inaktiveeritud olekus. See tagab X-liiteliste geenide avaldumise emastel ja isastel.
Rakkude, geenide, geneetiliste elementide ja geenimuunduste kasutamine indiviidi mingite (nt. atleetlike) omaduste võimendamiseks.
Väike silikoonplaat või muu tahke kandja, mis sisaldab oma pinnal kindla mustrina (mikroreastusena) suurt hulka sünteetilisi oligonukleotiidseid või cDNA-proove hübriidimiseks uuritava DNA-ga.
Grupp lähestikku paiknevaid geene, mis määravad sama või sarnase produkti teket (nt. β-globiinide geeniklaster).
Eripärane rekombinatsiooniline protsess, kus üks alleel replitseeritakse teise alleeli järjestuse põhjal. Tetraadides võidakse saada mittemendellik lahknemissuhe 6 : 2 või 5 : 3 normaalse suhte… Read More »geenikonversioon (ingl. Gene conversion)
Geeni funktsionaalse koopia lisamine organismi genoomi.
Geeni avaldumine olenevalt sellest, kummalt vanemalt vastav geen on päritud. Geen on märgistatud näiteks DNA metüülimisega. Vt. genoomne vermimine.
DNA-järjestuste andmepank.
Fülogeneetiliselt suguluses olevate samas või erinevates kromosoomides asuvate geenide rühm, kus DNA-järjestused on homoloogsed (paraloogsed).
Vahend DNA sisestamiseks taimerakku volframi- või kullapartiklite pinnal.
Vt. genoteek.
Vt. alleelisagedus.geenisagedus (ingl. Gene frequency).
Geenisegmendid on justkui laos hoiul olevad geenifragmendid, mida kasutatakse vastavalt vajadusele geenide reassambleerimiseks fragmentide kokkulohistamisega, näiteks organismide arengu eri etappidel.
Geeni kahe mutantse alleeli vaheline täiendavus. Toimub siis, kui geeni produkt funktsioneerib homomultimeerina.
Radioaktiivse või fluorestsentsmärgisega DNA- või RNA-fragment, mis tuvastab hübriidimisel temaga komplementaarse nukleiinhappe lõigu.
Pärilike haiguste ravi, kus organismi somaatilistesse rakkudesse viiakse normaalne alleel defektse asemele, mis põhjustas seda kandval indiviidil haiguse esinemise. Geeni asendamine sugurakkudes (reproduktiivne e. päranduv… Read More »geeniteraapia (ingl. Gene therapy)
Vt. juhuslik geenitriiv.
Geeni avaldumise epigeneetiline pärssimine, kas transkriptsiooniline (heterokromatinisatsioon, DNA metüülimine) või posttranskriptsiooniline (RNA interferents).
Geenide levik ühest populatsioonist teise isendite migratsioonil. Sellega kaasneb tavaliselt alleelisageduste muutus, mõnikord uute (mutantsete) alleelide sisenemine genofondi.
Hiir, kelle genoomist on kõrvaldatud mingi kindel geen või geenid, kuid kes on võimeline vähemalt nokauditud geeni heterosügootsuse korral andma eluvõimelisi järglasi.
Hüpoteetilised geneetilised elemendid, mis tekivad orga-nismi kõigis keharakkudes ja rändavad sugurakkudesse pärandamiseks järglastele (Darwin).
Teadus pärilikkusest ja muutlikkusest.
Isendite genotüüpide määramine, geenide kromosoomse lokalisatsiooni ja ahelduse tuvastamine jms.
Kromosoomi diagramm, kus geenide vahekaugused põhinevad rekombinatsioonisagedustel (sentimorganites).
Pärilik soodumus mingi puude või haiguse (nt. skisofreenia või vähi) tekkeks.
Geeniteraapia kasutamine raviks.
Vt. komplementatsioon.
Protsess, kus patsientidele või nende sugulastele antakse konsultatsiooni pärilike haiguste riski kohta lastel või sugulastel.
Organismide arengu (tunnuste moodustumise) geneetiline määratus ja regulatsioon olenevalt keskkonnatingimustest.
Kogum 64 nukleotiidsest tripletist, mis määravad 20 aminohapet ning polüpeptiidahela initsiatsiooni ja terminatsiooni.
Geneetilistes katsetes saadud produktide bioloogiline ohtlikkus.
1. Rekombinatsiooni inversiooniline allasurumine. 2. Supressormutatsiooni või supressoritundliku mutatsiooni toime.
Vt. polümorfism.
GMO-de võimalik mõju looduslikes populatsioonides.
Kindlates keskkonnatingimustes jäävad ellu ja annavad järglasi vaid need organismid, kes kannavad soodsaid geene ja genotüüpi.
Tüvede (kolooniate) omaduste testimine ja õigete väljavalimine vastavalt eesmärgile.
Meetod biokeemias, määratakse DNA piirkondade või valkude sarnasusmustreid.
Suure, vabalt ristuvate isenditega populatsiooni seisund, kus alleelisagedused põlvkonnast põlvkonda ei muutu.
Vt. sentimorgan.
Üht ja sama aminohapet määrab mitu koodonit.
Evolutsiooniprotsess, eksonite kokkulohistamine olemasolevatest geenidest uude geeni.
Tavaliselt väiksem kui reaalne populatsioon, kus esinevad piirangud isendite vabale ristumisele. Sigimises osalevate isendite arvukus.
Taimed ja loomad, kelle omadusi on muudetud teistsugusest liigist pärit DNA (geeni) või insenergeneetiliselt muundatud DNA sisseviimisega genoomi. Transgeensed organismid.
Iga rakk, mille jagunemiste tulemusena tekivad lõpuks gameedid e. sugurakud. Nendeks on peamiselt oogoonid ja spermatogoonid.
Mutatsioonid, mis toimuvad organismi reproduktiivrakkudes (sugurakkude e. idutee liinis) ning kanduvad edasi järglastele. Vt. somaatiline mutatsioon.
Populatsiooni kõigi isendite genotüüpides sisalduvate alleelide ja muude geneetiliste elementide kogum. Inimese puhul kasutusel ka termin „geenitiik”.
Täiskomplekt (n) kromosoome (ja seega geene), mis pärandub terviküksusena ühelt vanemalt.
Genoomi genoteek, kus kloonitud DNA fragmentide arv on piisav, et katta ühekordselt kogu genoomi nukleotiidijärjestusi.
Genoomi sekveneerimine fragmentideks purustatud DNA alusel.
Genoomi DNA nukleotiidipaaride järjestuse määramine.
Tervikgenoomide struktuuri ja funktsiooni uurimine ning liikide võrdlemine.
Nähtus, mille puhul geeni avaldumine sõltub sellest, kummalt vanemalt see on päritud.
Genoomi kromosoomistiku arvu muutused.
Viiruse (nt. gripiviirus) fragmenteerunud genoom koosneb 7–8 erisugusest üksikahelalisest ssRNA-ahelast. Neid võib käsitleda erinevate viiruskromosoomidena.
DNA-fragmentide kloonide kollektsioon mikroobides või viirustes, mis sisaldavad liigi genoomse DNA järjestusi.
Antikehade ahelaid kodeeriv geneetiline informatsioon säilitatakse nukleiinhappe eraldiasetsevate lõikudena, mis kombineerudes pannakse organismi antikehi tootvate rakkude diferentseerumise käigus genoomsetel ümberkorraldustel kokku kindlateks geenijärestusteks.
DNA-lõikude kogumik, mis on kloonitud vektoritesse.
Kvantitatiivse tunnuse muutlikkuse geneetilistest erinevustest tingitud osa (päritavus).
Erinevate genotüüpide omavaheline suhe hübriidide (heterosügootide) järglaspõlvkonnas.
Sama organismi erinevate kudede rakkudes esinev epigeneetiline mosaiiksus.
Organismi geneetiline struktuur (geenilookuste alleelne koosseis). Vt. fenotüüp.
Jaotab populatsiooni alampopulatsioonideks (nt. ookeanisaartel) geograafilise eraldatuse tõttu.