Geneetika sõnastik

Üks katku vorme, mida põhjustab bakter Yersinia pestis. Nimetatakse ka mustaks surmaks (ingl. Black death).

Erakordselt kõrge mutatsioonivõimega geenid.

Erakordselt kõrge mutatsioonisagedusega mikroobitüved. Tavaliselt defektsed DNA reparatsiooni või DNA polümeraasi korrigeeriva aktiivsuse osas.

Keskkonna füüsikaline või keemiline mõjur, mis indutseerib mutatsioonide teket.

1. Rakk või individuaalne organism, kelles ilmneb mutatsiooni tulemusel muutus. 2. Muteerunud geen.

Organismi kindlas kromosoomilookuses toimuv DNA muutus. Terminit kasutatakse laiaulatuslikult, ta sisaldab nii punkt- kui ka kromosoommutatsioone (kromosoomide struktuuri muutus). Kromosoomistiku arvulisi muutusi nimetatakse genoommutatsioonideks.

Teatud mutatsiooni tekkesagedus populatsioonis.

Ühesugune mutatsioonisagedus, millega mutantne geen lisandub populatsiooni. Populatsioonis esinevad kordusmutatsioonid.

7-metüülguanosiinmüts, mis lisatakse enamikule eukarüootsetele mRNA-dele posttranskriptsiooniliselt mRNA 5´-otsa.

Seene niidikujuliste rakuahelate võrgustik, millest moodustub seente vegetatiivne tallus.

Eukarüootidel seondub spetsiifiline mRNA-mütsi siduv valk CBP mRNA 5´-otsas oleva 7-metüülguanosiiniga. CBP viib mRNA tuumast tsütoplasmasse, kompleks seondub seal elongatsioonifaktoritega ja aktiveerib translatsiooni.

Indiviidide erinevused populatsioonis.

Mutatsiooni väikseim üksus, milleks on nukleotiidipaar. Piirkond (pidev koodonite järjestus), mis transleeritakse moodustuvasse polüpeptiidi.

Polüpeptiidi aminoterminus.

Valkude denatureerimiseks kasutatav detergent.

Organismi morfoloogiat või käitumist muutvad mutatsioonid.

Antibiootikum, mis toimib DNA güraasi α-üksusesse.

Neandertallase geneetilised erinevused kaasaegse inimese evolutsioonilisest ühiseellasest on eeldatust suuremad.

Geeni või koordinatiivselt reguleeritavate geeniklastrite avaldumise pidurdamine lõpp-produkti või protsessis osaleva ühe kindla geeni produkti poolt.

Mehhanism, kus vajatakse ühte regulaatorvalku või erinevaid valke geenide avaldumise väljalülitamiseks.

Selektsioon tunnuse kaotamise suunas.

Spiraalse tertsiaarse struktuuri moodustumine lahtikeerdunud kaksikahelalise DNA lõigus, kus DNA-otsad on fikseeritud (neil pole vabadust roteeruda).

B- ja T-lümfotsüüdid, mis pole kokku puutunud konkreetse kehavõõra antigeeniga. Pärast kokkupuudet antigeeniga diferentseeruvad need aktiveeritud B- ja T-rakkudeks ning hiljem ka mälurakkudeks.

Samu DNA-järjestusi äratundvad restriktsiooniensüümid, mis võivad lõigata DNA-d mitmetest kohtadest.

Gripiviiruse pinnal asetsev antigeenne glükoproteiinne ensüüm, mis soodustab vastava retseptori eemaldamist nakatatud rakkude pinnalt ja seetõttu moodustuvate viiruspartiklite vabanemist nakatatud rakust.

Geeni kahjustus inimese 17. (NF1) või 22. kromosoomis (NF2), mis põhjustab neurofibroomide e. närvi- ja sidekoekasvajate teket. On autosoomdominantne haigus.

Evolutsiooniteooria, mis kontsentreerub mutatsioonide tekkele, puhastuslikule selektsioonile ja geenitriivile.

Pärmseene mutandid, mis ei ole ise võimelised metsiktüübiga ristamisel fenotüübilist tunnust järglastele üle kandma. Kõik järglased moodustavad suuri kolooniaid ja neutraalne kääbusmutatsioon kaob.

Mutatsioon, mis muudab geeni nukleotiidset järjestust, kuid millel pole mittemingisugust mõju organismi kohastumuslikkusele keskkonnatingimustega.

Neutraalse evolutsiooniteooria pooldajad.

Cos-järjestused tuntakse ära faagi lambda DNA-pakkimisaparaadi poolt, sest restriktaasiga lõikamisel tekivad cos-saidist 12 b pikkused üksikahelalised (ssDNA) kleepuvad otsad.

Vt. USA Rahvuslik Terviseinstituut.

Lämmastikushape (HNO2) põhjustab A, G ja C aminorühmade oksüdatiivset desamiinimist (aminorühmad muudetakse ketorühmadeks), mis muudab N-aluste H-sidemete moodustamise potentsiaali.

Geeni funktsiooni täielikult kõrvaldav suunatud mutatsioon.

Geeni DNA-järjestuse muutus, mille tõttu tekib enneaegne stoppkoodon ning funktsionaalset geeniprodukti ei sünteesita.

Vt. opiinid.

Kvantitatiivse tunnuse väärtuste jaotust populatsioonis iseloomustav kõver on keskmise väärtuse suhtes sümmeetriline. Populatsiooni keskmine ja modaalklass langevad kokku.

RNA-molekulide ülekanne kapillaarjõudude (imavuse) toimel elektroforeesigeelilt tselluloos- või nailonfiltrile.

Täismoondega arenevate putukate arengu vahevorm (moodustub vastsest), millest tekivad täiskasvanud isendid.

Ensüüm, mis katalüüsib nukleiinhapete degradatsiooni.

Makromolekul, mis koosneb fosforhappe jäägist, pentoossuhkrust ja orgaanilistest N-alustest. Nukleiinhapeteks on DNA ja RNA.

Oligonukleotiidsete nukleiinhappefragmentide kasutamine nende hübriidimisel homoloogsete nukleiinhappemolekulide avastamiseks. Näiteks mingi konkreetse geeni leidmine genoomiraamatukogu klonoteegist.

Nukleotiidide järjestus DNA-s ja RNA-s.

Kahe polünukleotiidahela komplementaarsel paardumisel moodustuv kaksikheeliks.

Tekib rakus DNA (ka RNA) assotsieerumisel valkudega, mille tulemusel on DNA kaksikheeliks volditud ja painutatud kolmemõõtmelisse struktuuri.

Prokarüootse raku sisepiirkond, kuhu on koondunud DNA.

Konjugeerunud valk, mis koosneb valgust ja nukleiinhappest. Materjal, millest moodustuvad kromosoomid.

Orgaaniline ühend (glükoosamiin), mis koosneb desoksüriboosi või riboosiga kovalentselt seotud N-alusest (adenosiin, guanosiin, tümidiin, uridiin või tsüstidiin).

Eukarüootse kromatiini sfäärilised üksused, mis koosnevad põhipartiklist (histoonide oktameer) ja selle ümber keerdunud 146-st DNA nukleotiidipaarist.

Oktameerne histoonvalkude kogum, kus on kaks molekuli histoone H2a, H2b, H3 ja H4. Nukleosoomi diameeter on 11 nm. DNA on nukleosoomis negatiivselt superspiraliseerunud ja keritud… Read More »nukleosoomi südamik (ingl. Nucleosome core)

Modifitseeritud histoonidega nukleosoomi nihkumine DNA suhtes. Vt. histoonide remodelleerimine e. ümberkujundamine.

DNA- ja RNA-molekuli alaüksus, mis koosneb fosfaatgrupist, suhkrust ja lämmastikku sisaldavast orgaanilisest alusest.

Suhteliselt suurte DNA-kahjustuste (nt. tümiini dimeerid) kõrvaldamine. Kahjustatud piirkond lõigatakse DNA-st välja ning tühik sünteesitakse täis DNA polümeraasiga, kasutades komplementaarset DNA-ahelat matriitsina.

Vt. nukleotiidi ekstsisioonreparatsioon.

Geeni mutantne vorm, mis ei tooda geeni produkti või moodustuv produkt on totaalselt mittefunktsionaalne.

Muidu diploidne rakk või organism, millel puuduvad ühe kromosoomipaari mõlemad kromosoomid (kromosoomivalem 2n – 2).

Mutatsioon, mis kaotab geeni avaldumise. Vt. amorfne alleel.

Ilma X-kromosoomita munarakk.

X-kromosoomi geenid, mis mõjutavad oma valkudega X : A suhte loendajat.

Erinevates kudedes leiduvad spetsiifilised immuunsüsteemi rakud, mille pinnal on membraaniseoselised IgE-molekulid. Antigeenide seondumine nuumrakkude pinnal olevate retseptoritega vallandab histamiini jt. amiinide sekreteerimise, mis põhjustab allergilisi… Read More »nuumrakud (ingl. Mast cells; Mastocytes; Labrocytes)

DNA-sünteesil DNA-viivisahelal sünteesitud fragment (prokarüootidel 1000–2000 ja eukarüootidel 100–200 bp), mis koosneb lühikesest RNA praimerist ja järgnevast DNA-polünukleotiidist.

Vt. geograafiline isolatsioon.

Kindlate omadustega organismid või populatsioonid, mis on adapteerunud mingi loodusliku asukohaga (ökonišiga).

Igasugune elusorganismi patogeenne muutus, mis on tekkinud vastuseks keskkonna tsütotoksilistele oksüdantidele ja vabadele radikaalidele.

Konserveerunud nukleotiidijärjestus eukarüootsetes promootorites, mis osaleb transkriptsiooni initsiatsioonil.

Vt. opiinid.

Rakk või organism, mille kõigi rakkude tuumas on 8 haploidset genoomi või kromosoomikomplekti (kromosoomiarv 8n).

Populatsiooni isendite vaheline võitlus ellujäämise ja järglaste andmise nimel.

Tavaliselt 5–60 nukleotiidist koosnev sünteetiline üheahelaline DNA või RNA, mida kasutatakse näiteks sondina nukleiinhapete hübriidimisel (in situ hübridatsioon).

Metoodika, kus asendatakse kindel geenijärjestus teise eelnevalt kindlaksmääratud järjestusega.

Lühikesed peptiidid. Näiteks määravad 7–9 aminohappest koosnevad peptiidid grampositiivsetel bakteritel kvoorumitundlikkust.

Vt. AIDS.

Kaua aega eksisteerinud ekslik hüpotees isendi eluajal omandatud muutuste pärandumisest.

Geen, mis soodustab ja kontrollib rakkude jagunemist, aga võib põhjustada loomarakkude kasvu täieliku peatamise või ka vohamise (kasvajaliste rakkude kasvu e. transformatsiooni) koekultuuris ja kasvajate… Read More »onkogeen (ingl. Oncogene)

Vt. kartsinogenees.

Onkogeeni poolt määratav valk.

Oogoonist (2n) meioosi käigus küpse munaraku (n) moodustumine.

Emasloomade sugurakkude eellasrakud (2n) enne meioosi toimumist.

Genoomitasandilised genoomi valkude ja metabolismi, struktuuri ja funktsiooni uurimisele pühendunud distsipliinid.

Vt. tsirkadiaanrütm.

Tsüanobakterite bioloogilise kella toimimise mudel, mis põhineb keskkonnainformatsiooni (valgus ja temperatuur) signaali ülekandel sellelt histidiinikinaasilt väljundahela sensorile. Vt. tsüanobakterite adaptiivne sensor.

Rakk, mis läbib kaks meiootilist jagunemist (oogenees), moodustab munaraku. Primaarne ootsüüt on rakk pärast meioosi esimest jagunemist ja sekundaarne ootsüüt kas meioosi II jagunemise mingis… Read More »ootsüüt (ingl. Oocyte)

Operoni osa, mis kontrollib ühe või mitme struktuurgeeni avaldumist, olles seondumissaidiks ühele või mitmele regulaatorvalgule.

Mutatsioonid, mis põhjustavad operoni või geeni konstitutiivset ekspressiooni. Mutatsioon toimib vaid cis-asendis, sest siin pole tegemist difuusse valguga, vaid orienteeritud DNA-järjestustega.

Tegevus või protseduur, millega määratletakse või piiritletakse millegi toimumist.

Grupp geene, mis moodustavad ühtse regulatoorse või kontrollüksuse. Üksus koosneb operaatorist, promootorist ja struktuurgeenidest. Omased prokarüootidele.

Negatiivne regulatsioonimehhanism rühma struktuurgeenide kotranskriptsiooni koordineeritud regulatsiooniks. Mehhanismis osaleb regulaatorgeeni poolt kodeeritud repressor, mis kontrollib rühma struktuurgeenide transkriptsiooni selliselt, et seondudes operaatori piirkonnaga blokeerib ta… Read More »operoni mudel (ingl. Operon model)

Agrobacterium tumefaciens’e Ti-plasmiidiga nakatatud taimed hakkavad tootma arginiini derivaate opiine. Sõltuvalt bakteritüvest sünteesitakse kas nopaliini või oktapiini, mille bakteriaalsest katabolismist vabanenud energiat kasutavad bakterid energiaallikana.

Graafiku vertikaalne e. y-telg. Vt. abstsiss e. x-telg.

Rakus kindla funktsiooniga spetsialiseerunud struktuurid. Näiteks ripsloomade ripsmed, raku tuum, raku mitokondrid jt.

Patsienti koos vektoriga viidud geeni konstrukt, kui patsiendi kromosoomides see geen puudub või on defektne.

Patsiendilt rakkude eraldamine, nende koekultuuris kasvatamine, nendesse funktsionaalse geeni sisseviimine ning geneetiliselt muudetud rakkude tagasiviimine samasse organismi.

Vt. replikatsiooni alguspunkt.

Erinevatel liikidel esinevad homoloogsed geenid. Vt. homoloogsed geenid.

DNA-partiklite taime- või loomarakku viimine suruõhuga või kasutades kõrgpingevoolu. Vt. geenipüss.

Osaline diploid sisaldab F´-plasmiidi koosseisus ühte geenivarianti plasmiidist, teist kromosoomist.

Emashormoon, innatekitaja steroidhormoon. Selle hormooni toimel areneb naiselik kehaehitus ja käitumine. Reguleerib menstruatsioonitsüklit, tsüklilisi muutusi organismis, raseduse ajal rindade ja emaka arengut, muutusi hormonaalsüsteemis, mõjutab… Read More »östrogeen (ingl. Estrogen)

Uuritakse tunnuste ja fenotüübi tekke geneetilisi põhjuseid.

IS-elemendi insertsioonil märklaud-DNA-s tekkivad 2–13-nukleotiidiliste järjestuste samasuunalised kordusjärjestused.

Algsest geeni metsiktüüpi alleelist mutantse alleeli teke.