Geneetika sõnastik

Makromolekulide (DNA ja valgud) eraldamine elektrivälja toimel polüakrüülamiidgeelis sõltuvalt molekuli laengust.

Suurem arv sõrmi või varbaid, kui liigile on normaalselt iseloomulik.

Üks paljudest geenidest, mis osaleb kvantitatiivse tunnuse määramisel (avaldumisel).

Vt. polülinker.

DNA-segment, mis sisaldab rea unikaalseid restriktaaside lõikesaite.

Reast alaüksustest polümerisatsiooniprotsessis tekkinud ühend.

Ensüüm, mis katalüüsib DNA- ja RNA-sünteesi.

Kindla DNA-järjestuse amplifikatsioon in vitro tingimustes, mis toimub paljukordse denaturatsiooni, oligonukleotiidsete praimerite hübridatsiooni ja polünukleotiidi sünteesi tsüklite tulemusel.

Kahe või rohkema samatüübilise keemilise produkti (monomeeri) ühinemine ning uue ühendi moodustumine, milles on samad elemendid samades proportsioonides, kuid mille molekulmass on suurem ning füüsikalised… Read More »polümerisatsioon (ingl. Polymerization)

Kahe või enama geneetilise variandi olemasolu populatsiooni isendite hulgas, kusjuures vähemalt kahe variandi sagedus on suurem kui 1%.

Erinevates alleelsetes vormides esinev geen. Vt. polümorfism.

Valgud, millel on populatsioonis teisendvormid.

Paljuniidilised kromosoomid. Vt. polüteenkromosoomid.

Ühinenud nukleotiidide lineaarne järjestus DNA-s ja RNA-s.

Erinevalt eukarüootidest on bakteritel vaid 3´→5´ suunas mRNA-d lagundavaid eksonukleaase. Neist põhilised on polünukleotiidfosforülaas (PNPaas) ja RNaas II.

Paljudest aminohappejääkidest koosnev lineaarne makromolekul. Lühikesi polüpeptiide nimetatakse oligopeptiidideks, vastavalt ühinenud aminohapete arvule dipeptiidiks, tripeptiidiks jne. Vt. oligopeptiidid.

Üle kahe kromosoomikomplekti organismi rakkudes (diploidne kromosoomistik e. 2n, üks komplekt homoloogsetest kromosoomidest pärineb emalt, teine isalt): triploid (3n), tetraploid (4n), pentaploid (5n), heksaploid (6n),… Read More »polüploidsus (ingl. Polyploidy)

Antigeense spetsiifilisusega karbohüdraatne kapsel, mis ümbritseb kapsliga baktereid.

Tsütoplasmas moodustuvad ühe mRNA-molekuliga seotud ribosoomide kogumikud, kus iga ribosoom sünteesib sama valku.

Hiidkromosoomid, mis koosnevad paljukordselt replitseerunud identsetest kromatiinniitidest. Pärast DNA jagunemist ei lahkne aga kromosoomid eri rakkude vahel ning kromatiinniidid jäävad kaablikujuliselt – külg külje kõrvale… Read More »polüteenkromosoomid (ingl. Polytene chromosomes)

Operonilt sünteesitud RNA-molekul.

Haigusjuht, mille puhul neerudes areneb tsüstjas struktuur.

Koe ebanormaalsel kasvul tekkinud healoomulised kasvajad – näsad.

Haploidsete ja diploidsete või suguliselt ja sugutult sigivate organismide vaheldumine taimede ja osa loomade elutsüklis.

Äädikakärbse kehaosade arengut määravate Polycomb-gruppi kuuluvate geenide valgud reguleerivad geenide transkriptsioonifaktorite avaldumist. Sellega määratakse omakorda äädikakärbse arengu muster.

Vt. intermediaarsus.

Rakujagunemise viis prokarüootidel, kus emaraku geneetiline materjal esmalt duplitseerub ning jaotub järgnevalt kahe tütarraku vahel.

DNA replikatsiooni mehhanism, kus vanem-DNA-ahelad jäävad intaktseks ning neid kasutatakse matriitsidena uute komplementaarsete ahelate sünteesil ja nad lähevad tütarmolekulide koostisse.

Grupp Drosophila embrüo tagaosa rakke, mis on täiskasvanud äädikakärbsel sugurakkude eellasrakkudeks.

Geneetilise uurimise viis, mispuhul kasutatakse geeni nukleotiidseid järjestusi selleks, et saada selles geenis kindlaid mutatsioone või kõrvaldada geeni ekspressiooni; geeni produkti ja selle fenotüübilise efekti… Read More »pöördgeneeetika (ingl. Reverse genetics)

Bakterite geenidevahelistel aladel tugevalt konserveerunud järjestused: E. coli genoomis on neid 25%-l mRNA-dest, kokku 500–1000 koopiat (1% genoomist). Nad moodustavad juuksenõelastruktuure.

Geeni samas mutantses punktis (saidis) toimuv teine mutatsioon, millega taastatakse algne metsiktüüpi geeni nukleotiidne järjestus.

Ensüüm, mis katalüüsib DNA-sünteesi RNA-matriitsilt.

Geneetilise informatsiooni ülekanne RNA-lt DNA-le – DNA-süntees RNA järgi; tekib cDNA.

Üksteisega ristuvate organismide kogum, kes kuuluvad ühte taimede või loomade gruppi ning kes elavad ühes geograafilises elupaigas.

Populatsiooni geneetiline erisus. Vastand populatsiooni homosügootsusele. Vt. heterosügootsus.

Vastand populatsiooni heterosügootsusele. Populatsiooni geneetiline ühtlikkus.

Geneetika haru, mis uurib ristuvas populatsioonis alleelide ja genotüüpide sagedusi ja nende muutumise tegureid ning mehhanisme.

Mehhanism transkriptsiooni kontrollis, kus vajatakse regulatiivseid valke, et geen sisse lülitada.

Selektsioon, mis viib uue tunnuse tekkeni; uue mutatsiooni kinnistumisele populatsioonis.

Kaksikheeliksi paremasuunalisel keerdumisel tekib struktuur, kus DNA-ahelad on üksteise suhtes ülekeerdunud.

Asendiinformatsiooniga molekulid. Vt. morfogeen.

Genoomis kindlas asendis (positsioonis) oleva geeni või muu DNA-järjestusega klooni isoleerimine (tavaliselt läbi kloonimise bakteris).

Tagumine osa e. piirkond.

Lühike reaktiivse 3´-OH-grupiga nukleotiidijärjestus, millelt initsieeritakse matriitsahela alusel DNA süntees.

Nukleotiidijärjestuse piirkond kopeeritavas ahelas, kuhu seondub RNA või DNA üksikahelaline praimer, kust alustatakse replikatsiooni.

Valguline replikatsioonikompleks, mis katalüüsib Okazaki fragmentide initsiatsiooni DNA viivisahela mittepideval (katkendlikul) sünteesil. Sisaldab DNA praimaasi ja DNA helikaasi.

DNA transkribeerimisel RNA-ks (pre-mRNA, pre-tRNA, pre-rRNA) saadav esmane produkt, millest järgnevalt moodustatakse protsessingu käigus vastav funktsionaalne RNA-molekul.

Muutus geenis või selle lähipiirkonnas, mis võib viia mutatsiooni tekkeni.

Embrüonaalses arengus eristuvad rakukihid. Kolm lootelehte (ekto-, endo- ja mesoderm) annavad alguse kõigile organismi arengus tekkivatele rakutüüpidele. Vt. ektoderm; endoderm; mesoderm.

Vt. polaarkehad.

Väike infektsioosne (haigusttekitav) ebanormaalselt muundunud valgumolekul.

Indiviid (indeksisik) perekonnas (suguvõsas), kellel selgitati esimesena päriliku tunnuse olemasolu.

Mõõduka faagi genoom, mis on integreerunud lüsogeense bakteri kromosoomi ning replitseerub sünkroonselt peremeeskromosoomiga.

Mitoosi- ja meioosifaas, mis on interfaasi ja metafaasi vahel. Tuumas toimub kahekromatiidsete kromosoomide kondensatsioon; meioosi puhul homoloogide konjugatsioon ja nendevaheline ristsiire.

Pärilikud haigused, millele on iseloomulikud enneaegne vananemine, vahel raugastumine teismeeas.

Steroidne naissuguhormoon. Toimib menstruatsioonitsüklis, raseduse ajal ja varases embrüogeneesis. Seda hormooni toodavad munasari (corpus luteum – kollaskeha), neerupealised ja raseduse/tiinuse ajal platsenta.

Suur grupp ainurakseid organisme (k.a. bakterid ja sinivetikad), kellel puudub tõeline rakutuum ning ei toimu mitoosi, vaid on raku lihtne jagunemine.

Peptiidhormoon, mis toimib imetajate piimanäärmetes.

Nukleotiidijärjestus, millega seonduvad transkriptsioonifaktorid ja RNA polümeraas, et initsieerida transkriptsiooni.

Pärast esimese sideme moodustamist peab RNA polümeraas puhastama promootori (sigmafaktori eemaldamine). Selles etapis on nii pro- kui ka eukarüootidel transkriptsiooni enneaegse lõpetamise tendents. Vt. abortiivne… Read More »promootorilt edasiliikumise takistamine (ingl. Promoter clearance)

Mutatsioonid, mis ei mõjuta geeni indutseeritavust, küll aga geeniekspressiooni taset, sest vastavad mutatsioonid muudavad RNA polümeraasi seondumise efektiivsust ja sellega ka geeni transkriptsiooni taset.

Taimede väikesed membraanümbrisega organellid, millest arenevad kõik teised eritüübilised plastiidid. Vt. kloroplast.

Lipiidid, mis moodustuvad rasvhapetest. Nad ei ole endokriinsed hormoonid, kuid neil on organismis tähtis füsioloogiline osa, näiteks silelihaste kokkutõmbel. Käituvad käskjalgmolekulidena, mõjutades teisi rakke kas… Read More »prostaglandiinid (ingl. Prostaglandins)

Väikesed arginiinirikkad tuuma aluselised valgud, mis asendavad spermatogeneesis histoone, stabiliseerivad DNA-d ja osalevad spermi pea kondenseerumisel.

Igasugune ensüüm, mis hüdrolüüsib valke.

Genoomi poolt kodeeritav täielik valkude kogum.

Teadus, mis fokuseerub elusorganismi poolt kodeeritavate kõikide valkude struktuuri ja funktsiooni uurimisele.

Normaalne geen genoomis, mis võib mutatsiooni tagajärjel muutuda onkogeeniks.

Taimerakk, seenerakk või bakter, millelt rakusein on osaliselt või täielikult kõrvaldatud, kasutades ensümaatilist töötlust.

Organism (nagu bakter), mis on võimeline kasvama minimaalsöötmel.

Viiruskromosoom, mis on integreerunud pro- või eukarüootse peremeesraku genoomi. Vt. profaag.

Geen, mis asub nii X- kui ka Y-kromosoomis.

Genoomi stabiilne, kuid inaktiivne osa, mis sarnaneb konkreetse aktiivse geeniga. Ilmselt on moodustunud aktiivsest geenist duplikatsiooni teel.

Geenitriivi erivorm, mille puhul populatsiooni arvukus on ajutiselt drastiliselt alanenud.

Polüteenkromosoomide eukromatiinsetes alades olevad aktiivsed geenid, mis on nähtavad heledate puhetunud aladena, sest need DNA piirkonnad on lahti spiraliseerunud ja transkriptsiooniliselt aktiivsed.

Tüvi (liin), mis saadakse paljude põlvkondade järel pärast süstemaatilist sisearetust. Näiteks taimede korduv iseviljastamine või loomadel esimese astme sugulaste vahelised ristamised.

Kuivõrd mutatsioonid on üldjuhul organismile kahjulikud, siis populatsioonist kõrvaldatakse enamik uudikmutatsioone. Seetõttu on vaadeldav mutatsioonisagedus populatsioonis eeldatavast märksa madalam.

Geelelektroforees, kus kasutatakse muutuva suunaga elektrivälja, mida rakendatakse impulssidena. Sel meetodil saab kromosoome eristada suuruse järgi.

Makromolekuli sünteesil lühiajaliselt sisseviidav märgistus (nt. radioaktiivne märgis).

Mittesugulise sigimise (paljunemise) viis pärmseenel.

Muutus, mis toimub geeni kindlas punktis (saidis). Üksik(ud) nukleotiidipaar(id) asendatakse, lisanduvad või langevad välja.

Tõenäosuste arvutamise meetod, kus ruudustiku ühele teljele asetatakse ühe vanema (sugupoole) gameetide või geno- või fenotüüpide sagedused ja teisele teljele teise vanema omad ning kus… Read More »Punnetti ruutmeetod (ingl. Punnett square method)

Heterotsüklilised aromaatsed nukleiinhappe kaheringilised lämmastikku sisaldavad alused. DNA-s ja RNA-s on puriinideks adeniin ja guaniin. Puriinidel on suur tähtsus ka mitmetes teistes biomolekulides (ATP, GTP,… Read More »puriin (ingl. Purine)

Nukleiinhappe üheringiline lämmastikku sisaldav alus. DNA-s on pürimidiinidest tavaliselt tsütosiin ja tümiin, RNA-s tsütosiin ja uratsiil.

DNA mass-sekveneerimise meetod, kus erinevalt Sangeri didesoksüribonukleotiididega DNA-ahela sünteesi terminatsioonist kasutatakse sünteesiga järjestamist, mispuhul detekteeritakse nukleotiidide lülitamisel toimuvat pürofosfaadi vabanemist.

Mittestandardne aminohape (Pyl, O), mida leidub metanogeensete arhebakterite mõnedes ensüümides. Koodoniks on standardkoodoni terminaatorkoodon UAG.

Pärmseente α-spetsiifiliste geenide transkriptsioon stimuleeritakse ülesvoolu paiknevate paardumistüübi regulatoorsete P- ja Q-järjestustega seonduva regulaatorvalguga.

Kromosoomide A:T-rikaste piirkondade kinakriiniga töötlemisel tekivad kromosoomidele UV-valguses helenduvad vöödid (triibud).

Ravimiresistentsust määravad geenid.

RNA-DNA-hübriidide üksikahelalised DNA piirkonnad, mis moodustuvad in vitro tingimustes, kuna RNA-DNA-dupleksid on palju stabiilsemad kui DNA-DNA-dupleksid.

Vt. ribosoomivalgud.

Kromosoomide teatud tüüpi värvimisel moodustuv muster, mille tumedad ja heledad vöödid on vastupidised G- ja Q-vöötidele. R-vöödistuse korral on tumedamalt värvunud alad G- ja C-rikkad… Read More »R-vööt (ingl. Reverse band, R band)

Mutatsioon, mis muudab mRNA lugemisraami nukleotiidide lisandumise või väljalangemise tõttu.

Meetod, millega saadakse näiteks inimese-hiire hübriidrakkude liin, mis sisaldab hiire kromosoomide kõrval inimese kromosoomide fragmente, mis on tekitatud inimese rakkude eelneva kiiritamisega. Meetod võimaldab määrata… Read More »radiatsioonihübriidide kaardistamine (ingl. Radiation hybrid mapping)

Keemilise elemendi ebastabiilne isotoop, mis emiteerib ioniseerivat kiirgust.

Emapopulatsioonist irdunud indiviidide grupp, kes paneb aluse uue populatsiooni tekkele. Geenitriivi erimehhanism.

Pärast viljastumist sügoodi asümmeetrilisel lõigustumisel moodustuvad rakud, mis annavad alguse mitmesugustele diferentseerimisradadele.

Geneetiliste meetodite ja tehnoloogiate kasutamine rakenduslikul eesmärgil. Kattub suuresti geenitehnoloogiaga.

Vt. adhesioon.