Geneetika sõnastik

Kromosoome, teatud valke (nt. transkriptsioonifaktorid) ja RNA-d sisaldav eukarüootse raku osa, mis on eraldatud tsütoplasmast kaksikmembraaniga.

Mitteredutseerunud või kahekordistunud kromosoomiarvuga tuum, mis tekib kromosoomide mittelahknemisest meioosis või mitoosis.

Transgeensete loomade saamise metoodika, mille käigus toimub rekombinantse DNA mikrosüstimine viljastatud munaraku tuuma (pronukleuse) naabrusesse.

RNA-rikas sfääriline piirkond metaboolselt aktiivsete rakkude tuumas. Assotsieerub tuumakese organisaatori piirkonnaga. Ribosoomide või ribosoomi eellaste moodustumiskoht.

Kromosoomi segment, mis sisaldab ribosoomi-RNA geene. Asub näiteks inimese 5 homoloogse kromosoomi (13., 14., 15., 21., 22.) sekundaarsooniste piirkonnas.

Vt. tsütoplasmaatiline pärilikkus.

Somaatiliste rakkude tuuma viimine tuumata munarakku (munaraku tuum on eelnevalt eemaldatud). Vt. kloonitud loom.

Vt. kasvajate supressorgeen.

Harknääre, kus arenevad välja (küpsevad) T-rakud.

Määrab valgu läbimise nii sise- kui ka välismembraanist. Soolekepikese rakus kasutatakse seda näiteks hemolüsiini väljastamiseks.

See süsteem võimaldab väljastada valke rakust vaid siis, kui valgud on periplasmas (tsütoplasmas), kusjuures aktiivne peab olema ka üldine sekretsioonisüsteem. Toimub näiteks pseudomonaadide eksotoksiinide puhul.