Liigiomaste kromosoomide ühekordne arv (x), milles on üks genoom. Loomadel on kromosoomide põhiarv üldiselt haploidse e. gameetse (n) arvuga (x=n). Polüploididel, peamiselt taimedel, võib haploidne… Read More »kromosoomide põhiarv (ingl. Chromosome basic number)
Kromosoomide tsütoloogiline värvimine. Mingit kindlat kromosoomi piirkonda uuritakse in situ hübriidimisel, kasutades erinevaid fluorokroomidega märgistatud sünteetilisi DNA-proove.
Kromosoomide värvimine viisil, kus tumedad ja heledad alad (vöödid) ilmnevad piki kromosoomi telge. Kromosoomide lateraalse mustri võrdlus aitab identifitseerida kromosoomipaarid ja neis esinevad kõrvalekalded. Inimese… Read More »kromosoomide vöödistik (ingl. Chromosome banding)
Geenide ja muude geneetiliste elementide lineaarne paigutus kromosoomis. Eristatakse geneetilist ja füüsilist kaarti.
Metoodika, mille puhul kasutatakse suuri DNA-fragmente katkendlikuks füüsiliseks kaardistamiseks piki kromosoomi ühest markerist (saidist) teise. Vt. positsiooniline kloonimine.
Metoodika, mille puhul kasutatakse kattuvaid DNA-kloone järkjärguliseks kaardistamiseks mööda kromosoomi ühest kromosoomi markerist (saidist) teise. Vt. positsiooniline kloonimine.
Mutatsioonid, mis põhjustavad kromosoomi mikroskoopiliselt nähtava struktuuri muutusi.
Metafaasi kromosoomide vaadeldavate tunnuste mitmekesisus populatsiooni normaalsete (tervete) indiviidide karüotüüpides.
See mõiste väljendab kromosoomide otsmisi (telomeeride), harvem sisemisi puudujääke. Vt. deletsioon.
Kõrgdiferentseeritud kudedes (nt. Diptera liikide süljenäärmed) polüteensete kromosoomide heterokromatiinsete piirkondade ühinemisel moodustuvad struktuurid.
Viiruste, harva ka bakterite põhjustatud püsiv ja pikaajaline infektsioon.
Põhja-Ameerika hirvedel ja põtradel esinev prioonhaigus, mis põhjustab muutusi ajus. CWD klassifitseeritakse kui ülekantav spongioformne entsefalopaatia (ingl. Transmissible spongiform encephalopathy) ning ta on lähedane lammaste… Read More »krooniline lahjumistõbi, CWD (ingl. Chronic wasting disease, CWD)
Inimese kromosoomaberratsioonist põhjustatud leukeemia vorm, mille kutsub esile retsiprookne translokatsioon inimese 9. ja 22. kromosoomi vahel – t(9;22)(q34;q11). Vt. Philadelphia kromosoom.
Protsess, mille käigus kromosoomid vahetavad geneetilist materjali DNA-molekulide katkemiste ja taasühinemiste kaudu meioosis. Vt. rekombinatsioon; ristsiire.
DNA kaksikahelaliste katkete tõttu on homoloogsed kromosoomid rekombinatsioonikohas teineteisega kahest kohast ühendatud tänu üksikahelalistele sildadele. Kaasneb DNA süntees de novo.
Geenide kauguste mõõtmise ühik geneetilisel kaardil meiootilise krossingoveri sündmuste toimumise keskmiste väärtuste alusel. Kaardiühiku pikkust, mis vastab üheprotsendilise sagedusega krossingoveri toimumisele, nimetatakse sentimorganiks (cM). Viimane… Read More »krossingoveri ühik (ingl. Crossover unit)
Holliday mudel, mis põhineb DNA-ahelate roteeerumisel, üksikahelaliste katkete tekkimisel, üksikahelate assimileerimisel ja tekkinud katkete taasühinemisel. Ristsiirdega ei kaasne DNA sünteesi de novo.
Modifitseeritud N-alus, mis moodustub guaniini desamiinimisel.
Inimese poolt keemiliselt loodud sünteetilised, mittelooduslikud ained, mida organismides normaalselt ei ole. Tavaliselt kahjustava toimega.
Evolutsioonipuu (põlvnemispuu) iga harunemispunkt näitab ühiseellase olemasolu, kellest on saanud alguse uus evolutsiooniharu.
Rakkude kompetentsuse teke DNA vastuvõtuks transformatsioonil, mis omandatakse in vitro tingimustes rakkude laboratoorse töötluse tulemusel.
Inimese poolt teostatav viljastamine, kus osa protseduure tehakse väljaspool organismi.
Praktika valida ristamiseks populatsioonist isendid, kellel on üks või mitu soovitud tunnust.
Suurte DNA-lõikude (200–2000 kb) kloonimiseks konstrueeritud kromosoomidena käituvad DNA-molekulid (loodud bakteriplasmiidi või pärmseene kromosoomi baasil).
Gameetide ja spooride moodustumine ning nende meiootiline jagunemine.
Inimesel kannibalismi kaudu edasikanduv prioonhaigus, on esinenud Paapua Uus-Guineas.
Fluorofoor, mis surub koostoimes (nt. hübriidunud proovis) maha reporterfluorofoori avaldumise.
Geenides esinevad punktid, kus mutatsioone tekib oluliselt sagedamini kui mujal.
Autosoomdominantsest mutatsioonist põhjustatud ebanormaalsete küünte ja põlveketrade areng inimesel (nimetatud sündroom on aheldunud AB0-veregruppe määrava geeniga 9. kromosoomis).
Viiruste ebaliigid. Rõhuv enamus RNA-viiruse genoome on mutantsed: viirus eksisteerib järjestuselt ja funktsioonidelt erinevate genoomide kogumina.
Ühe (mõne geeni) määratud diskreetsed alternatiivsed tunnused.
Mõõdetavate tunnuste (pikkus, kaal, värvusintensiivsus jms.) pärandumine, mis sõltuvad paljude geenide kumulatiivsest (summeeruvast) toimest ja keskkonnatingimuste mõjust.
qPCR (ka kineetiline PCR) viiakse läbi analoogselt tavalise PCR-ga, kuid sünteesitud DNA hulk kvantifitseeritakse geeni koopiaarvuna või normaliseerides geeni koopiaarvu raku unikaalse geeni koopiate suhtarvule,… Read More »kvantitatiivne PCR e. reaalaja PCR, qPCR (ingl. Quantitative real-time polymerase chain reaction, qPCR)
Kaks või rohkem geeni lookust, mis mõjutavad mingit kindlat kvantitatiivset tunnust.
Vt. kvantitatiivne pärilikkus.
Bakterite piisav arvukus, mis on vajalik teatud geenide ja geneetiliste protsesside aktiveerumiseks. Vt. kvoorumitundlikkus.
Signaaliülekande mehhanism, mis võimaldab bakteritel enda poolt sünteesitavate ja eritatavate keemiliste signaalidega eristada olukorda, kus nende piisav arvukus e. kvoorum on limiteerivaks tingimuseks teatud geenide… Read More »kvoorumitundlikkus (ingl. Quorum sensing)
Vt. autoinduktorid.
E. coli laktoosioperon sisaldab promootorit (P), operaatorit (O) ja kolme struktuurigeeni. Struktuurigeenid kodeerivad ensüümide ß-galaktosidaasi (lacZ), β-galaktosiidi permeaasi (lacY) ja ß-galaktosiidi transatsetülaasi (lacA) sünteesi.
Aktiivne lacI-repressor on tetrameerne valk (koosneb neljast identsest subühikust), millest üks dimeer seondub järjestusspetsiifiliselt lac-operoni põhioperaatori O1 järjestustega ja teine minoorse operaatori O2 või O3… Read More »lacI-repressor (ingl. lacI repressor)
Sarnaste keemiliste omadustega aminohapete koodonid on üksteisega sarnased, erinedes üksteisest vaid üksiknukleotiidi poolest.
Keemiliste ühendite mõjul toimuv valgukonformatsiooni lagunemine kuni primaarstruktuurini.
tRNA ajalooline nimetus.
Mikroobikultuuri kasvuplaadi hägusel kasvutsoonil (gasoonil) ilmnev läbipaistev laik, kus bakterid on viiruste poolt hävitatud.
Märgistatud DNA- või RNA-proovi hübriidimine membraanil spetsiifilise mustrina (laikudena), mis näitab ülekantud ja fikseeritud eri DNA-järjestuste olemasolu. Saadud multipleksmuster iseloomustab hübriidimise tulemusi.
Nimetus tuleneb Mary Lyoni nimest, kes kirjeldas esimesena, et emasimetajate rakkudes toimub ühe X-kromosoomi juhuslik inaktivatsioon.
Ensüüm, mis määrab mikroobide ampitsilliiniresistentsuse.
Võimetus lagundada laktoosi, mistõttu organismis on seedehäired rõõsa piima tarvitamisel.
Lamarcki evolutsiooniteooria, mis peab esmatähtsaks eluajal omandatud tunnuste pärandumist.
Üks kahest antikehade kergete ahelate klassist. Lambdaahelaid kodeerivad DNA-järjestused esinevad kahe erisuguse geenisegmendina. Neist esimene, LλVλ, kodeerib liiderpeptiidi ja varieeruvat piirkonda ning teine, JλCλ, liidusjärjestust… Read More »lambda-ahel (ingl. Lambda chain)
Suured kromosoomid ootsüütide meiootilise jagunemise I profaasi (diploteeni alafaasi) rakkudes, eelkõige amfiibidel. Nendel kromosoomidel on nähtavad väljaulatuvad petroolilambiklaasi puhastamiseks mõeldud lambiharjakujulised lingud, mis markeerivad DNA… Read More »lambiharikromosoomid (ingl. Lampbrush chromosomes)
Kaksikmembraanne struktuur, plaat või vesiikul, mis moodustub üksteisega paralleelselt asetsevatest membraanidest.
Tuuma sisemembraaniga seotud valgud, millega seostuvad ka interfaasi kromosoomid. Lamiinid on olulised tuumamembraani struktuuri hoidmisel ja pärast raku jagunemist tuumamebraani taasmoodustumisel.
Nukleiinhappes sisalduv lämmastikalus. Vt. adeniin; guaniin; tümiin; tsütosiin; uratsiil.
Ekstsisioonreparatsiooni tüüp, kus N-alus lõigatakse DNA-ahelast välja ja asendatakse lokaalsel DNA-sünteesil õigega.
Vt. lämmastikaluse ekstsisioonreparatsioon.
HNO2, nõrk hape, potentsiaalne keemiline mutageen.
Vt. epilepsia.
Tunnus, mis ilmneb mittepideva reana, kuid mille avaldumise aluseks on pidev geneetiline varieeruvus ja keskkonnamuutlikkus.
See retseptor vahendab LDL-valgu endotsütoosi rakku, vähendades veres kolesterooli hulka.
Silma ganglionirakkude degeneratsioonist põhjustatud nägemise kaotamine. Haigus on põhjustatud mitokondriaalse DNA mutatsioonist, pärandudes edasi mööda emaliini.
Valgu sekundaarstruktuuri tüüp, mis moodustub, kui helitseerumata polüpeptiid keerdub voltjalt tagasi (vahel korduvalt) ning kus paralleelsed polüpeptiidi piirkonnad hoitakse vesiniksidemete toimel koos kõrvutijäävate peptiidsidemete kaudu.
Meioosi I profaasi esimene alafaas vahetult enne kromosoomide sünapsit, kus kromosoomid on kondenseerunud ja üksikult nähtavad selgete niidikujuliste struktuuridena (ehkki tegelikkuses koosneb iga niit kahest… Read More »leptoteen e. leptoneem (ingl. Leptonema, leptotene)
Nimetatakse ka juveniilse podagra sündroomiks. Haigus on seotud puriinide ainevahetusahela geenidefektiga, mis viib vaimsele alaarengule ja endavigastamisele. Haigust põhjustab X-kromosoomi HPRT-geeni (hüpoksantiini-guaniini fosforibosüülitransferaas) mutatsioon. On… Read More »Leshi-Nyhani sündroom (ingl. Lesh-Nyhan syndrome)
Surma põhjustav kiirgusdoos. Teaduskatsetes kasutatakse kõrgete kiirgusdooside mõju uurimiseks 50%-list ellujäämistaset e. LD50.
Mutatsioonid, mis muudavad neid kandvad rakud või organismi elujõuetuks.
Valgelibled. Leukotsüüdid on suur grupp immuunsüsteemi rakke, kuhu kuuluvad granulotsüüdid e. polümorfonukleaarsed leukotsüüdid (neutrofiilid, basofiilid ja eosinofiillid) ning agranulotsüüdid e. mononukleaarsed leukotsüüdid (T- ja B-lümfotsüüdid,… Read More »leukotsüüdid (ingl. Leucocytes)
Korduskogumid 7-aminohappelistest lõikudest, kus leutsiin on igas 7. positsioonis ning mis seostuvad leutsiinide kohalt teise samasuguse polüpeptiidi samasuguse motiiviga. Moodustub tõmblukusarnane struktuur.
Vt. madalsageduslik transduktsiooni lüsaat.
Ensüüm, mis seob kaks DNA-fragmenti, katalüüsides keemilise sideme tekke.
Molekul, mis võib seonduda rakumembraanil või rakus oleva teise molekuliga.
Kahe või rohkema DNA-molekuli kovalentsete sidemetega ühendamine.
mRNA-molekuli segment 5´-terminusest kuni translatsiooni initsiatsioonikoodonini; osa valkude aminoterminaalse otsa aminohappejääkide järjestus.
Ensüüm, mis lõikab valgust välja liiderjärjestuse. Vt. signaalpeptidaas.
Vastsünteesitud polüpeptiidi algusosa, mis hiljem elimineeritakse.
Bioloogilise klassifikatsiooni ja taksonoomia ühik. Liigiks nimetatakse üksteisega edukalt ristuvate isendite looduslikku populatsiooni või populatsioonide süsteemi, mis on teistest liikidest eraldatud territoriaalselt, käitumislikult ning ristumisbarjääriga.
Inglise loodusteadlane, loodusliku valiku ja liigitekke ning bioloogilise evolutsiooniteooria rajaja. Raamatu esmatrükk ilmus 24. novembril 1859, eestikeelne esmatrükk 20. septembril 2012.
Ühetaoliste püsivate eritunnustega indiviidide grupp. Vt. puhasliin.
Antikehade geenifragmendid (V, D, J) flankeeruvad rekombinatsiooni signaaljärjestustega. Need järjestused tuntakse ära VDJ-rekombinaaside poolt.
Kromosoomipaari kahe kromosoomi ühinemisel moodustuv kromosoom. Näiteks ühend- e. kaksik-X-kromosoomid.
Ühendvalk moodustub, kui kokku on viidud kahte valku kodeerivad DNA-järjestused ning selliselt transkriptilt sünteesitakse produkt.
Endogeenne retroviirus – kanade põhiline viirushaiguse tekitaja, võib eksperimentaalselt nakatada ka teisi linde ja imetajaid.
Perekond pikki (keskmine pikkus 6500 bp) mõõdukalt korduvaid transposoonseid elemente eukarüootidel.
DNA-piirkond, mis ühendab üksteisega muid struktuurseid DNA-alasid. Histoon H1 seob tänu linkeralale üksteisega DNA nukleosoomsed struktuurid.
Lindude gripiviiruse poolt põhjustatav haigus. Alatüüp H5N1 on pandeemse levikuga ning ülikõrge letaalsusega.
Vees lahustumatu orgaaniline ühend. Liitlipiidid (rasvad, fosfolipiidid) koosnevad rasvhapete estritest glütserooliga. Lihtlipiidid on madalmolekulaarsed heterotsüklilised ühendid (steroidid, terpeenid).
Kunstlikud, lipiidse kaksikkihiga kaetud vesiikulid (põiekesed), mida kasutatakse ravimite, valkude või nukleiinhapete rakku viimiseks.
Lisaoperaatori piirkonnad operoni või üksikgeeni aktiivsuse kontrollil.
Lookustevahelise ahelduse statistiline tõenäosus, väljendatuna kümnendlogaritmiliselt. Kui see arv on suurem kui +3, siis on aheldus ülimalt tõepärane, kui aga väiksem kui +1, siis on… Read More »LOD-skoor (ingl. LOD-score)
Selektsioon, kus sõltuvalt tingimustest eelistatakse järglaste andmisel tunnuse varieerumisrea äärmuslike tunnustega isendeid.
Sügoodi varases arengus rakkude jagunemisel embrüo ruumala oluliselt ei muutu ja tekkinud tütarrakud (blastomeerid) on üksnes väiksemad.
Üks transpositsiooni mehhanismidest. Vt. lõika-ja-kleebi-transposoon.
Transposoonne element, mis eraldub genoomi kindlast kohast ja inserteerub genoomi teise kohta transposooni enda poolt kodeeritud ensüümi transposaasi vahendusel.
Kloonitud geeni (transgeen) kindlasse punkti (saiti) sisseviidav mutatsioon.
Poegivate loomade prenataalne arengujärk pärast embrüonaalset perioodi ja enne sündi. Inimesel on selleks perioodiks raseduse viimased 7 kuud enne sündi.
Indiviidide ebavõrdne ellujäämine ja järglaste andmine looduskeskkonnas, mis eelistab isendeid, kes on olemasolevate keskkonnatingimustega paremini kohastunud. Loodusliku valiku toimel elimineeritakse vähemkohased isendid.
Imetajate kaasasündinud immuunsüsteemi osa. Need rakud ei ründa otseselt patogeeni, nad hävitavad aga viirusinfitseeritud rakke ning kasvajarakke, sest muundunud rakud tuntakse ära NK-rakkude poolt just… Read More »looduslikud tapja-T-rakud (ingl. Natural killer T cells; NK cells)
Antikoodoni kolmanda N-aluse ebaspetsiifiline paardumine rohkem kui ühe mRNA koodoni N-alusega.
Kindel koht kromosoomis, kus asub geen (üks tema alleelidest).
Geenist ülesvoolu paiknevad alad, mis kontrollivad geeni või geeniklastri transkriptsiooni.