Geneetika sõnastik

Tähendab seda, et parim fülogeneetiline puu on see, mis sisaldab kõige vähem mutatsioonilisi sündmusi selgitamaks kõigi järjestuste teket ühiseellasest.

Eksperimentaalsete ja teoreetiliselt oodatavate tulemuste ühtivus.

Katseliselt saadud kahekordse krossingoveri (ristsiirde) sageduse suhe teoreetiliselt oodatavasse (kus eeldatakse, et kaks ristsiiret toimuvad teineteisest sõltumatult).

Vt. splaissing.

Bakteri nukleoidse DNA kondenseerunud olek. DNA eristub domeenideks, kus igaüks on sõltumatult negatiivselt superspiraliseerunud.

Spontaanselt toimuv polüpeptiidahela renaturatsioon, mis on määratud polüpeptiidahela aminohappejärjestusega (primaarstruktuuriga).

Sügiskrookuse e. sügislille (Colchicum autumnale) alkaloid. Pidurdab kääviniitide teket ja peatab mitoosi metafaasis.

Vastastikune seos, millega ühe molekuli alaüksuste lülitumine toimub samas järjekorras kui nende poolt määratavate alaüksuste lülitumine teise molekuli. Näiteks nukleotiidid geenis on kolineaarsed aminohapetega polüpeptiidis… Read More »kolineaarsus (ingl. Colinearity)

E. coli plasmiidide poolt määratud teiste bakterite vastane kaitseaine.

Vt. hepatiit C.

Kompaktne rakkude kogum, mis on moodustunud ühe eellasraku jagunemisel. Ka loomade koondumine mingile alale, näiteks lindude pesitsuskolooniad.

Petri tassilt tehakse tempelkülv nitrotselluloos- või nailonfiltrile. Filtril mikroobid lüüsitakse, DNA denatureeritakse, üksikahelaline DNA seotakse filtriga ning hübriiditakse radioaktiivse geeniprooviga.

Eukarüootses rakus on iseseisvad organellid membraanidega ümbritsetud ja tsütoplasmas eraldatud (tuum, kloroplastid, mitokondrid, vakuoolid, transportvesiikulid jt.).

Bakteriraku võime võtta endasse võõr-DNA-d; sellega toimub bakteriraku geneetiline transformatsioon.

Bakterite füsioloogiline olek, mil nad on vastuvõtlikud võõr-DNA suhtes.

Transformatsioonikompetentsed bakterirakud moodustavad rakupinnale valgulised kompetentsusfaktorid, mis seovad rakuvälist DNA-d.

Autoinduktor (B. subtilis), 9–10 aminohappest koosnev oligopeptiid, mis stimuleerib bakterite signaalülekannet. Vt. kvoorumitundlikkus.

Kui kaks IS-elementi inserteeruvad teineteise lähedale, siis muutub nendevaheline DNA-lõik mobiilseks, sest moodustub transposoon.

Looma immuunsüsteemis toimiv valgurühm, mis abistab organismil vabaneda ekstratsellulaarsest patogeenist koostöös antikehade ja fagotsüütidega.

Valgud, mis antikeha-antigeen-kompleksidega integreerudes aitavad neid proteolüütiliselt degradeerida. Vt. MHC-geenid, klass III.

RNA matriitsilt in vitro sünteesitud DNA-molekul. Vt. cDNA.

Täiendavus. 1. DNA kaksikheeliksi kahe ahela vastastikune täiendavus, mis põhineb kindlate lämmastikaluste paardumisel tänu moodustuvatele vesiniksidemetele: DNA-molekulis paardub ühe ahela tümiin (T) teise ahela adeniiniga… Read More »komplementaarsus (ingl. Complementarity)

E. coli tüvede kloonimissüsteem, kus bakteri kromosoomis või F-plasmiidis on defektne, kuid C-terminaalset ω-segmenti sisaldav β-galaktosidaasi geen, mis kodeerib β-galaktosidaasi mittefunktsionaalset valku, kus N-terminaalsest otsast… Read More »komplementatsioon -α (ingl. α-Complementation)

Mutatsioonide vastastikune täiendavus, kui nad asuvad eri geenides.

Kaks retsessiivset mutatsiooni annavad samas rakus metsiktüüpi fenotüübi, kui nad asuvad erinevates geenides (on mittealleelsed), ja mutantse fenotüübi, kui nad asuvad samas geenis (on alleelsed).

XX-emasorganismid on heterosügootides retsessiivse mitteavalduva X-liitelise geeni kandjad. Vastav tunnus avaldub sageli poegades, kelle ainus X-kromosoom pärineb emalt.

Spetsiaalsel struktuuril, koniidikandjal e. konidofooril (lihtne või harunenud spetsialiseerunud hüüf e. seeneniit, ingl. conidophore), tekkiv aseksuaalse (mittesugulise) paljunemise eos (spoor), mis on iseseisva liikumisvõimeta seenerakk.

Konjugatsioonil moodustunud rekombinant.

Sugurakkude (gameetide) või üherakuliste organismide ühinemine viljastumisel. E. coli´l toimub geneetilise materjali suunatud ülekanne doonorrakust (isasrakk) retsipienti (emasrakk). Ka homoloogsete kromosoomide paardumine meioosis.

Bakterirakul kantakse DNA doonorrakust retsipientrakku läbi spetsiifilise rakkudevahelise konjugatsioonikanali.

Kui rakud on konjugatsioonil koos, siis moodustub nende vahele sillakujuline struktuur.

Pikk DNA-molekul, mis sisaldab palju DNA-fragmentide korduskoopiaid. Vt. veereva ratta replikatsioon.

Kaksikute paar, kellel mõlemal on sama tunnus.

Ühe liigi isendite fenotüübiliste tunnuspaaride võrdlus, kus määratakse sagedus, millega ühe isendi mingi kindel tunnus on ka teisel isendil.

Identsetel ja mitteidentsetel kaksikupaaridel kokkulangevate tunnuste ilmnemise sagedus. Vt. korrelatsioonikoefitsient.

E. coli T-faagid on üksteisega välimuselt sarnased, nende virioonid meenutavad röntgen- ja elektronmikroskoobi ülesvõttel konnakullest või ka spermi.

Nukleotiidijärjestus, mis esineb enamikul geneetilistel signaalidel või enamikus elementides ning mis täidab kindlat funktsiooni.

Samasse immunoglobuliinide (Ig) klassi kuuluvate antikehade kergete ja raskete ahelate C-terminaalsed otsad on konstantsed, s.t. et nende vastavad aminohappejärjestused on identsed.

Ensüüm, mida rakk või organism sünteesib pidevalt, sõltumatult kasvutingimustest. Vt. indutseeritav ensüüm.

Organismi kõikides rakkudes pidevalt avalduv geen.

Vt. konstitutiivne geen.

Eukarüootide mittekodeerivat kõrgkordus-DNA-järjestusi sisaldav, transkriptsiooniliselt inaktiivne tugevalt kokkupakitud kromosoomipiirkond. Vastavad regioonid on sama organismi kõikides rakkudes samad, enim telomeeride ja tsentromeeride piirkondades. Seda ala ei… Read More »konstitutiivne heterokromatiin (ingl. Constitutive heterochromatin)

Mutatsioon, mis põhjustab geeni avaldumise ka signaali puudumisel. Geeni avaldumine ei allu regulatoorsele kontrollmehhanismile.

DNA kattuvad alad (segmendid) või kogum kattuvaid kloone, mille põhjal saab moodustada DNA pidevjärjestuse või konkreetse kromosoomipiirkonna füüsilise kaardi.

DNA konsensuspiirkond või geeniga külgnevate fragmentide e. kontiigide füüsiline kaart.

Maisi transponeeruv element (Ac või Ds), mis mõjutab kõrvaloleva geeni avaldumist.

Kolm kõrvutiasetsevat nukleotiidi mRNA-molekulis määravad kindla aminohappe lülitumise polüpeptiidahelasse või polüpeptiidahela sünteesi lõpetamise (stoppkoodon).

Eri koodonite kasutussageduse erinevus süstemaatiliselt erinevatel organismidel.

Prokarüooti siirdatud eukarüootse DNA koodonikasutuse muutmine (asendamine sünonüümsetega) prokarüootide koodonikasutuse sarnaseks.

Aktivaatorid (transkriptsioonifaktorid) sisaldavad nii DNA-ga kui ka valkudega seostuvaid domeene. Ühe valgu seostumine promootorialale võib soodustada teiste transkriptsiooni aktivatsioonil osalevate valkude seostumist.

Plasmiidse DNA- (ka vektorite) molekuli koopiate arv.

Operoni struktuurgeenide koordineeritud regulatsioon molekulidega, mis interakteeruvad operaatorijärjestustega.

1. Amniootidel (roomajad, linnud ja imetajad) moodustab koorion koos amnioniga kaitsvad lootekestad ümber lootevedelikus areneva embrüo ja hiljem loote. Imetajatel moodustab koorion koos amnioniga kahekihilise… Read More »koorion (ingl. Chorion)

Protseduur loote koorionirakkude võtmiseks platsenta piirkonnast meditsiinilisel eesmärgil (inimesel 9.–12. arengunädal), et testida geneetiliselt loote rakke.

Segu, mis koosneb mitmest monomeerist. Näiteks orgaaniliste aluste uratsiili ja tsütosiini polümeer (polü-UC) tekib monomeeride kombineerumisel.

Maismaa ja magevee üherakuline kahe viburiga rohevetikas, geneetikute meelisobjekt, samuti hea mudelorganism raku- ja molekulaarbioloogias.

DNA-järjestused, mis esinevad genoomis paljude koopiatena, vahel üle miljoni korra (satelliit-DNA, minisatelliidid, mikrosatelliidid, SINE- ja LINE-elemendid jt.).

Efektormolekul, mis moodustab kompleksi repressoriga ning lülitab geeni või geenikompleksi avaldumise (ekspressiooni) välja.

Genoomipiirkond, mis on evolutsioonis vähe muutunud ning mis sisaldab organismi eluks hädavajalikke geene.

Väga suure nukleotiidijärjestuste korduste arvuga DNA (nt. satelliit-DNA, tandeemne DNA), mis moodustab 10–15% imetajate DNA-st.

Faagi lüsaat, kus pool partiklitest on defektsed ja kannavad transdutseeritavat geeni. Vt. transduktsioon.

Geneetilisel koodil on kahte tüüpi korrapära: 1) mitmesed koodonid, mis määravad üht ja sama aminohapet (tavaliselt erinevused vaid koodoni kolmandas positsioonis), ja 2) sarnaste keemiliste… Read More »korrapära (geneetilisel koodil) (ingl. Order in the genetic code)

5´-3´-suunaliselt DNA-ahelasse lülitunud vale (mittepaarduva) nukleotiidi äratundmine ja kõrvaldamine (vea parandamine).

Muutuvate väärtuste statistiline sidestatus.

Eri omaduste mõõtmistulemuste seeriate vastastikune seotus, mida hinnatakse korrelatsioonikoefitsiendiga.

Primaarse ootsüüdi küpsemisel viljastumisvõimeliseks haploidseks munarakuks tekib munarakus rakumembraani alla kortikaalgraanulite kiht. Viljastumine põhjustab munarakus Ca2+-ioonide hulga suurenemise, mis viib kortikaalgraanulite eksotsütoosini. Graanulitest vabanenud ensüümid… Read More »kortikaalgraanulid (ingl. Cortical granules)

Radikaal. Aminohappe N- ja C-terminaalsete otste vahele jääv keemiline rühm, mille varieeruvus annab valkudele ulatusliku struktuurse ja funktsionaalse mitmekesisuse.

Translokatsiooniliste kromosoomide lahknemine, kus moodustuvad vaid aneuploidsed gameedid.

Kloonimisvektorid, mis on faag λ kromosoomi ja plasmiidi hübriidid: kosmiid sisaldab faagi cos-saiti ja plasmiidi replikatsiooni alguspunkti.

Geenide koostransduktsioon.

Geenide koosülekanne transformatsioonil.

Geenide üheaegne transkriptsioon.

Vt. askospoor.

Antibiootikum, mis toimib DNA güraasi β-alaüksusesse.

Keemiline side, kus elektronipaar on jagatud võrdselt kahe kõrvutiasetseva aatomi vahel.

Eukarüootide translatsiooni initsiatsioonikompleks skaneerib mRNA 5´-otsast konsensusjärjestust esimese AUG-koodoni leidmiseks, millelt algab translatsioon.

Lammaste prioonhaigus, skreipi.

Loomisteooria pooldajad, kes lähtuvad evolutsiooni selgitamisel dogmast, et midagi pole tekkinud juhuslikult, vaid et kõige loojaks on Jumal.

Statistiline läviväärtus määrab, kas püstitatud hüpotees on tõene või mitte. Kui katses saadakse kõrgem statistiline väärtus kui kriitiline läviväärtus, siis ei ole püstitatud hüpotees tõepärane.… Read More »kriitiline väärtus (ingl. Critical value)

Mitokondrite sisemembraani sopistused (harjad).

Mitoosis ja meioosis kromosoomide DNA replikatsiooni tagajärjel moodustunud kaks geneetiliselt identset tütarkromatiidi.

Imetajate tütarkromatiidide e. õdekromatiidide lahknemine mitoosis ja meioosi II anafaasis.

Eukarüootse organismi kromosoomide DNA ja valkude kompleks, mis värvub kromosoomide diferentsiaalvärvimisel eri moodi sõltuvalt kromosoomide kokkupakituse astmest ja DNA-järjestusstruktuurist.

Nukleosoomse struktuuri muutused rakutsükli interfaasis, mis on vajalikud, et toimuks geeni(de) transkriptsioon.

Eukarüootne RNA polümeraas II on võimeline valgulise FACT-kompleksi esinemisel mööduma nukleosoomidest. FACT-kompleks kõrvaldab nukleosoomist H2A/H2B dimeerid (nukleosoomid jäävad heksameerseteks). Pärast polümeraas II möödumist kompleksist restaureeritakse… Read More »kromatiini transkriptsiooni soodustav kompleks, FACT (ingl. Faciliates chromatin transcription)

DNA ja temaga seotud valkude (eriti histoonide) kompleksi struktuuri muutmine, mis saavutatakse tavaliselt histoonide keemilise modifikatsiooniga transkriptsiooni ettevalmistavas faasis.

Eukarüootses kromosoomis DNA-st ja DNA-ga assotsieerunud valkudest koosnev struktuur, mis on assambleerunud 30-nm diameetriga ahelateks.

Tsütoplasmaatilise valgu koosseisus olev valgust adsorbeeriv molekul. Vt. fütokroom.

Meetod molekulide segust sarnaste keemiliste ja füüsikaliste omadustega ühendite eraldamiseks ja identifitseerimiseks.

Kromosoomides olevad kromomeerid on heterokromatiinsed paksendid, mis on jälgitavad mitoosi ja meioosi profaasi kromosoomidel kui kromatiidi tihedamini kokkupakitud DNA-alad. Sarnased struktuurid (bändid) on ka mõnede… Read More »kromomeerid (ingl. Chromomeres)

Kromatiidniidi (30 nm) kokkuvoltimisel (kokkupakkimisel) tekkiv kõrgemat järku struktuur, mille läbimõõt on 100–130 nm.

Fotosünteesivate taimede tsütoplasmas olevad pigmente (karotenoidid, ksantofüll jt.) sisaldavad plastiidid.

Kromosoomide ebanormaalne struktuur või nende arvu muutus rakus. Näiteks kromosoomsed puudujäägid (deletsioonid), duplikatsioonid, inversioonid, translokatsioonid, aneuploidsus, polüploidsus jt.

Vt. kromosoomaberratsioon.

Tsentromeerist kummalgi pool asuv kromosoomiosa (p-õlg ja q-õlg).

Kondenseerunud kromosoomi keskne valguline põhistruktuur, mis koosneb mittehistoonsetest kromosoomivalkudest ja mille ümber asetseb 30-nm kromosoominiit.

Eukarüootsetes rakkudes mitoosi või meioosi ajal nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed). Kromosoomide arv rakkudes on liigispetsiifiline. Igas kromosoomis paiknevad geenid lineaarses järjestuses. Ka… Read More »kromosoomid (ingl. Chromosomes)

Kromosoomide kokkupakituse tase.

Meioosi I anafaasis iga homoloogipaar alati ei lahkne. Ka õdekromosoomide mõnikord esinev lahknematus mitoosis.

Meioosi I anafaasis toimuv homoloogsete kromosoomide lahknemine. Ka õdekromatiidide lahknemine meioosi II anafaasis ja mitoosi anafaasis.