Loomade oogeneesis (meioosis) moodustuvad väikesed rakud, millest ei arene munarakku (neid nimetatakse heitrakud, polotsüüdid, reduktsioonkehad). Esimene polaarkeha (polaarkeha I) moodustub meioosi I jagunemisel ega pruugi… Read More »polaarkehad e. polaarkehakesed (ingl. Polar bodies)
Mutatsioon, mis mõjutab selliste geenide funktsioneerimist, mis paiknevad samas transkribeeritavas üksuses, kuid temast edasi (allavoolu).
Esmavastus infektsioonile (või kiiritusele). Avaldub punetuse, temperatuuri tõusu, paistetuse ja valulisusega. Põletikuga kaasneb verevarustuse intensiivistumine ja fagotsütoos ning keemiliste kaitseühendite süntees.
Koodoni CAG korduste arvu suurenemine. Valgusünteesil kodeeritakse CAG-fragmendid polüglutamiiniks (polü-Q). Sellest tuleb vastavate haiguste nimetus.
Ensüüm, mis lisab polü(A)-saba eukarüootse geeni transkripti (RNA) 3´-otsa.
20–200 nukleotiidi pikkune polüadenosiini lõik, mis on posttranskriptsiooniliselt lisatud enamiku eukarüootsete mRNA-de 3´-otsa.
Polü(A)-saba lisamine eukarüootse geeni transkriptidele (mRNA-le).
Makromolekulide (DNA ja valgud) eraldamine elektrivälja toimel polüakrüülamiidgeelis sõltuvalt molekuli laengust.
Suurem arv sõrmi või varbaid, kui liigile on normaalselt iseloomulik.
Üks paljudest geenidest, mis osaleb kvantitatiivse tunnuse määramisel (avaldumisel).
Vt. polülinker.
DNA-segment, mis sisaldab rea unikaalseid restriktaaside lõikesaite.
Reast alaüksustest polümerisatsiooniprotsessis tekkinud ühend.
Ensüüm, mis katalüüsib DNA- ja RNA-sünteesi.
Kindla DNA-järjestuse amplifikatsioon in vitro tingimustes, mis toimub paljukordse denaturatsiooni, oligonukleotiidsete praimerite hübridatsiooni ja polünukleotiidi sünteesi tsüklite tulemusel.
Kahe või rohkema samatüübilise keemilise produkti (monomeeri) ühinemine ning uue ühendi moodustumine, milles on samad elemendid samades proportsioonides, kuid mille molekulmass on suurem ning füüsikalised… Read More »polümerisatsioon (ingl. Polymerization)
Kahe või enama geneetilise variandi olemasolu populatsiooni isendite hulgas, kusjuures vähemalt kahe variandi sagedus on suurem kui 1%.
Erinevates alleelsetes vormides esinev geen. Vt. polümorfism.
Valgud, millel on populatsioonis teisendvormid.
Paljuniidilised kromosoomid. Vt. polüteenkromosoomid.
Ühinenud nukleotiidide lineaarne järjestus DNA-s ja RNA-s.
Erinevalt eukarüootidest on bakteritel vaid 3´→5´ suunas mRNA-d lagundavaid eksonukleaase. Neist põhilised on polünukleotiidfosforülaas (PNPaas) ja RNaas II.
Paljudest aminohappejääkidest koosnev lineaarne makromolekul. Lühikesi polüpeptiide nimetatakse oligopeptiidideks, vastavalt ühinenud aminohapete arvule dipeptiidiks, tripeptiidiks jne. Vt. oligopeptiidid.
Üle kahe kromosoomikomplekti organismi rakkudes (diploidne kromosoomistik e. 2n, üks komplekt homoloogsetest kromosoomidest pärineb emalt, teine isalt): triploid (3n), tetraploid (4n), pentaploid (5n), heksaploid (6n),… Read More »polüploidsus (ingl. Polyploidy)
Antigeense spetsiifilisusega karbohüdraatne kapsel, mis ümbritseb kapsliga baktereid.
Tsütoplasmas moodustuvad ühe mRNA-molekuliga seotud ribosoomide kogumikud, kus iga ribosoom sünteesib sama valku.
Hiidkromosoomid, mis koosnevad paljukordselt replitseerunud identsetest kromatiinniitidest. Pärast DNA jagunemist ei lahkne aga kromosoomid eri rakkude vahel ning kromatiinniidid jäävad kaablikujuliselt – külg külje kõrvale… Read More »polüteenkromosoomid (ingl. Polytene chromosomes)
Operonilt sünteesitud RNA-molekul.
Haigusjuht, mille puhul neerudes areneb tsüstjas struktuur.
Koe ebanormaalsel kasvul tekkinud healoomulised kasvajad – näsad.
Haploidsete ja diploidsete või suguliselt ja sugutult sigivate organismide vaheldumine taimede ja osa loomade elutsüklis.
Äädikakärbse kehaosade arengut määravate Polycomb-gruppi kuuluvate geenide valgud reguleerivad geenide transkriptsioonifaktorite avaldumist. Sellega määratakse omakorda äädikakärbse arengu muster.