Geneetika sõnastik

Kõigi fenotüübiliste tunnuste kogum populatsioonis.

Mingist keskkonnategurist tingitud tunnusemuutus, mis sarnaneb kindlast geenmutatsioonist põhjustatud fenotüübiga.

Fenotüüpide igakülgne uurimine populatsioonides seoses genoomikast lähtuvate andmetega.

Darwini teooria väidab, et organismide adaptiivne evolutsioon seisneb eellaste tunnuste järkjärgulises otstarbekas muutumises üle vahevormide.

Erinevate fenotüüpide oodatav arvsuhe järglaspõlvkonna isenditel.

Domineeriva alleeli A esinemise korral võib teiseks alleeliks olla nii alleel A kui ka a (tähistatakse fenotüübilise radikaalina „–„), sest fenotüübiks on ikka dominantne tunnus.

Mutantse fenotüübi kõrvaldamine supressormutatsiooni toimel. Mutantne põhigeen ise ei reverteeru.

Kvantitatiivse tunnuse fenotüübiline kogumuutlikkus populatsioonis.

XX-emaste erinevate X-kromosoomide aktiivsuse tõttu esinev epigeneetiline mosaiiksus, mis peegeldub fenotüübilise mosaiiksusena (nt. emaste hiirte ja kasside laiguline karvavärvus).

Organismi vaadeldavad (vahetult või tehniliselt ja eksperimentaalselt) tunnused, mis on määratud tema genotüübi ja keskkonnategurite koostoimes.

Vt. aminohape.

Metaboolne haigus, mis põhjustab vaimset alaarengut. Ravitav varases lapseeas spetsiaaldieediga. Kandub edasi kui mendellik retsessiivne tunnus.