Teatud rakkudel väljaulatuv viburiline liikumisorganell, mis on seotud basaalkehaga e. viburi mootoriga. Liikumist võimaldav struktuur viburloomadel (ainuraksed), bakteritel, arhedel, samuti eukarüootidel (sperm).
Arhiiv: Lexicon
Patogeensetel bakteritel esinev saitspetsiifiline rekombinatsioon. Ümberlülituvate geenide avaldumisel ekspresseeritakse vaid ühte kahest võimalikust immunoloogiliselt erinevate omadustega flagelliinivalgust (H1 või H2).
Väikesed, peamiselt nukleiinhapetest ja valkudest koosnevad infektsioossed osakesed e. virioonid, mis replitseeruvad vaid elusrakus. Paljud neist põhjustavad inimesel haigusi. Vt. virioon.
Moodustis T-faagide alusplaadi igas nurgas, mille abil viirus ankurdab end pöördumatult peremeesraku külge.
T-faagide alusplaadilt algavad 6 kiudu, mille abil faag tunneb ära raku pinnal olevad faagispetsiifilised retseptorid ning mis on erinevatel T-faagidel erisugused.
T-faagide saba on tupega ühendatud kuuenurkse basaalplaadi kaudu.
Bakteriviiruse viriooni osa, kus asub nukleiinhape.
Komplekssete T-faagide stuktuurikomponent.
T-faagide saba sisemine torujas struktuur.
T-faagide saba välimine torujas struktuur.
DNA-ahel, mida sünteesitakse replikatsioonil katkendlikult, replikatsioonikahvlist tagasisuunas.
Isasgameedi (sperm) ühinemine emasgameediga (munarakk), moodustub sügoot.
Drosophila autosoomne geen, mille produktiga suunatakse transkriptide protsessingut. See geen määrab isaste kärbeste sugulist käitumist.
Agrobacterium tumefaciens´i Ti-plasmiidi piirkond (geenid), mille poolt määratud produkte on vaja T-DNA ülekandeks bakterist taimerakku.
Peremeesrakust väljaspool olev kompaktne infektsioosne viirusosake. Neil puudub rakuline struktuur. Nad koosnevad nukleiinhappest ja viirusvalkudest (osal liikidel kaetud ka kestaga), kuid neis võib leiduda ka lipiide, ensüüme ja isegi ribosoome.
Väike infektsioosne üksus (haigustekitaja). Koosneb rõngasjast RNA-molekulist.
Faag (viirus), mis hävitab peremeesraku (bakteri). Vt. mõõdukas faag.
Virulentsust määravad geenid.
Molekulide füüsiliste omaduste uurimine lahuses.