Kaks telomeerset piirkonda, mis tagavad rakkude paljunemisel lineaarse DNA-molekuli veatu ja täieliku replikatsiooni.
Arhiiv: Lexicon
Iga mitootilise või meiootilise jagunemise viimane faas, kus kromosoomid on tänu kääviniidistikule liikunud raku poolustele ja hakanud dekondenseeruma. Moodustub tuumamembraan ning tänu tsütokineesile eraldub kaks uut rakku.
Eukarüootsete kromosoomide otstes paiknev unikaalne struktuur, mis ei lase kromosoomidel omavahel ühineda ega kromosoomi otste geenidel mitooside käigus degradeeruda.
Äädikakärbse retroposoonid, millel on oluline roll kromosoomi otste regenereerimisel. Vt. retroposoon.
Ensüüm (ribonukleoproteiin), mis lisab telomeerse järjestuse eukarüootsete kromosoomide DNA 3´-otstesse.
Vt. jäljendkülv.
Kui organismi väliskeskkonna temperatuur tõuseb teatud tasemeni, siis sünteesitakse kiiresti rida valke, mis aitavad raku sisekeskkonda stabiliseerida ja vältida valkude denatureerumist.
Temperatuurišoki tingimustes modifitseeritakse osa tuumavalke fosforüülimisega, mistõttu need valgud saavad seonduda temperatuurišokigeenide ülesvoolujärjestustega ja aktiveerida neid geene.
Temperatuurišoki transkriptsioonifaktori seondumisjärjestus DNA-l.
Kõrgenenud temperatuuri toimel indutseeritakse valgud, mis on ühtedeks kõige konserveerunumateks polüpeptiidideks eluslooduses üldse, leidudes bakteritest inimeseni.
Mutantne organism, mis on võimeline kasvama kindlas temperatuurivahemikus, mitte aga väljaspool seda.
Protsess, kus munaraku tuum asendatakse doonorraku tuumaga (mis võib olla ka diferentseerunud raku tuum), et saada tüvirakkude populatsioon, millel on sama genotüüp kui doonorrakul. Kloonitud rakke saab kasutada selleks, et asendada nendega organismi mittefunktsioneeruvaid rakke.
Ensüüm, mis lisab nukleotiide DNA-molekuli 3´-otsa.
Lineaarne kromosoom, mille mõlemas otsas on sama nukleotiidijärjestus (otsmiselt korduv).
Operoni struktuurgeenide järel asuvad transkriptsiooni termineerivad järjestused. Vt. juuksenõelastruktuurid; stoppkoodon.
Vt. stoppkoodon.
Meioosi profaasi diploteeni- e. diploneemastaadiumis bivalentides (homoloogsete kromosoomide õdekromatiidides) tsentromeeridest algav liikumine, kus on näha kiasmide liikumist bivalentide otste suunas.
Pärast viimase alaüksuse (nukleotiid või aminohape) lisandumist vabaneb valminud makromolekul (DNA, RNA, polüpeptiid) ja protsess on sellega lõppenud e. termineeritud.
Polüpeptiidahela elongatsioon peatub, kui ribosoomi A-saiti siseneb üks kolmest terminaatorkoodonist, mille tunnevad ära terminatsioonifaktorid.
Modifitseeritud RNA polümeraas saab ületada terminatsioonisaidi/-signaali ja mitte lõpetada transkriptsiooni.