Makromolekulide liikumise kiirus sahharoosi tihedusgradiendis arvutatakse sedimentatsioonikiiruse ja tsentrifugaaljõu suhtest. Sedimentatsioonikoefitsient 10-13 on võetud ühikuks, mida nimetatakse Svedbergi ühikuks (S).
Arhiiv: Lexicon
Graafik, mis näitab alleeli või tunnuse nii suhtelist kui ka absoluutset sagedusjaotust alampopulatsioonides.
Punkt kromosoomis. DNA-s vastab sellele üks nukleotiidipaar (vahel ka 2–3).
Tehnika molekulaarbioloogias, mille abil tekitatakse mutatsioon DNA kindlas järjestuspiirkonnas. Vt. oligonukleotiid-suunatud saitspetsiifiline mutagenees.
Saitspetsiifilise rekombinatsiooni toimumiseks piisab kahe DNA-segmendi vahelisest suhteliselt madalast nukleotiidide homoloogsuse tasemest. Näiteks toimuvad bakteriofaagide integratsioon bakterikromosoomi, integronide lülitumine teise DNA-molekuli koosseisu ning mõnede promootor- ja regulaatorjärjestuste inversioonid geenide ekspressiooni reguleerimisel patogeensetes bakterites just niisugusel viisil.
DNA märgistamise meetod, kus DNA-sse tehakse esmalt endonukleaasiga üksikahelalised katked e. sälgud. Edasi transleeritakse sälgu kohtadest DNA-lõik radioaktiivselt märgistatud desoksüribonukleosiidtrifosfaatide juuresolekul E. coli polümeraas I toimel: tänu DNA pol I 5´→ 3´ eksonukleaassele ja 5´→ 3´ polümeraassele aktiivsusele.
Vt. homoseksuaalsus.
Eukarüootse kromosoomi DNA piirkonnad, mis seonduvad tuuma maatriksiga. Need DNA-järjestused on kuni mõnisada nukleotiidi pikad A:T-rikkad alad (iseloomulikud on motiivid, kus on järjestikku 3 A-d või T-d). SAR-sidel on oluline osa kromatiini struktuursel organisatsioonil tuumas ja geeniekspressiooni regulatsioonil.
Genoomi komponent, mida on võimalik isoleerida eraldi ülejäänud DNA-st tihedusgradienttsentrifuugimisel. Tavaliselt koosneb see lühikestest tandeemsetest mittekodeerivatest kõrgkordus-DNA järjestustest, millest enamus paikneb kromosoomi telomeerses või tsentromeerses piirkonnas.