Üksikahelalised ja kaksikahelalised DNA-katked parandatakse kahel viisil: homoloogsel rekombinatsioonil ja mittehomoloogsete DNA-otste ühendamisel.
Arhiiv: Lexicon
Katsed selgitamaks, kas kaks mutatsiooni on teineteisega aheldunud või ei, ning kui nad on aheldunud, siis kui kaugel teineteisest nad asuvad.
Molekuli taasmoodustumine tema loomulikus looduslikus vormis. Nukleiinhapete biokeemias tähistatakse selle mõistega tavaliselt kaksikahelalise heeliksi moodustumist komplementaarsetest üksikahelalistest molekulidest.
Biotehnoloogiliselt saadud ensüüm, mida kasutatakse juustutööstuses piima kalgendamiseks. Enne saadi seda ensüümi (laapensüümi nime all) piimavasikate magudest.
Kahjustuste (vigade) parandamine DNA-s.
Transpositsioonimehhanism, mil transposoon duplitseerub nii, et transponeeruv üksus on algse elemendi koopia. Nii doonoris kui ka retsipiendis (märklaudsaidis) moodustub iseloomulik vaheühend e. teeta-konfiguratsioon. Selline mehhanism on iseloomulik retrotransposoonidele ja toimub ka klass II transposoonidel.
Bakterite transposoonid, mille transpositsioonil toimub transposooni replikatsioon.
Faagide replikatsioonil toimub üksikahelalise ssDNA- ja ssRNA-genoomi paljundamine üle kaksikahelalise vahevormi.
Duplikatsiooniprotsess, mis leiab aset matriitsilt kopeerimise tulemusel. Näiteks DNA de novo süntees.
Kromosoomi või DNA-molekuli sait e. nukleotiidijärjestus, millelt alustatakse DNA replikatsiooni.
Replikatsiooni järel toimuv kahjustatud DNA parandamine, tavaliselt krossingoveri teel.
Replikatsioon toimub alguspunktist lähtuvalt kahes suunas, moodustub kaks Y-kujulist struktuuri.
Replikatsioonil toimuv DNA-kaksikahela lokaalne lahtikeerdumine.
Replikatsiooniüksus. Bakteritel on replikonid seotud rakumembraani segmentidega, mis kontrollivad replikatsiooni ja koordineerivad rakkude jagunemist.
Täielik replikatsiooniaparaat, mis paikneb replikatsioonikahvlis ja teostab DNA poolkonservatiivset replikatsiooni.
1. Mutatsioon, mis pidurdab signaali olemasolul signaali ülekanderajas mingi kindla geeni avaldumist. 2. Selektiivne markergeen, mis vastutab ravimiresistentsuse, fluorestsentsi jms. eest.
Valk, mis seondub DNA-ga ja lülitab välja geeni avaldumise.
Geen, kust loetakse infot repressorvalgu tootmiseks.
Kude, kus moodustuvad gameedid e. sugurakud.
Pärilike haiguste ravi meetod, kus funktsionaalne (metsiktüüpi) geenikoopia lisatakse indiviidi sugurakkudesse, mis kannavad defektset geenikoopiat. Ideaaljuhul kandub sugurakkudega uude organismi edasi terve geen. Vt. somaatiliste rakkude (mittepäranduv) geeniteraapia.