Vt. tuum.
Arhiiv: Lexicon
Hübriidrakkude teke, näiteks pärmseentel või ka teistel eukarüootsetel rakkudel, kui ühinevad näiteks põrna lümfotsüüdid ning müeloomirakud (moodustub monokloonseid antikehi tootev rakuliin – hübridoom).
DNA-järjestused, millel puudub teadaolev funktsioon või mis on funktsioneerinud kunagi minevikus. Sellel DNA-l on väike spetsiifilisus ja sel ei ole organismi elus selektiivset eelist.
1. Heteromultimeerse valgu suurema molekulmassiga polüpeptiidahel (nt. motoorne valk müosiin või antikehad e. immunoglobuliinid). Immunoglobuliini-molekuli raske e. H-ahel määrab klassi, millesse vastav immunoglobuliin kuulub ning see ahel on ca 2 korda pikem kui kerge e. L-ahel. 2. Selgroogsete mtDNA-genoomis eristatakse guaniinirikast rasket ja tsütosiinirikast kerget DNA-ahelat. Mõlemad ahelad on transkriptsiooniliselt aktiivsed, neid transkribeeritakse vastassuunaliselt.
Kaasasündinud immuunpuudulikkus, geneetiline haigus. Organismis ei teki immuunvastust, sest puuduvad funktsionaalsed B- ja T-lümfotsüüdid.
Mingi liigi isendite eristatav grupp.
Ravimiresistentsust määravad plasmiidid (R-plasmiidid). Vt. resistentsusplasmiidid.