Rakkude või isendite ränne. Jaotub sisse- ja väljarändeks.
Arhiiv: Lexicon
Põlvkonna vältel asendatav alleelide hulk.
Vt. lühike interferents-RNA.
Mutatsiooni tagajärjel kaob DNA-ahelast nukleotiidipaar (punktmutatsioon), mille tulemusena muutuvad lugemisraam ja seetõttu ka polüpeptiidahela struktuur ning funktsioon.
Eukarüootse raku tsütoskeleti koostises olevad kõige peenemad (6 μm) aktiinist koosnevad filamendid.
Uue nukleotiidipaari lülitumine DNA-ahelasse, mistõttu muutub lugemisraam. Alates mutatsiooni kohast loetakse koodoneid ühe nukleotiidi võrra nihkes, millega muutuvad polüpeptiidahela struktuur ja funktsioon.
Diagnostiline meetod, kus ränikihiga klaasile on korrapäraselt üliväikestesse sektoritesse seotud tuhandeid in vitro sünteesitud lühikesi diagnostilisi geeniproove, mis hübriiduvad vaid DNA täieliku homoloogsuse korral.
Putukamuna esiosas olev struktuur, mille kaudu siseneb munarakku sperm. Taimedel ka seemnealgme pilu e. väike punktitaoline ava, mille kaudu pääseb vesi hõlpsasti seemnesse ja mille kohalt idanemisel võivad väljuda idujuur ja hüpokotüül.
Taimeraku transformatsiooni metoodika, kus kasutatakse DNA-ga kaetud volframi või kullaosakeste rakku sisseviimist e. sissetulistamist, näiteks suruõhu või lämmastikuga. Vt. geenipüss.
DNA-järjestused, mis sisaldavad lühikesi (1–6 bp) korduste arvult polümorfseid tandemkordusi. Vt. tandemkordused (DNA).
Lühikeste tandeemsete järjestuste korduste arvu varieeruvus indiviiditi ja ebapüsivus põlvkonniti, kui korduste arv on ületanud teatava kriitilise piiri. On seotud inimese geneetiliste haigustega.
Üks neljast meioosi lõpp-produktist (sugurakust) taimede isasgametofüüdis (tolmukas).
Seest õõnsad kõige suuremad tsütoskeleti elemendid raku tsütoplasmas (23 μm), millel on suur tähtsus rakuorganellide liikumises – näiteks mitoosikäävis.
Eukarüootse raku piirkond, kus raku jagunemiseks moodustub mitoosikääv. Loomarakkudes on MTOC-des assotsieerunud mitmed valgud raku spetsiifiliste organellidega, tsentrioolidega. Piirkonda, kus saavad alguse mitoosikäävi astraalsed ja ekvatoriaalsed tuubulid, nimetatakse tsentrosoomiks. Vt. tsentrosoom.
Ühe looma- või taimeliigi välimuslik sarnasus teisega, mis võimaldab neist ühe kaitset või sigimisedu.
Oma suuruselt mikroobe imiteerivad viirused. Suurim seni avastatud viirus on Megavirus chilensis.
Amööbe nakatav viirus Acanthamoeba polyphaga minivirus (APMV). Tema genoomiks on kaksikahelaline lineaarne DNA (1 181 404 bp), milles on 979 valke kodeerivat geeni. Grampositiivsete kokkide suurused, ühed suurimatest viirustest (virioonide suurus üle 400 nm), mistõttu neid nimetatakse ka mimikrimikroobideks. Vt. mimikrimikroob.
Mikrobioloogiline sööde, mis sisaldab vaid neid komponente (anorgaanilised soolad, üks süsinikuallikas, teatud vitamiin), mis on hädavajalikud metsiktüüpi organismide kasvuks ja paljunemiseks.
DNA-järjestused, mis sisaldavad polümorfseid 20–70 nukleotiidi pikkusi kordusjärjestusi. Nende polümorfismil põhineb geneetiline sõrmejäljeuuring.
Eukarüootide lühikesed (kuni 22 nukleotiidi) RNA-d, mis on posttranskriptsioonilisteks regulaatoriteks. Seonduvad komplementaarsuse alusel mRNA nukleotiidijärjestustega, takistades translatsiooni toimumist. Vt. geenivaigistus; RNA interferents.