Lamarcki evolutsiooniteooria, mis peab esmatähtsaks eluajal omandatud tunnuste pärandumist.
Arhiiv: Lexicon
Üks kahest antikehade kergete ahelate klassist. Lambdaahelaid kodeerivad DNA-järjestused esinevad kahe erisuguse geenisegmendina. Neist esimene, LλVλ, kodeerib liiderpeptiidi ja varieeruvat piirkonda ning teine, JλCλ, liidusjärjestust ja konstantset piirkonda. Vt. kapa-ahel.
Suured kromosoomid ootsüütide meiootilise jagunemise I profaasi (diploteeni alafaasi) rakkudes, eelkõige amfiibidel. Nendel kromosoomidel on nähtavad väljaulatuvad petroolilambiklaasi puhastamiseks mõeldud lambiharjakujulised lingud, mis markeerivad DNA aktiivseid transkriptsioonisaite.
Kaksikmembraanne struktuur, plaat või vesiikul, mis moodustub üksteisega paralleelselt asetsevatest membraanidest.
Tuuma sisemembraaniga seotud valgud, millega seostuvad ka interfaasi kromosoomid. Lamiinid on olulised tuumamembraani struktuuri hoidmisel ja pärast raku jagunemist tuumamebraani taasmoodustumisel.
Nukleiinhappes sisalduv lämmastikalus. Vt. adeniin; guaniin; tümiin; tsütosiin; uratsiil.
Ekstsisioonreparatsiooni tüüp, kus N-alus lõigatakse DNA-ahelast välja ja asendatakse lokaalsel DNA-sünteesil õigega.
Vt. lämmastikaluse ekstsisioonreparatsioon.
HNO2, nõrk hape, potentsiaalne keemiline mutageen.