migratsioon (ingl. Migration)
Rakkude või isendite ränne. Jaotub sisse- ja väljarändeks.
Rakkude või isendite ränne. Jaotub sisse- ja väljarändeks.
Põlvkonna vältel asendatav alleelide hulk.
Vt. lühike interferents-RNA.
Mutatsiooni tagajärjel kaob DNA-ahelast nukleotiidipaar (punktmutatsioon), mille tulemusena muutuvad lugemisraam ja seetõttu ka polüpeptiidahela struktuur ning funktsioon.
Eukarüootse raku tsütoskeleti koostises olevad kõige peenemad (6 μm) aktiinist koosnevad filamendid.
Uue nukleotiidipaari lülitumine DNA-ahelasse, mistõttu muutub lugemisraam. Alates mutatsiooni kohast loetakse koodoneid ühe nukleotiidi võrra nihkes, millega muutuvad polüpeptiidahela struktuur ja funktsioon.
Diagnostiline meetod, kus ränikihiga klaasile on korrapäraselt üliväikestesse sektoritesse seotud tuhandeid in vitro sünteesitud lühikesi diagnostilisi geeniproove, mis hübriiduvad vaid DNA täieliku homoloogsuse korral.
Putukamuna esiosas olev struktuur, mille kaudu siseneb munarakku sperm. Taimedel ka seemnealgme pilu e. väike punktitaoline ava, mille kaudu pääseb vesi hõlpsasti seemnesse ja mille… Read More »mikropüül (ingl. Micropyle)
Taimeraku transformatsiooni metoodika, kus kasutatakse DNA-ga kaetud volframi või kullaosakeste rakku sisseviimist e. sissetulistamist, näiteks suruõhu või lämmastikuga. Vt. geenipüss.
DNA-järjestused, mis sisaldavad lühikesi (1–6 bp) korduste arvult polümorfseid tandemkordusi. Vt. tandemkordused (DNA).
Lühikeste tandeemsete järjestuste korduste arvu varieeruvus indiviiditi ja ebapüsivus põlvkonniti, kui korduste arv on ületanud teatava kriitilise piiri. On seotud inimese geneetiliste haigustega.
Üks neljast meioosi lõpp-produktist (sugurakust) taimede isasgametofüüdis (tolmukas).
Seest õõnsad kõige suuremad tsütoskeleti elemendid raku tsütoplasmas (23 μm), millel on suur tähtsus rakuorganellide liikumises – näiteks mitoosikäävis.
Eukarüootse raku piirkond, kus raku jagunemiseks moodustub mitoosikääv. Loomarakkudes on MTOC-des assotsieerunud mitmed valgud raku spetsiifiliste organellidega, tsentrioolidega. Piirkonda, kus saavad alguse mitoosikäävi astraalsed ja… Read More »mikrotuubulite organisatsioonikeskus (MTOC) (ingl. Microtubule organizing center, MTOC)
Ühe looma- või taimeliigi välimuslik sarnasus teisega, mis võimaldab neist ühe kaitset või sigimisedu.
Oma suuruselt mikroobe imiteerivad viirused. Suurim seni avastatud viirus on Megavirus chilensis.
Amööbe nakatav viirus Acanthamoeba polyphaga minivirus (APMV). Tema genoomiks on kaksikahelaline lineaarne DNA (1 181 404 bp), milles on 979 valke kodeerivat geeni. Grampositiivsete kokkide… Read More »mimiviirus (ingl. Mimivirus)
Mikrobioloogiline sööde, mis sisaldab vaid neid komponente (anorgaanilised soolad, üks süsinikuallikas, teatud vitamiin), mis on hädavajalikud metsiktüüpi organismide kasvuks ja paljunemiseks.
DNA-järjestused, mis sisaldavad polümorfseid 20–70 nukleotiidi pikkusi kordusjärjestusi. Nende polümorfismil põhineb geneetiline sõrmejäljeuuring.
Eukarüootide lühikesed (kuni 22 nukleotiidi) RNA-d, mis on posttranskriptsioonilisteks regulaatoriteks. Seonduvad komplementaarsuse alusel mRNA nukleotiidijärjestustega, takistades translatsiooni toimumist. Vt. geenivaigistus; RNA interferents.
Intronite poolt määratavad miRNA-d.
Tähendusmuutused DNA-järjestuses (koodonis), mis põhjustavad uue aminohappe lülitumise polüpeptiidi.
Teooria, millega selgitatakse komplekssete (kvantitatiivsete) tunnuste varieeruvust. Näiteks organismide kaal, kasv, haigustundlikkus.
Tingimus, kus mingi konkreetne geen esineb populatsioonis mitme (kolme või enama) alleelse vormina.
Üheaegne resistentsus mitmete ravimite suhtes.
Taime- ja loomaraku tsütoplasmas olevad organellid, kus toimub oksüdatiivse fosforüülimise tulemusel energia (ATP) talletamine.
Rõngakujuline DNA-molekul mitokondrites, mis pärandub järglastele munaraku tsütoplasma vahendusel (pärandumine emaliini pidi).
Rakujagunemise viis. Interfaasis duplitseerunud kromosoomide lahknemine ning raku tsütoplasma (koos de novo sünteesitud organellidega) jagunemine kahe geneetiliselt identse tütarraku tekkel.
Vt. mitootiline rekombinatsioon.
Geenivahetus mitoosis. Vt. mitteretsiprookne rekombinatsioon.
Geenide lahknemine mitoosiprotsessis. Selline vegetatiivne segregatsioon tuleneb geneetiliselt heterogeensete tsütoplasmaatiliste organellide DNA replikatsioonist ja organellide juhuslikust jaotumisest tütarrakkude vahel.
Mutatsioon, mis ei anna muteerunud organismile selektiivset eelist keskkonnas, kust ta pärineb.
Bioloogiline üksus, mis pole võimeline funktsioneerima iseseisvalt. Üksuse funktsioneerimiseks on vajalik abiüksuse e. helperi kaastoime.
Kõik kromosoomivalgud, v.a. histoonid.
Mittehomoloogne rekombinatsioon, kus ei vajata RecA-valgu aktiivsust. Vt. saitspetsiifiline rekombinatsioon.
DNA ligaas ühendab katkenud DNA-ahelad, kuid isegi lühikeste üheahelaliste homoloogiate korral tekivad siin mutatsioonidena eriti väikesed deletsioonid.
Elektromagnetilise spektri ala, mille kiirgus ei põhjusta molekulides positiivsete ja negatiivsete laengute (ioonipaaride) teket. Selliste kiirguste näiteks on nähtav valgus ja pehme ultraviolettkiirgus.
Meioosi neli lõpp-produkti, mis ei ole askospooris järjestatud lähtuvalt nende moodustumisest meioosi kahel järjestikusel jagunemisel.
Ristumiseks valitakse välja sarnased isendid.
Igasugune funktsionaalne RNA-molekul, millelt ei transleerita valku.
Vt. pseudogeenid.
Tundmatu funktsiooniga oletatav geen, mille funktsioon on üksnes arvatav.
Märklaudorganismidesse toimivatel selektiivsetel kemikaalidel (pestitsiidid, herbitsiidid jt.) võib olla looduslik kõrvaltoime teistesse, mittemärklaudorganismidesse (inimene, looduslikud eluvormid, mesilased jt.).
Transkriptsioonil mittetranskribeeritav DNA-ahel. Tal on sama järjestus kui RNA-transkriptil (v.a. see, et DNA T on RNA U). Nimetatakse ka kodeerivaks ahelaks.
Igasuguste tunnuste pärandumine, kus tunnused ei segregeeru Mendeli seaduste järgi.
Nukleiinhappe kaksikahelas mittepaardunud lämmastikalused.
DNA-ahelast on kadunud näiteks puriinalus (A või G). Tekib mittepaardunud sait, antud juhul apuriinne sait (AP-sait).
Vt. somaatiliste rakkude geeniteraapia.
Bakteri- ja pärmimutantide fenotüüpi saab analüüsida kasvuks mittesobivatel kasvutemperatuuridel.
Kasvajavorm, mis paikneb jämesoole alumises osas ning pärandub vanematelt järglastele dominantselt.
Transposooni poolt määratud transposaas põhjustab plasmiidi inverteeritud järjestuste (IR) otstes kaksikahelaliste katkete teket ja märklaudsaidis nihutatult üksikahelaliste katkete teket. Tulemusena viiakse transposoon märklaud-DNA-sse ning järelejäänud… Read More »mittereplikatiivne transpositsioon (ingl. Non-replicative transposition)
Rakkude mitootilisel jagunemisel toimuv tütarkromatiididevaheline krossingover (rekombinatsioon).
Igasugune paljunemisprotsess (nt. vegetatiivne paljunemine), milles ei toimu erinevatel sugupooltel või paardumistüüpidel gameetide moodustumist ega nende ühinemist.
Vt. mittesünonüümne N-aluste vahetus.
Aluspaaride muutus koodonis, mis muudab koodoni aminohappelist spetsiifikat.
Nähtus, mille puhul on populatsioonis mõnede alleelide või geneetiliste markerite kombinatsioon oluliselt suurem või väiksem, kui tuleneks haplotüüpide juhuslikust moodustumisest.
Vt. 3´-UTR-järjestused; 5´-UTR-järjestused.
Tetraadanalüüsil vanematega mittesarnaste (rekombinantsete) genotüüpide esinemine tetraadis.