Geneetika kontekstis füüsiliste molekulaarmudelite määramine bioloogiliste struktuuride uurimisel arvutisimulatsiooni abil e. in silico.
Arhiiv: Lexicon
Üks uutest bioinformaatikas kasutatavatest arvutiintensiivsetest andmetöötlusmeetoditest.
Isashormoon, mis kontrollib selgroogsete loomade sugulist arengut ja aktiivsust.
Pärilik vähk, mille tekkeahel on kompleksne. Väga sage.
Kehvveresus, hemoglobiini defektsusest või punaliblede vähesusest tingitud haiguslik seisund, millega kaasnevad nõrkus, hingeldus ja kahvatus.
Organism või rakk, mille kromosoomistik ei korda täpselt genoomi haploidset kromosoomiarvu. Hüperploididel on see suurem (nt. 2n + 1), hüpoploididel aga väiksem (nt. 2n – 1). Mõistet kasutatakse ka juhul, kui kromosoomi mingi osa on duplitseerunud või puudujäägiga.
Geen, mis on positsioneeritud nii kromosoomi füüsilisel kui ka geneetilisel kaardil.
Lühikesed unikaalsed järjestused, mille kaudu ankurdatakse füüsilised kaardid geneetiliste kaartidega ja vice versa. Vt. järjestusspetsiifilised saidid.
Eostaimedel isassuguorgan, sperme moodustav reproduktiivorgan.
Eesmine, eespoolne, organismi esiotsa suunaline.
Organismi ees- ja tagaosasuunaline telg.
Antibiootikumiresistentsust määravate geenide plokk (kassett), mis on võimeline integreeruma erinevatesse (ka mobiilsetesse) geneetilistesse elementidesse.
Selgroogse organismi tunginud võõraine (tavaliselt valk), mis seotakse spetsiifiliselt antikehaga või T-rakkude retseptoriga. Vt. immunogeen.
Rakud, mis eksponeerivad membraanvalkude kaudu oma- ja võõrvalkude fragmente T-lümfotsüütidele. Nendeks rakkudeks on peamiselt makrofraagid ja lümfisõlmede dendriitrakud.
Kõikidel antikehadel on kergete ja raskete ahelate varieeruvates piirkondades kaks antigeenidega seondumise domeeni. Antigeeni-antikeha seondumise viisi kujutatakse piltlikult ette kui võtme sobitamist lukuauku.
Protsess, millega makrofaagid, dendriitrakud ja muud rakutüübid saavad eksponeerida antigeene selleks, et T-rakud neid ära tunneksid (toimub peamiselt tüümuses ja põrnas).
Antigeeniretseptori geenid pärandatakse edasi mööda suguliini lõhestunult V-, D- ja J-segmentidena ning pannakse kokku eri kombinatsioonides B- ja T-lümfotsüütides V(D)J-rekombinatsioonil.
Gripiviirus H5N1 jaotub kaheks antigeenseks haruks. Klaad 1 on inimese ja lindude Kagu-Aasia isolaatides, klaadi 2 viiruseid on isoleeritud ka lindudelt Kagu-Aasia maades, kust nad levisid edasi Kesk-Aasiasse, Euroopasse ja Aafrikasse.
Organismi veres või koevedelikus olev valk, mida sünteesitakse organismivõõra aine (antigeen) toimel ja mis seob seda. Iga antikeha on tetrameerne valk (immuunglobuliin), mis koosneb neljast polüpeptiidist: kaks identset kerget ja kaks identset rasket ahelat, mis on seotud disulfiidsildadega.
Antikehade raskete ahelate konstantsete piirkondade domeen, mis vastutab ahelate interaktsiooni eest teiste immuunsüsteemi komponentidega.