Autosoomdominantne uudikmutatsioon, mis põhjustab toruluude kasvu häireid (suur pea, lühikesed jäsemed jms.).
Arhiiv: Lexicon
Klass positiivselt laetud polütsüklilisi molekule (akridiinoranž, proflaviin jt.), mis interkaleeruvad DNA-sse ja põhjustavad valdavalt raaminihkemutatsioone.
Spermi peas asetsev tipmine organell, mis sisaldab lüütilisi ensüüme.
Kromosoom või kromatiid, mille tsentromeer on peaaegu kromosoomi otsas. Kromosoomi p-õlg (lühike õlg) on väga lühike.
Regulaatorgeeni produkt, mis lülitab sisse e. aktiveerib geenide avaldumise.
Maisi transposoon, mis kodeerib transaktiivse transposaasi sünteesi. Viimase abil toimub Ac ja teiste Ac/Ds perekonna elementide ümberpaiknemine DNA-s.
Dominantse markeriga märgistatud inversiooniline kromosoom, mis pärsib homoloogidevahelise rekombinatsiooni (ristsiirde) toimumist.
Üks kahest või enamast sama liigi morfoloogiliselt ja geograafiliselt eristatavast populatsioonist, mille isendid võivad üksteisega ristuda.
Suure populatsiooni alaosad, populatsiooni liigestatus.
Stressivastusel tekkivad rakusisesed regulaatormolekulid. Vt. signaalmolekul.
Pigmendi puudumine loomade nahas, karvades ja silmades või klorofülli puudumine taimedel.
Seemne endospermi kõige välisem kiht.
Diferentseerumata, mitootiliselt aktiivne taimekoe tüüp, millest moodustuvad kõik muud koed (võrreldav loomade tüvirakkudega).
Pärilik, retsessiivne metaboolne defekt, mille puhul alkaptonuuriahaiged väljastavad organismist koos uriiniga suuremates kogustes homogentisiinhapet (alkaptooni).
Alkoholisõltuvus, tugeva päritavusega haigus.
Metüülgrupi (-CH3) spontaanne lisandumine tsütosiinile (C) koos järgneva desamiinimise ja tümiini (T) moodustumisega.
Keemilised ühendid, mis kannavad spetsiifiliste ensüümide vahendusel DNA N-alustele alküülrühmi (metüül-, etüül- jne.).
Transkriptsiooniühiku järjestus, mis järgneb transkriptsiooni 3´-algussaidile. DNA nukleotiidipaar, mis vastab RNA-transkripti 5´-otsale, märgitakse kui +1. Järgnev nukleotiidipaar on +2. Kõik järgnevad (+) nukleotiidid on parempoolsed e. allavoolujärjestused. Vt. ülesvoolujärjestus.
Kromosoomi lookuses olev üks kahest või mitmest alternatiivsest geeniteisendist, mis tähistatakse sama põhisümboliga (nt. alleelid a+ ja a).
Sündmus, kus lookuse kõik alleelid peale ühe on populatsioonist elimineerunud. Järelejääva alleeli sagedus on seega 100%, ta on populatsioonis kinnistunud (fikseerunud).