A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z

RNA (ingl. RNA)

Ribonukleiinhape. Mõnede viiruste geneetilist informatsiooni kandev materjal. Molekul, mis moodustub DNA transkriptsioonil ja mis kannab informatsiooni valgusünteesiks (mRNA), rakusiseseks struktuuriks (rRNA), aminohapete transpordiks (tRNA) või iseenda ning teiste RNA-molekulide biokeemiliseks sünteesiks, modifikatsiooniks ja geenide avaldumise regulatsiooniks.

RNA degradosoom (ingl. RNA degradosome)

Multiensüümikompleks (osaleb rRNA protsessingul ja mRNA degradatsioonil), mis on enamikul bakteritel. Kompleksi kuuluvad PNPaas, RNaas E, RNA helikaas ja glükolüütiline enolaas. RNA degradosoomidega on assotsieerunud ka tšaperonid ja polüfosfaadikinaas.

RNA interferents, RNAi (ingl. RNA interference, RNAi)

Nähtus, kus väikesed kaksikahelalised (20–25 bp) RNA-fragmendid (miRNA, siRNA) takistavad geenide aktivatsiooni, et maha suruda valgusünteesil osaleva mRNA aktiivsust. miRNA ja siRNA, mis mõlemad osalevad RNA interferentsi toimumisel, seonduvad homoloogsuse alusel mRNA-ga, vaigistades mRNA aktiivsust. Üksikjuhtudel võib RNAi ka võimendada geeni aktiivsust.

RNA järkamine (ingl. RNA dice)

Kaksikahelalise RNAi lõikamine RNaas III perekonna endoribonukleaasiga. dsRNA-st ja mRNA-st tekivad lühikesed kaksikahelalised RNA-fragmendid, e. siRNA-d. Dicer-ensüüm reguleerib vaid normaalsete rakkude arengut ja diferentseerumist ning mutatsioonid geenis võivad põhjustada seetõttu kasvajaliste rakkude teket. Vt. Dicer-ensüüm.

RNA-protsessing (ingl. RNA processing)

RNA transkriptsioonijärgsel ümberkorraldamisel toimuv translatsioonieelsest RNA-st spetsiifiliste järjestuse kõrvaldamine ning transkripti mõlema otsa modifikatsioon: pre-mRNA 5´-otsa lisatakse 7-metüülguanosiinmüts ja 3´-otsa polü-A järjestus.