Mutatsioon, mis muudab mRNA lugemisraami nukleotiidide lisandumise või väljalangemise tõttu.
Arhiiv: Lexicon
Meetod, millega saadakse näiteks inimese-hiire hübriidrakkude liin, mis sisaldab hiire kromosoomide kõrval inimese kromosoomide fragmente, mis on tekitatud inimese rakkude eelneva kiiritamisega. Meetod võimaldab määrata inimese geenide aheldust.
Keemilise elemendi ebastabiilne isotoop, mis emiteerib ioniseerivat kiirgust.
Emapopulatsioonist irdunud indiviidide grupp, kes paneb aluse uue populatsiooni tekkele. Geenitriivi erimehhanism.
Pärast viljastumist sügoodi asümmeetrilisel lõigustumisel moodustuvad rakud, mis annavad alguse mitmesugustele diferentseerimisradadele.
Geneetiliste meetodite ja tehnoloogiate kasutamine rakenduslikul eesmärgil. Kattub suuresti geenitehnoloogiaga.
Vt. adhesioon.
Rakkudevaheline informatsioonivahetus. Hulkraksuse tõttu peavad eukarüootsetes organismides signaalid liikuma läbi paljude rakukihtide, jõudma spetsiifilise koeni, kus kontrollitakse kindlate geenide avaldumist.
Emarakust tütarraku teke.
Lisaks kaksiklipiidsele rakumembraanile on paljudel rakkudel rakukest – näiteks taimerakkudel on see tselluloosne, bakterirakkudel aga sisaldab mureiini.
Tsütoskeleti komponentide (filamentide süsteem, mitmesugused valgukiud ja assotsieerunud molekulid) (lisaks raku kuju määramisele) põhjustatud rakusisene valkude ja organellide ümberpaigutumise protsess.
Taimedel kindlate omadustega vegetatiivselt paljunevate rakkude kogum. Loomarakkudel ühtsete tunnuste ja omadustega samaste rakkude kloon.
Rakkude põlvnemine eellasrakkudest prokarüootide rakujagunemise ja eukarüootide rakkude mitootilise jagunemise alusel. Näiteks on varbussil (C. elegans) teada kõikide rakkude teke üherakulisest sügoodist kuni täiskasvanud isendi kõigi rakkudeni.
Vt. T-rakkude vahendatud immuunvastus.
Rakus toimuvad komplekssed protsessid, mis määravad olemasolevast rakust uue, temaga samase raku tekke.
Rakumembraan eraldab raku sisekeskkonna väliskeskkonnast, on selektiivselt läbilaskev ioonidele ja orgaanilistele molekulidele – kontrollib nende transporti rakku sisse ja rakust välja, koosneb lipiidsest kaksikkihist, kuhu on ankurdatud valgud.
Membraaniseoselised valgud, mis interakteeruvad rakuväliste molekulidega ning kannavad vastavat signaali edasi raku sisemusse.
Pärmseente erisuguste paardumistüüpidega rakkude ühinemine.
Tsüklilised sündmused rakkude elus. Rakutsüklis toimub mitoosi (M) ja interfaasi (I) vaheldumine. Interfaas jaotatakse G1-, S- ja G2-faasiks.
Moment rakutsüklis, kus kontrollitakse raku funktsionaalset seisundit ja tema valmisolekut rakutsükli jätkumiseks ning sisenemiseks mitoosi/meioosi. On kaks kontrollpunkti (G1- ja G2-faasis), kus rakutsükkel võib jätkuda või suunatakse rakk nn. puhkefaasi, s.t. rakk väljub tsüklist (G0-faas).