polümerisatsioon (ingl. Polymerization)

Kahe või rohkema samatüübilise keemilise produkti (monomeeri) ühinemine ning uue ühendi moodustumine, milles on samad elemendid samades proportsioonides, kuid mille molekulmass on suurem ning füüsikalised omadused erinevad algse monomeeri omast.

polüpeptiid (ingl. Polypeptide)

Paljudest aminohappejääkidest koosnev lineaarne makromolekul. Lühikesi polüpeptiide nimetatakse oligopeptiidideks, vastavalt ühinenud aminohapete arvule dipeptiidiks, tripeptiidiks jne. Vt. oligopeptiidid.

polüploidsus (ingl. Polyploidy)

Üle kahe kromosoomikomplekti organismi rakkudes (diploidne kromosoomistik e. 2n, üks komplekt homoloogsetest kromosoomidest pärineb emalt, teine isalt): triploid (3n), tetraploid (4n), pentaploid (5n), heksaploid (6n), heptaploid (7n), oktaploid (8n) jne.

polüteenkromosoomid (ingl. Polytene chromosomes)

Hiidkromosoomid, mis koosnevad paljukordselt replitseerunud identsetest kromatiinniitidest. Pärast DNA jagunemist ei lahkne aga kromosoomid eri rakkude vahel ning kromatiinniidid jäävad kaablikujuliselt – külg külje kõrvale –rakud ei jagune. Seda protsessi nimetatakse ka endoreduplikatsiooniks.

pooldumine (ingl. Fission)

Rakujagunemise viis prokarüootidel, kus emaraku geneetiline materjal esmalt duplitseerub ning jaotub järgnevalt kahe tütarraku vahel.