A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z

meioos (ingl. Meiosis)

Rakujagunemisviis, kus sugurakkude või eoste eellasrakkude kromosoomide arv redutseerub kaks korda, lähtuvalt diploidsest (2n) või somaatilisest kromosoomide arvust. Selle protsessi tulemusena moodustuvad loomadel gameedid ja taimedel spoorid (n). Tähtis muutlikkuse allikas rekombinatsiooni tõttu.

melaniin (ingl. Melanin)

Looduses kõikjal esinev pruun või kollane pigment. Bioloogilise melaniini levinum vorm on eumelaniin (pruun või must); teine vorm on feomelaniin (kollane või punane).

membraan (ingl. Membrane)

Molekulaarstruktuur, mis koosneb lipiididest ja valkudest. Ümbritseb rakku ja rakutuuma (kahekihiline membraan), aga ka rakusiseseid organelle (nt. mitokondrid, kloroplastid – kahekihilise membraanina; lüsosoomid, erinevad vesiikulid, taimerakus vakuool – ühekihilise membraanina), rakusisese endoplasmaatilise retiikulumi kanaleid ja lamelle.

mer (kr. Meros, ingl. mer)

Üksikahelalises oligonukleotiidses polümeeris olev üksus e. nukleotiid. Näiteks 12-mer on 12-nukleotiidiline üksikahelaline ala DNA-s.

merosügoot (ingl. Merozygote)

Osaline sügoot, mis moodustub geneetilise info osalisel ülekandel (protsess ühesuunaline, vahetust pole), näiteks bakterite konjugatsioonil ja transformatsioonil. Vt. eksogenoot; endogenoot.

mesoderm (ingl. Mesoderm)

Keskmine looteleht, mis moodustub looma varases embrüos ning millest kujunevad sellised organismi osad nagu luud, lihased ja sidekude.

metafaas (ingl. Metaphase)

Raku jagunemise faas, kus kromosoomid kogunevad ekvatoriaalplaadile (metafaasiplaadile) ja on tänu kondenseerumisele eristatavad ka valgusmikroskoobis. Järgneb profaasile ning eelneb anafaasile ja telofaasile.