Tunnus, mis ilmneb mittepideva reana, kuid mille avaldumise aluseks on pidev geneetiline varieeruvus ja keskkonnamuutlikkus.
Arhiiv: Lexicon
See retseptor vahendab LDL-valgu endotsütoosi rakku, vähendades veres kolesterooli hulka.
Silma ganglionirakkude degeneratsioonist põhjustatud nägemise kaotamine. Haigus on põhjustatud mitokondriaalse DNA mutatsioonist, pärandudes edasi mööda emaliini.
Valgu sekundaarstruktuuri tüüp, mis moodustub, kui helitseerumata polüpeptiid keerdub voltjalt tagasi (vahel korduvalt) ning kus paralleelsed polüpeptiidi piirkonnad hoitakse vesiniksidemete toimel koos kõrvutijäävate peptiidsidemete kaudu.
Meioosi I profaasi esimene alafaas vahetult enne kromosoomide sünapsit, kus kromosoomid on kondenseerunud ja üksikult nähtavad selgete niidikujuliste struktuuridena (ehkki tegelikkuses koosneb iga niit kahest DNA-molekulist, sest DNA replikatsioon on juba toimunud). Leptoteenile järgnevad sügoteen, pahhüteen, diploteen ja diakinees.
Nimetatakse ka juveniilse podagra sündroomiks. Haigus on seotud puriinide ainevahetusahela geenidefektiga, mis viib vaimsele alaarengule ja endavigastamisele. Haigust põhjustab X-kromosoomi HPRT-geeni (hüpoksantiini-guaniini fosforibosüülitransferaas) mutatsioon. On X-liiteline retsessiivne haigus sagedusega 1 : 380 000.
Surma põhjustav kiirgusdoos. Teaduskatsetes kasutatakse kõrgete kiirgusdooside mõju uurimiseks 50%-list ellujäämistaset e. LD50.
Mutatsioonid, mis muudavad neid kandvad rakud või organismi elujõuetuks.
Valgelibled. Leukotsüüdid on suur grupp immuunsüsteemi rakke, kuhu kuuluvad granulotsüüdid e. polümorfonukleaarsed leukotsüüdid (neutrofiilid, basofiilid ja eosinofiillid) ning agranulotsüüdid e. mononukleaarsed leukotsüüdid (T- ja B-lümfotsüüdid, monotsüüdid ja viimastest diferentseerunud makrofaagid ning dendriitrakud).
Korduskogumid 7-aminohappelistest lõikudest, kus leutsiin on igas 7. positsioonis ning mis seostuvad leutsiinide kohalt teise samasuguse polüpeptiidi samasuguse motiiviga. Moodustub tõmblukusarnane struktuur.
Vt. madalsageduslik transduktsiooni lüsaat.
Ensüüm, mis seob kaks DNA-fragmenti, katalüüsides keemilise sideme tekke.
Molekul, mis võib seonduda rakumembraanil või rakus oleva teise molekuliga.
Kahe või rohkema DNA-molekuli kovalentsete sidemetega ühendamine.
mRNA-molekuli segment 5´-terminusest kuni translatsiooni initsiatsioonikoodonini; osa valkude aminoterminaalse otsa aminohappejääkide järjestus.
Ensüüm, mis lõikab valgust välja liiderjärjestuse. Vt. signaalpeptidaas.
Vastsünteesitud polüpeptiidi algusosa, mis hiljem elimineeritakse.
Bioloogilise klassifikatsiooni ja taksonoomia ühik. Liigiks nimetatakse üksteisega edukalt ristuvate isendite looduslikku populatsiooni või populatsioonide süsteemi, mis on teistest liikidest eraldatud territoriaalselt, käitumislikult ning ristumisbarjääriga.
Inglise loodusteadlane, loodusliku valiku ja liigitekke ning bioloogilise evolutsiooniteooria rajaja. Raamatu esmatrükk ilmus 24. novembril 1859, eestikeelne esmatrükk 20. septembril 2012.
Ühetaoliste püsivate eritunnustega indiviidide grupp. Vt. puhasliin.