A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z

DNA (ingl. DNA)

Desoksüribonukleiinhape. Geneetilist informatsiooni kandev polümeer, millest koosnevad geenid. DNA on makromolekul, mis koosneb kahest pikast komplementaarsest desoksüribonukleotiidide ahelast, kus monomeerid on üksteisega seotud fosfodiestersidemega. Ahelad on seotud lämmastikalustevaheliste H-sidemetega.

DNA fotolüaas (ingl. DNA photolyase)

Sinise lainepikkusega valguse poolt aktiveeritav ensüüm, mis tunneb ära ja kõrvaldab keemilise pöördreaktsiooniga DNA-st näiteks UV-kiirguse toimel moodustunud pürimidiindimeerid. Vt. fotoreaktivatsioon.

DNA glükosülaasid (ingl. DNA glycosylases)

Erinevate geenide poolt määratud reparatsiooniensüümid, mis tunnevad ära DNA-s esinevad valed N-alused (oksüdeeritud, alküülitud, hüdroksüülitud või desamiinitud) ning osalevad nende väljavahetamisel.

DNA korrektuur (ingl. DNA proofreading)

DNA sünteesi järel skaneeritakse sünteesitud DNA-ahelat DNA polümeraaside 3´ → 5´ eksonukleaasse aktiivsuse tõttu: paardumisvead avastatakse ja 3´-otsast kõrvaldatakse mittepaardunud nukleotiid, s.t. parandatakse viga.

DNA polümeraasi libisemine (ingl. DNA polymerase slipping)

DNA kordusjärjestuste kopeerimisel DNA polümeraas peatub ning dissotsieerub/reassotsieerub korduvalt. Uuestisünteesitud kordusjärjestustega ahel annab ahelasisesel paardumisel juuksenõelastruktuure, mille komplementaarsete ahelate süntees annab uusi DNA-järjestuste korduskoopiaid (klastri pikkuse muutus).