A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z

B-DNA (ingl. B-DNA)

Paremale poole pöörduv kaksikahelaline DNA, milles on täispöörde kohta 10,4 aluspaari ja mille diameeter on 1,9 nm. Selline DNA vorm esineb madala soolakontsentratsiooniga vesilahuses ja on kõigi organismide genoomide DNA tavavorm.

B-lümfotsüüt, B-rakk (ingl. B lymphocyte, B cell)

Tähtis rakkude klass, mis valmivad luuüdis ja küpsevad seejärel perifeerses veres. Vastutavad põhiliselt antikeha vahendatud e. humoraalse immuunvastuse eest. Nad moodustavad antikehi tootvaid plasmarakke ja mõningaid muid immuunsüsteemi rakke.

B-rakud (ingl. B cells)

Üks lümfotsüütide põhitüüpe. B-rakkude põhifunktsiooniks on osalemine humoraalses immuunvastuses. Vt. B-lümfotsüüt.

biodegradatsiooniplasmiidid (ingl. Biodegradative plasmids)

Bakterite perifeerses metabolismis osalevate ainete lagundamist määravad plasmiidid. Näiteks on pseudomonaadidel plasmiidid, mis määravad fenoolsete ühendite (PHE-plasmiid fenooli, TOL-plasmiid m-toluaadi, NAH-plasmiid naftaleeni, SAL-plasmiid salitsülaadi jt.), alkaanide (OCT-plasmiid nt. oktaani), kampri (CAM-plasmiid) jt. lagundamise. Bakterid on loodusliku selektiivse surve tingimustes õppinud lagundama ka ksenobiootilisi aineid, näiteks herbitsiidi 2,4-diklorofenoksüäädikhapet (2,4-D).

bioeetika (ingl. Bioethics)

Bioloogiliste, sh. geenitehnoloogiliste katsete korraldamisel või tagajärjel tekkivate eetilisete probleemidega tegelev uurimissuund.

biokiled (ingl. Biofilms)

Mikroorganismide agregaadid, kus rakud on adhesiooniliselt asetunud enda poolt moodustatud rakuvälisesse polümeersesse maatriksisse (DNA, valgud, polüsahhariidid).